Lugu sellest, kuidas kuivkäimla võib toetada Eesti majandust (11.06.2009 13:30)

Kuivkäimla tuhandeid kordi puhtam WC-st.
Lugu sellest, kuidas kuivkäimla võib toetada Eesti majandust.

WC ja septiku reovee süsteem on enamike koduomanike esmane valik sageli oma näilise puhtuse tõttu. Ometi näitavad uuringud (näiteks USA, Clivus Multrium), et loodusseadusi järgiva kuivkäimla jäägid sisaldavad ca 10 000 korda vähem haigusi tekitavaid mikroobe võrreldes WC septikus oleva reovee lägaga.

Miks siis septikus või reovee paakides olev materjal on patogeensem?  Põhjus on väljaheidete lagunemise keskkonnas. Looduses loomade väljaheidete lagunemist jälgides saame vastuse millist keskkonda vajame inimese väljaheidete lagundamiseks. Harilikult lagunevad näiteks metsa all looma väljaheited üsna kiiresti võrreldes inimese WC-ga. Väljaheites olev liigniiskus kaob kiiresti maapinda, samas jääb materjal seejuures piisavalt niikseks. Tõenäoliselt satub looduses mõne aja möödudes väljaheite juurde mõnda orgaanilist süsiniku rikast ainet (lehed, kõrred, rohi, oksatükid), mis aitavad luua loomsete jääkide lagundamisega „tegelevatele“ mikroorganismidele soodsa keskkonna. Kui siia veel lisada õhk ja päikesevalgus, siis juba mõne kuu pärast hakkab väljaheide muutuma mullalaadseks massiks. Seega metsikus looduses ei pea loomad muretsema oma väljaheidete käitlemise pärast, looja on oma kuivkäimla loonud juba miljoneid aastaid tagasi.

Vastupidiselt loodusele toimub WC paagis väljaheidete lagundamine väga veerikkas, hapniku ja süsiniku vaeses keskkonnas. Kuigi vesi uhub meie väljaheited minema, on just WC-poti nupuvajutus üheks põhjuseks miks inimese fekaalid nii aeglaselt lagunevad. Vee keskkonnas toimuv lagunemise protsess on ca 20 korda aeglasem võrrelduna õhurikkas keskkonnas toimuvaga.



Kuivkäimla nimetus ise ütleb, et hästi funktsioneeriva kuivkäimla eelduseks on, et vedelik juhitakse  koheselt (või ennem sinna jõudmist) kogumiskastist. Järgides looduses toimuvat vajame väljaheidete lagunemiseks lisaks süsinikurikast orgaanilist materjali. Mikroorganismid „armastavad jääke süüa“, kui materjalis on süsiniku(C) ja lämmastiku(N) suhe 30:1. Roojas on C ja N suhe 8:1, uriinis 0,8:1. Seega tuleb uriin eemale juhtida rooja hunnikust. Sobiva C:N suhte saamiseks on hea lisada kogumiskasti süsinikurikast materjali, näiteks saepuru, põhku, heina. Kuigi kõik nimetatud materjalid mõjuvad hästi kuivkäimla keskkonna tasakaalustajatena, võib siiski täheldada teatavat erinevust. Näiteks juured.ee kogemuse järgi laguneb küll põhk kiiremini kui saepuru, kuid  samas  täitub kogumiskast liialt kiiresti, kuna põhk on kohevam. Saepuru laguneb küll veidi aeglasemalt, kuid võtab vähem ruumi. Samuti hoiab saepuru tõhusamalt ära ebameeldiva lõhna, mida põhku või heina kasutades võib  mõnikord siiski tunda. Seega hein ja põhk küll õhutavad materjali hästi, kuid nende võime koguda niiskust on väiksem. Kuivkäimlasse visatava materjali valimiseks on oluline teada, et C ja N suhe on saepurus 500:1,  põhus 120:1 ja heinas vaid 60:1. Samas võib kogumiskasti visata ka midagi muud looduslikku, näiteks vanade pappkastide tükke, ajalehti, puulehti vms. Hea on kasutada kuiva materjali.  Kui kuivkäimla lagunenud jääke on plaanis kasutada puude ja põõsaste toitainena, siis tasub saepuru kasutamisel eelistada lehtpuu saepuru.

Seega lähtuvalt looduslikest seaduspäradest, on kuivkäimla loomulik valik, mis võib hästi ehitades osutuda ka sama meeldivaks kui vee baasil toimiv leiutis.  Kui siia lisada veel elektri, kütuse, transpordi, tooraine jms kokkuhoid, mida tänapäevaste reovee süsteemide väiksema mahuline ehitamine  annab, siis selgub, et kuivkäimla kasutusele võtt võib elavdada ka oluliselt majandust.  Mõistagi lisandub siia ka puhta vee kokkuhoid ja looduskeskkonnale  avaldatav mõju (väheneb metaani, CO2 kogus).



Kuigi puhtaid ja lõhnatuid kuivkäimlaid rajatakse meil Eestis alles maamajadesse, võib kuivkäimlaid edukalt rajada ka mitmekorruselisse majja (Inglismaal olemas näiteid).  Esmapilgul paistab, et rahvarohkes asutuses kuivkäimla ehitamiseks läheb tarvis väga suuri mahuteid. Tegelikkuses jääb hästi funktsioneerivas kuivkäimlas inimese väljaheidete algsest mahust alles vaid ca 10%, ülejäänud kogus kaob komposteerumisel. Seega võib peituda kuivkäimlas üks võimalus, kuidas mõni kohalik omavalitsus või ettevõte võib uut hoonet rajades või remontides vähendada oma rahalisi kulusid (vesi, torustik, reovesi) ja saada seeläbi ka tasuta avalikku tähelepanu.

Vaata ideid loomuliku eluviisi kohta – www.juured.ee
 

Mõned põhimõtted, mida tasub jälgida kuivkäimla ehitamisel:
1.Uriin juhi välja kogumiskastist. Selleks võib kasutada 4cm läbimõõduga plastiktoru. Kogumiskasti põrand ehita veidi kaldu toru suunas.
2.Väljaheitmete lagunemisel tekkivad gaasid juhi välja kogumiskastist, kasutades ventilatsioonitoru. Hästi sobib 100mm toru.
3.Lagunemise soodustamiseks juhi kogumiskasti veidi välisõhku. Selleks võib teha avause kogumiskasti seina, mis tuleb Eesti oludes talvel sulgeda (külm istuda).
4.Kuivkäimla kasutamisel viska igakord 1-2 kühvlitäit saepuru. Võid kasutada ka poes müüdavaid valmis segusid. NB! Kui soovid sõnnikut kasutada väetisena puuviljapõõsastele, siis uuri poesegude koostist!
5.Esteetilise välimuse saavutamiseks ja materjalide kaitsmiseks värvi kogumiskast ja iste seest mustaks. Tume kast ei võimalda kasutajal näha kogumiskasti sisu ka hoolikal vaatamisel.  Võid kasutada musta tõrva või bituumenvärvi, mis annavad ka kogumiskastile veekindlust.

Miks vastuseis kuivkäimlatele?
-Vanad mälestused haisvatest käimlatest (või tänavatele visatud jääkidest). Näiteks Eestis suur osa eelmisel sajandil rajatud kuivkäimlatest haisevad, kuna uriin jääb kogumiskasti ja midagi peale ei visata. Sageli visatakse veel tänapäevalgi kuivkäimla potti vett, mis vähendab heitmete lagunemist veelgi.
-Paljude huvipoolte rahaline kasu WC süsteemidest (jämedad torustikud, puhastussüsteemid, vesi jne).
-Hirm, et kuivkäimlatest saab kõiksugu tõbesid.
-WC lihtsus kasutajale loob näilise illusiooni, et ühe nupule vajutusega väljaheide kaob.

Miks kuivkäimla on ohutu?
-Inimorganismist väljaheidetavad mikroobid vajavad elamiseks meie sees olevaid keskkonnatingimusi (temperatuur, PH, niiskus). Väljaspool inimese keha hukkub suur osa mikroorganisme 24h jooksul.
-Vaid paar patogeenset mikroorganismi liiki suudavad elada väljaspool inimese keha kauem kui kaks kuud.
-Kui väljaheidete hunnik saavutab 55C kolme päeva jooksul, siis kõik haigust tekitavad mikroobid hävivad. -Kuivkäimlas kerkib temperatuur komposteerimise käigus üsna lihtsalt, kui on loodud sobiv keskkond.
-Kuivkäimlas on ca 10000 korda vähem inimesele ohtlikke mikroobe võrrelduna hariliku vee baasil oleva kanalisatsiooni süsteemiga (septik jms).
-Kuivkäimlas toimuv hapnikurikas (aeroobne) lagunemise protsess on ca 20 korda kiirem kui hapnikuvaene (anaeroobne) protsess.

Prindi | Kommenteeri | Loe kommentaare (2)

Eelmised artiklid: