Vananaistesuve tekitavas antitsüklonis on arenenud võimsad ja püsivad kihtpilved, mis ühtlasi tähendavad udu. Seetõttu on aktuaalne kihtpilvede ja udude teema.
Ott Tuulberg. Väga räme udu. Rekordudu. Needham Market Suurbritannias (30.12.2016).
Need on kõige madalama alusega – vähem kui 2 km kõrgusel, mõnikord madalduvad või tekivadki maapinnal.
Kihtsajupilv on selle poolest huvitav pilveliik, et see on kümnest põhiliigist kõige probleemsem: seda on keerukas klassifikatsioonis kusagile klassi sokutada.
Kihtsajupilved on tavaliselt üsna tume pilvemass (sinakas või hall, vahel ka kollakas), mis on lisapilvede puudumisel ühtlase sileda alusega.
Kõrgkihtpilved sarnanevad kiudkihtpilvedega, kuid on tihedamad ja sageli viimastest tekkinud. Tihti viitavad need lähenevale laussajule, eriti kui on järgnevus kiudpilved->kiudkihtpilved->kõrgkihtpilved (mida kiirem üleminek, seda tõenäolisem).
Autori foto
Keskmiste pilvede alus on maapinnast tavaliselt 2-6 km kõrgusel. Pilvede veesisaldus on suurem kui ülemistel pilvedel ning on seetõttu ka tihedamad. Vahel võivad tekkida tarad.
Autori foto. Terviklik halonähtus näitab õhukese kiudkihtpilve olemasolu Tartu kohal 17. veebruaril 2009.
Need on peene struktuuriga (väikesed) topikesed ja rüngakesed, mis on enamasti kuidagi rühmitunud.
Pilvede põhivormid (liigid) ja nende iseloomustus. Kategooria: kihilised pilved.
I klass: ülemised pilved. Liik: kiudpilved (Cirrus).
Ott Tuulberg. Lindjad kiudpilved. Felixstowe Seaside (UK) –19/09/2017)