erikEST
Kiudpilvevikerkaar
Autori kommentaar: Pildistatud 19.09.2009 kell 17.21 Kloogal. Tegemist polnud haloga, sest see vikerkaar tekkis tugeva kiudpilve alla otse minu kohal. Ootamatu ja rõõmustav kingitus päikeselisel septembripäeval :)
19. septembril pildistati üht suhteliselt haruldast halonähtust, mis kannab nime seniidikaar (circumzenithal arc) ehk Bravais´ kaar. Seniidikaar asub peaaegu seniidis (päikesest märksa kõrgemal), kusjuures on nõgus, meenutades niiviisi värvilist naeratust, sest värvid on erksad kui vikerkaarel. Alumine osa seniidikaarest on punane, ülemine sinine, roheline ja kollane, meenutades kõige selle tõttu tagurpidi keeratud vikerkaart.
Vahel peetakse erksavärvilisi halonähtuseid vikerkaareks, nii et veelkord: vikerkaar saab tekkida vaid valguse paistmisel vihmapiiskadele või udule (udukaarest peatselt pikemalt). Kõik valguse peegeldumis-ja murdumisnähtused jääkristallidel kannavad nime halonähtused. Kitsamalt mõistetakse halo all 22° või harva tekkivat 46° haloringi Päikese või Kuu ümber (tekivad enamasti kiudkihtpilvede korral). Niisiis on seniidikaar samuti üks paljudest halonähtustest.
Kuidas seniidi- ehk Bravais´ kaar tekib?
Nagu teistegi halonähtuste puhul, on tarvis valguse läbimist jääkristallidest, samamoodi siingi. Seniidikaar tekib päikesevalguse läbimisel kiudpilvedest, mis koosnevad jääkristallidest. Selle nähtuse tekkimiseks peavad kiudpilved koosnema läbipaistvatest heksagonaalsetest plaatjatest jääkristallidest. Lisaks peavad need plaadikesed olema orienteeritud laiema küljega (põhjaga) maapinnaga enam-vähem horisontaalselt. Kui õhk on rahulik, siis plaadikujulised kristallid orienteeruvadki aja jooksul laiema küljega horisontaalselt maapinnaga, liueldes niiviisi sügislehtede kukkumisele sarnaselt läbi õhu. Kui pilves on turbulents tugevam, siis paiknevad jääkristallid kaootiliselt ja ei näeks midagi. Kui valgus langeb kirjeldatud viisil korrastatud jääplaadikeste pealispinnale, siis muudab valgus suunda (iga lainepikkus pisut erinevalt, millest ka erksad värvid) ja väljub ühelt küljelt, muutubki seniidikaar nähtavaks. Mõistagi jõuab jääkristallide tekitatud valgusefekt mitmesse suunda, kuid konkreetse vaatleja silma vaid teatud kristallidelt lähtunud valgus, niisiis näeb tegelikult iga vaatleja seda nähtust (sama kehtib teistegi nähtuste kohta) pisut erinevalt.
Bravais´ kaarest detailsemalt. Vaatlejasuunalise sihi ja päikese vahele jääb jääkristallilt vaadatuna 46° nurk. Seega on ta üsna lähedal suurele haloringile, kuid on seniidikaare all ja puudutab seda vaid siis, kui päike on kõrgemal kui 27° või madalamal kui 15° horisondist. Ka seniidikaar saab tekkida sarnaselt vikerkaarele vaid kuni teatud päikese kõrguseni: kui päikese kõrgus on suurem kui 32,3° (kaasa arvatud), siis seniidikaart ei teki. Kui taevas on veel 46° puutujakaar, siis see asub alati seniidikaare all ja puudutab seda.
Seniidikaare teke sarnaneb kõrvalpäikestele, mis tekivad valguse läbimisel kirjeldatud kuusnurksete plaatjate kristallide külgede, kuid seniidikaar valguse läbimisel samasuguse kristalli tipu ja väljumisel küljelt (seega valguse sisenemiskoht erineb). Viimane on põhjuseks, miks seniidikaar ei saa tekkida, kui päike on teatud nurgast horisondist kõrgemal.
Vaatlustega (Saksa Halouuringute Grupp) on välja selgitatud, et seniidikaart saab näha keskmiselt 13 päeval aastas (46° halo on näiteks märksa haruldasem) Euroopas.
Tuulevihin vee kohal (18.09.2013)
Müstilised kiired pärastlõunase Tiskre kohal (19.09.2013) Foto: Liina Viru Tähelepanelik vaatleja pildistas huvitavat ja esmapilgul müstilist nähtust. See on (optiline) nähtus nimega videvikuvastased kiired.
Ebaharilik ilmastikunähtus õhtuses taevas (29.07.2013) 29. juuli õhtul peale kella üheksat võis Harjumaal madalal läänetaevas umbes 20 minuti jooksul täheldada imelikku helendavat pilve. Nähtust pildistanud Jüri Kameniku sõnul oli ilmselt tegemist omalaadse halonähtusega, mil madal päike valgustas kiudpilvi horisondi lähedal.
Teisipäeval pildistati vesipüksi (24.07.2013) Reedel saabus nädala piltide galeriisse foto vesipüksist, pildistatud äikeselisel teisipäeval, 21. juulil Rohuküla ja Heltermaa vahel. Autor Kati Hoop.
Jaapanis sajab taevast konnakulleseid (26.06.2013) Konn juunipiltide galeriist Foto: Eve Chamkhi Alates juuni algusest on Jaapanis mitmel pool taevast sadanud konnakulleseid ning kalamaime, kirjutab Courier Mail.
Kevade väikesed imed (15.05.2013) Kolm päikest ringil Nähtud ja pildistatud 8. märtsil 2009 Tartu-Narva maantel Vedu kandis (u 12km Tartus välja). Foto: Andrus Tins Kevad oodatuima aastaajana on ikka ja alati toonud kaasa väikeseid (ilma)imesid. Toome esile mõningaid ahhetamapanevaid momente, mis tänu lahtiste silmadega looduses viibinud fotograafiahuvilistele ilm.ee galeriidesse pildilisel kujul jõudnud on.
Kevadine päike tegi imet (09.03.2013) Foto: Andrus Tins taevapiltide galeriist Tänu soojale kevadpäikesele on ilm.ee galeriidesse saabunud mitmeid imelisi fotosid.
Teist aastat järjest õitsevad lumekupud südatalvel (03.02.2009) Leili Valdmets Muhumaalt saatis juba teist aastat järjest keset talve õitseva lumekupu pildi. Mullu õnnestus tal pildistada õitselepuhkevat lille juba 18. jaanuaril, tänavu said lumekupud pildile 2. veebruaril.
Narva-Jõesuu rannas võib näha imelisi jääpalle (29.01.2013) Fotod: Natalia Buturlakina Narva-Jõesuu rannas oli laupäeval väga tugev mõõn, pühapäevaks olukord normaliseerus. Samal ajal tekkisid sinna imelised lihvitud jääpallid.
Loodus ei väsi üllatamast (14.01.2009) 14.01. Punased adoonised taluvad külma päris hästi, juba mitmendat talve näitavad nad õisi ka talvel.Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist
Lumikellukesed löövad õitsemise algusega rekordeid (13.01.2009) Foto: Helen H.-M. Kui möödunud aastal tuli ilm.ee nädalapiltide galeriisse esimene õitsev lumikelluke "alles" 6. veebruaril, siis käesoleval aastal saime sellest kevadlillest esimese pildi looduskalender.ee vahendusel juba nüüd, jaanuari alguses. Pilt on tehtud 11. jaanuaril Tallinnas Harku järve lähedal.
Lisaks Tartumaale nähti halo ka Viljandis (05.01.2013) Kalamehed Viljandi järvel Foto: Janne Anne Vaata veel pilte Vastalanud aastal on tartlased on korraga kolme päikest ehk halo saanud imetleda lausa kahel korral. Ilm.ee galeriidesse on saabunud halopilte lisaks Tartule ka Otepäält ja Viljandist.
Tänavune Tartu trend - halo (05.01.2013) Halo Tartus 5. jaanuari hommikul Foto: Aavo Omann Autori kommentaar: Paistab, et rõngas tõusva päikese ümber ongi Tartu selle aasta trend! Tänane halo oli hoopis sõbralikum ja soojem, justkui kohtumine vana tuttavaga.
Taevane vaatemäng Tartus 3. jaanuaril (03.01.2013)
Lilled õitsesid veel aastavahetuselgi (02.01.2013)
Sinililled õitsevad jõuluajal? (22.12.2013)
Järjekordne sügisene ime: õitsev ülane (17.10.2013)
Tallinna lahest leitud delfiin on pärit Põhjamerest (24.09.2013)
Venemaal korjatakse teist maasika- ja sõstrasaaki (10.09.2008)
Tornaado eksis aadressiga (05.09.2013)
Raplamaal õitsevad kirsid teist aastat järjest augustikuus (28.08.2008)
Tallinnas õitseb sirel (12.08.2008)
Muhumaal õitseb terve õunapuu (08.08.2008)
Tuulispask Tallinnas 17. juunil (19.06.2013)
Hiina maavärisemist ennustasid ette konnad ja kummalised pilved (21.05.2013)
Välk tabas duši all olnud tüdrukut (13.05.2013)
Heinamaale tekkisid ringid (09.05.2013)
Paidet külastas tolmusaatan (24.04.2008)
Siinai kõrbetolm värvis Venemaa lume (27.03.2008)
San Antonios sadas mudavihma (20.03.2008)
Postimees lubab tsükleid (29.02.2008)
Veebruaris õitsevad sinililled (26.02.2008)
Ülitäpne ilmajaam Soomes (04.02.2008)
Muhumaal puhkevad õide lumekupud (21.01.2008)
Soe detsember tõi väikesi imesi (02.01.2008)
Austraalias sadas jääpalle (10.12.2007)
Käsmu tervitas detsembrit lilleõitega (01.12.2007)
Huvitavad kliimarekordid (27.11.2007)
Ilmalaul sai plaadile, sündis uus ilmalaul! (01.11.2007)
Taevast sadanud ämblikud püüti pildile (18.10.2007)