•  

Saksamaal toimus viies Euroopa ohtlike tormide konverents (19.10.2009 16:25)

Autor: Sven-Erik Enno

Viies Euroopa ohtlike tormide konverents (European Conference on Severe Storms, ECSS) toimus 11-16. oktoobrini Lõuna-Saksamaal Landshuti linnas. Esindatud oli kokku 41 riiki 207 osavõtjaga. Lisaks Euroopa riikidele oli esinejaid Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Brasiiliast, Jaapanist, Indiast, Bangladeshist. Ettekanded olid teemade alusel jaotatud 12 sessiooni vahel. Esindatud olid nii atmosfäärifüüsikalised uuringud ohtlike tormide kujunemisest ja modelleerimisest kui ka statistilist ja klimatoloogilist laadi uuringud äikesetormide ja nende kahjustuste leviku ning sotsiaal-majanduslike mõjude kohta.

Tormide füüsikat ning modelleerimist käsitlevatest ettekannetest suurem osa pärines Ameerika Ühendriikidest või põhines sealsetes kesklääne osariikides kogutud andmetel. Käsitleti peamiselt superelemendiga äikesepilvi, mille sees kujunevad sageli äärmiselt võimsad tõusva õhu sambad ehk mesotsüklonid. Viimaste detailine uurimine on on eriti aktuaalne, kuna suurem osa kesklääne osariikide tornaadode allee võimsatest tornaadodest algavad just mesotsüklonitest.

Käsitlemist leidis ka 1925. aasta 18. märtsi kurikuulus tornaado, milles hukkus 695 inimest. Vaatamata sellele, et tegu on läbi ajaloo kõige ohvriterohkema tornaadoga üldse, puudus selle kohta seni detailsem uuring. Nagu selgus, on tormi 350-kilomeetrisel teekonnal veel tänini leitavad enam kui 80 aasta eest juurtega välja kistud puudest maapinda jäänud lohud.

Konverentsisaalis

Kuna tornaadode ja supertormide kahjustused ning inimohvrid on USA-s iga-aastaseks probleemiks, on nende tormide uurimisse ka kõvasti investeeritud. VORTEX2 projekti raames jahitakse kevadisel tormide hooajal spetsiaalsete mõõteriistade ning radaritega varustatud autodega ohtlikke äikesepilvi. Kuna superelemendil äikesetormid on märkimisväärse suurusega, tuleb nende struktuuri täpsemaks uurimiseks ühe tormi eri piirkondade alla paigutada mitu radariautot. Konstrueeritud on ka spetsiaalselt tornaadode jälitamiseks ja mõõdistamiseks mõeldud auto. Esimesed tabamused on ka saadud, konverentsil näidati F2 tugevusega tornaado üleminekul filmitud veidi enam kui minuti pikkust videot. Ligi 60 m/s puhunud ning tornaado keskme üleminekul mõneks hetkeks 30 meetrini sekundis nõrgenenud tuuled tanki välimusega massiivsele autole ning selle sees viibinud uurijatele viga ei teinud.

Tornaadosid esineb ka mujal maailmas, erinevad ettekanded käsitlesid näiteks Jaapanis, Prantsusmaal, Saksamaa, Poolas, Soomes ja Rumeenias esinenud juhtumeid. Sagedaseks probleemiks on informatsiooni puudus, keeristorme küll esineb, kuid puudub nende ühtne andmebaas. Näiteks Rumeenias ignoreeriti aastatel 1945-2002 võimalikke tornaadojuhtumeid peaaegu täielikult, kuna riikliku ilmateenistuse ametlik seisukoht oli, et Rumeenia territooriumil pole tornaadode esinemine võimalik.

Mitmel pool rannikualadel uuritakse vee kohal esinevaid keeriseid – vesipükse. Kanada Suurjärvistu piirkonnas on välja töötatud spetsiaalne mudel, mis võimaldab veepinna ja erinevate õhukihtide temperatuuride põhjal välja arvutada vesipükside esinemise tõenäosust. Klimaatiliselt üsna sarnases Eestis vaadeldakse samuti igal aastal vesipükse, mistõttu oleks kindlasti huvitav testida Kanada mudelit meie piirkonnas.

Palju oli ka posterettekandeid. Eestit esindas Tartu Ülikooli geograafiadoktorandi Sven-Erik Enno ettekanne välkude ajalis-ruumilisest jaotusest aastatel 2005-2008.

Paljudes maailma piirkonades tekitab tõsiseid kahjustusi rahe. Ohtlikuks loetakse selliseid sadusid, kui raheterade diameeter on vähemalt 2 sentimeerit. Euroopas on viimastel aastatel tõsiseid rahekahjustusi uuritud näiteks Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Korralik rahejuhtumite andmebaas on olemas ka Soomel. Andmete kogumine käib seal kahes etapis. Esmalt määratakse Soome Meteoroloogia Instituudi (FMI) radarite abil piirkonnad, kus tõenäoliselt esines rahekahjustusi. Seejärel võetakse telefoni  või e-maili teel ühendust kohalike inimestega ning küsitakse neilt infot rahesaju toimumise, raheterade suuruse ning kahjustuste kohta.

Tõsiseid kahjustusi tekitavad ka rünksaju- ja äikesepilvedest alla langevad intensiivsed vihmahood ning nende poolt põhjustatud äkktulvad. Põhjalikumalt käsitleti juunis 2009 Tšehhit tabanud üleujutusi. Ekstreemse saju juhtumit puudutas ka Leedut esindanud ettekanne. Nimelt langes vaid paar päeva pärast Eestit tabanud suurt lumetormi 25. novembril 2008 Edela-Leedu rannikul Nida linnas ühe ööga lumena 66 mm sademeid. Piirkond, kus tugev lumesadu on novembris üldse haruldane, mattus mitmekümne sentimeetrise lumevaiba alla.

Oluliseks teemaks oli ka äikesetormide kaugseire. Satelliitide, radarite ning välgudetektorite abil on võimalik saada suurel hulgal reaalajas või peaaegu reaalajas infot tormide arengu, paiknemise ja liikumise kohta. Selline informatsioon on määrava tähtusega lühiajaliste mõne tunni pikkuste prognooside koostamisel ning tormihoiatuste väljastamisel. Põhjamaade äikesedetektorite võrgustiku NORDLIS üks detektoritest paikneb alates 2004. aastast Eestis Tõraveres ning katab meie piirkonna pilv-maa välkude andmestikuga. Perioodil 2005-2008 Eestis ja selle lähipiirkonnas registreeritud pilv-maa välkude ajalis-ruumilisest jaotusest andis ülevaate Eestit esindanud posterettekanne.

Kliimamuutuste mõju ekstreemsete ilmanähtuste sagedusele ja intensiivsusele on olnud oluliseks uurimisvaldkonnaks juba aastaid. Ka seekordsel konverentsil oli mitmeid ohtlike äikesenähtuste klimatoloogiat käsitlevaid ettekandeid. Üldiselt tuli üsna üheselt esile ohtlike nähtuste sagenemine ja nende poolt tekitatud kahjustuste suurenemine. Paljud uuringud näitavad, et ohtlike nähtuste parem registreerimine ja rahvastiku suurenemine ei suuda äikesetormide kahju suurenemise kogu ulatust seletada, seega võib järeldada, et ka kliimamuutustel on tõepoolest oluline mõju.

Trausnitzi loss

Vaade linnale lossimäelt

Vaatamata tihedale päevakavale õnnestus põgusalt tutvust teha ka Landshuti linnaga. Linn asub Münchenist 70 km kirdes, Isari jõe kallastel ja saarel, elanikke on umbes 60 tuhat. Üldiselt tasase pinnamoega linna kohal kõrgub 1204. aastal rajatud Trausnitzi loss, mille juurest avaneb suurepärane vaade linnale. Vanalinna iseloomustab valdavalt gooti stiilis arhitektuur, võimsa mulje jätab Saint Martini kirik. Konverents toimus linna keskel Isari jõe ääres paiknevas keskuses.

Landshuti vanalinna peatänav

Üsna rohelsed puud, veel koristamata põllud ning pargipuudel roniv luuderohi andsid tunnistust tunduvalt soojemast kliimast. Ilmaga meil aga ei vedanud, Põhja- ja Kesk-Euroopat kimbutanud külmalaine ei jätnud puudutamata ka Lõuna-Saksamaad. Kui esimesel paaril päeval leevendas jahedust üsna sagedane päikesepaiste, siis kolmapäev oli juba pilvisem ja õhtul langes ka üksikuid lumehelbeid. Tõsise ehmatuse tõi neljapäev, mil tihe lumesadu kattis maa märja lume kihiga. Konverentsi infolehel juba mitu kuud rippunud talvine foto konverentsikeskusest lumega katusel läks täpselt täide. Vaid nädal varem valitsenud 27-kraadisest soojast andis tunnistust külmas lumesajus aurav soe jõevesi.

Lumise katusega konverentsikeskus – täpselt nagu ürituse kodulehel mitu kuud rippunud fotol.

Lumesajus aurav Isari jõgi annab tunnistust nädala tagusest 27-kraadisest soojusest.

Rohkem infot konverentsi kohta (peaks lähiajal täienema) on saadaval internetiaadressil www.essl.org/ECSS/2009/. Järgmine konverents toimub 2 aasta pärast, täpne toimumiskoht peaks selguma selle aasta detsembris, seekordse konverentsi lõpetamisel pakuti esialgu välja Kreeka või Türgi.

Eelmised artiklid:

Maailmameri oli tänavu suvel rekordiliselt soe (17.09.2009) Maailmamere pinnavee temperatuur oli tänavu suvel kõrgeim selle mõõtmise alustamisest 1880. aastal, teatab USA riiklik kliimaandmete kogumise keskus NCDC.

Rahvusvaheline osoonipäev keskendub riikide koostööle (14.09.2009) Pilt: NASA Kolmapäeval, 16. septembril tähistab ligi paarsada riiki üle maailma juba 15. korda rahvusvahelist osoonipäeva, mis tänavu möödub deviisi all: “Ühtne osalemine: Osoonikihi kaitse ühendab maailma”, teatab Keskkonnaministeerium.

Maailmameri oli juulis rekordiliselt soe (18.08.2009) Foto: Inna Tross USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juulis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates. Samuti kui möödunud juuniski, oli ookeanide vesi keskmisest (16,4 °C) 0,59 kraadi soojem. Eelmine rekord pärineb 1998. aastast

Maailmameri on soojem kui kunagi varem (22.07.2009) Foto: Peep Loorits USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juunis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates.

Eesti parandab kasvuhoonegaaside arvestamise süsteemi (02.04.2009) Foto: Joonas Kokamägi 2009. aastal viib Keskkonnaministeerium koostöös Soome Statistikaameti ja Soome Keskkonnaministeeriumiga läbi ühisprojekti, millega paraneb arvepidamine Eesti kasvuhoonegaaside üle, teatab Keskkonnaministeerium.

Pühapäeval on ülemaailmne veepäev (21.03.2009) Foto: Karin LimbakPuma Aqua fotokonkursi galeriist Pühapäeval, 22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvõttel iga-aastast ülemaailmset veepäeva, mille tänavune põhiteema on piiriveekogud ja nende kasutamine, teatab Keskkonnaministeerium.

Globaalne soojenemine jätkub 2020. aastani? (06.03.2009) Praegune globaalne soojenemine  kestab kuni 2020. aastani, seejärel algab pidev jahenemine, vahendab uudisteagentuur REGNUM Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliiget, Arhangelski teaduskeskuse presiidimi esimeest Feliks Judaškinit.

Miks on päikesetõusu ajal kõige külmem? (21.02.2009)

Jaanuar oli terves maailmas soojuselt seitsmendal kohal (19.02.2009) Lõppenud jaanuar oli ilmavaatluste ajaloos alates 1880. aastast terves maailmas soojuse poolest seitsmendal kohal, teatab USA Riikliku Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni kliimaandmete keskus NCDC.

Kus on ilmaparadiis ja kõige mõnusam elada? (28.01.2009) Kanaari saarestikus asuval Tenerifel veebruarisFoto: ilm.ee Kus on ilma poolest terves maailmas kõige mõnusam elada? Gismeteo.ru kirjutab, et mugava enesetunde jaoks ei tohiks meteoroloogilised parameetrid tugevasti kõikuda. Kui otsida sellist paika maailmas temperatuuri järgi, siis peaks see asuma kusagil ookeanis ekvaatori lähedal. Aga seal toimuvad tugevad konvektiivsed protsessid ja kuigi temperatuur kõigub vaid mõne kraadi ümber ning aastaajad ei vaheldu, teevad paduvihmad, tugevad äikesed ja ebastabiilsed tuuled ilmad küllaltki kapriisseks.

Möödunud aastal toimus maailmas 321 loodusõnnetust (26.01.2009) Katastroofiepidemioloogia Uurimiskeskuse CRED teatel toimus 2008. aastal maailmas 321 loodusõnnetust, kus kaotas elu 235 816 inimest, kannatada sai 211 miljonit inimest ning kuludeks arvutati 181 miljardit USD.

Tuulepargid Hiiumaale - kas pärlid sigadele või klaashelmed indiaanlastele? (13.01.2009) Foto: Leho Kikas Mida selle pealkirjaga mõtlesin? Indiaanlastelt osteti Manhattan 350 aastat tagasi ära klaashelmeste eest. Kas hiidlased on tänapäeva aborigeenid, keda saab värviliste riideribade ja klaashelmestega meelitades ninapidi vedada, kes vaatavadki käed rüpes pealt, kuidas nende põline kodukoht JOKK meetoditega omavalitsusi survestades põlisrahvalt ära võetakse? Kas järjekordne „hääletu alistumine“? Või peaks tõesti tegu olema hoopis pärlitega hiidlaste ees, nagu väidab Ülo Pärnits koos oma Putini semudest sõpradega? Mis siis on valesti ja kust poolt tuul haisu toob

Lõppev aasta oli maailma ilmavaatluste ajaloos soojuselt 10. kohal (17.12.2008)

EL Keskkonnanõukogu püüab peatada metsade hävimist (08.12.2008)

Poolas arutavad riigid ülemaailmseid kliimamuutuste küsimusi (28.11.2008)

Metsad aitavad võidelda kliimamuutustega (03.11.2008)

Kliima soojenemise küsimuses on kaks vastandlikku leeri (21.10.2008)

Keskkonnanõukogu arutab taas kliimamuutustega seonduvaid küsimusi (20.10.2008)

Fondihalduritele tuleb appi ilmateenistus (15.10.2008)

Kliimasoojenemine teeb sügised vähem värvikirevaks (13.10.2008)

2008. aasta esimeses pooles on looduskatastroofides hukkunud üle 230 000 inimese (08.10.2008)

Osooniauk on käesoleval aastal suurem kui möödunud aastal (17.09.2008)

Uus päikese aktiivsuse tsükkel võib viia sotsiaalsete vapustusteni (03.09.2008)

Vihmasajud võivad mõjutada joogivee kvaliteeti (03.09.2008)

Globaalselt oli juuli tavapärasest soojem (19.08.2008)

Keskkonnanõukogu jätkab kliima-ja energiapaketi arutelu (02.07.2008)

18. juuni on polaaralade maapinna ja eluslooduse päev (17.06.2008)

Kevad oli terves maailmas keskmisest soojem (16.06.2008)

Keskkonnanõukogu käsitleb kliimat, energiat, ja GMO-sid (04.06.2008)

Kliimamuutus mõjutab Läänemere ökoloogiat (28.05.2008)

Kliimamuutus toob paduvihmad (27.05.2008)

Noortel kliimahuvilistel on võimalik liituda "Kliima advokaatide" projektiga (15.05.2008)

Märts oli rekordiliselt soe terves maailmas (18.04.2008)

Eesti kasvuhoonegaaside eelaruanne tunnistati nõuetele vastavaks (17.04.2008)

Suri kaoseteooria ja liblikaefekti "isa" Edward Lorenz (17.04.2008)

Kliimamuutus võib tuua malaaria Suurbritanniasse (03.04.2008)

Äärmuslikud temperatuurid näitavad kasvutendentsi (01.04.2008)

NOOA: 2007.aasta oli maismaa kohal rekordiliselt soe (16.01.2008)

EL uuendab ja ühtlustab metsade tuleohtlikkuse indeksi arvutusmeetodit (19.12.2007)

Viimased 10 aastat olid ilmavaatluse ajaloo kõige soojemad (14.12.2007)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam