•  

Äikese-kiudpilved (25.05.2010 08:28)

Autor: Jüri Kamenik

Horisondi lähedal on hajuva rünksajupilve alasi – Ci spissatus cumulonimbogenitus (25. juuli 2009. a. Tallinnas).

Tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel võib tekkida rünksajupilv, mille tipp on enamasti 7-12 km kõrgusel. Sellises kõrguses on alati väga külm, temperatuur tavaliselt vahemikus -30º...-65ºC, mistõttu rünksajupilve tipuosa jäätub ja tugevate tuulte puhul hakkavad sealt tihti kiudpilved välja venima. Need ongi äikese-kiudpilved, lad k üldnimega Cirrus nothus, tuntuim vorm Ci spissatus cumulonimbogenitus (tihe äikese-kiudpilv). Viimane vorm moodustub tihti äikesepilve alasist, mis võib põhipilve hajumisel kuni paljudeks tundideks püsima jääda, sest jääkristallid aurustuvad ja hajuvad veepiisakestest palju aeglasemalt,
Tihedad äikese-kiudpilved on sageli ebakorrapärase tombu või tükina, kuid servades on kiuline ehitus siiski näha. Mõnikord, kui troposfääri ülaosas on piisavalt niiskust ja õhk kaldub tõusma, võivad rünksajupilvede alasid ja neist tekkinud pilved liituda ning tekib ebaühtlase paksusega kiudkiht-ja kõrgkihtpilvede kiht. See takistab maapinna soojenemist ning seetõttu rünkpilvede areng tavaliselt aeglustub või peatub.

Hajuvast rünksajupilvest on tugevate tuulte mõju välja veninud kiudpilved – Ci nothus, samuti on kiudpilvevälja kesk-ja kaugemas osas (horisondi lähedal) näha tihedaid äikese-kiudpilvi (Ci spissatus cumulonimbogenitus). 23. mai 2010 Puhtus.

Rünksajupilve alasist moodustunud kiudkiht-ja kõrgkihtpilvede kiht (As cumulonimbogenitus) 1. juulil 2009. a. Leedus. Pildile klikkides saad lugeda äikesejahist Baltimaades!
Autori fotod

Eelmised artiklid:

Pilvemääraja: põhiliik. Võimas rünkpilv ehk Cu congestus (03.06.2010) Võimas rünkpilv ja selle ees kõrgrünkpilvede ribaFoto: Siiri Augva Keskmisest rünkpilvest areneb piisavalt labiilse atmosfääri ja niiskuse puhul konvektsioonivoolude jätkudes võimas rünkpilv. Selle kõrgus on suurem kui aluse laius, mistõttu võimsad rünkpilved meenutavad torne või suurema laiuse puhul (näiteks on reana) mägesid.

Pilvemääraja. Kui taevas on mitut liiki pilvi (segataevas) (26.05.2010) Pilvemaastik 14.5.2006. Fotol on näha 3 pilvede põhiliiki: peamiselt alumises osas, aga üksikult ka mujal on rünkpilved, keskel sinisel taustal kiudpilved ning ülemises osas hallid kõrgkihtpilved.Foto: Kristel Bankier

Pilvemääraja: pilvemaastik (21.05.2010) Pilvemaastik 24. juulil 2005. Põhilisteks pilveliikideks on Cirrus uncinus-fibratus kohatise kaootilise elemendiga (intortus-ilmingud) ja madalal horisondi kohal Altocumulus-Stratocumuluse segu. Mõnes kohas on näha sakmelisi tippe. Optilistest nähetest on esindatud ebapäike.Foto: Enely Ehtla Jätkame pilvemääraja avaldamist. Fotod on pärit pilvepiltide jt. ilm.ee galeriidest, täname kõiki pildisaatjaid ja loomulikult ootame ka lisa!

Pilvemääraja: põhiliigid. Alasiga rünsajupilv ehk Cb capillatus incus (25.05.2010) Rünksajupilve teine, väljakujunenud alaliik – Cumulonimbus capillatus incus (alasiga vorm). See on tüüpiline äikesepilv maksimaalses arengustaadiumis, kui äikesetegevus ja pilve vertikaalne ulatus ning õhuvoolude kiirus pilvedes on suurim. Antud fotol on tegemist ühe elemendilise äikesepilvega.Foto: Jaak Täkker

Teeme algust pilvemäärajaga (28.04.2010) PilvevaatlejaFoto: Jüri Kamenik Kui olete pilvede tundmises algaja, siis tasub endale selgeks teha järgmised punktid:


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam