•  

Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010 18:00)

Autor: Jüri Kamenik

22. juulil saabus Eestisse väga palav õhumass, kuid Skandinaaviasse jõudis samal ajal küllaltki võimas tsüklon, mistõttu selle järel liikus loodest Eestisse jahe õhumass. See jäi 23. juulil põiki üle Eesti pidama ning frondi ümbruses arenes laialdaselt äikest. Vihma tõid need kohati väga vähe kaasa, kohati aga külluslikult. Järgnevalt kirjeldus koos fotodega, milline oli ilm 23. juulil.
Hommik oli Loode-Eestis selge, kui vinese taevaga. See näitas sooja ja niiske õhumassi olemasolu. Vine vähenes hommiku jooksul, sest loodest voolas juurde jahedamat õhku. Samal ajal tekkis ka huvitavaid pilvi:



******************************************

Tartu lähedal kl 14 paiku. Edelast lähenes äikesepilv, oli palju müristamisi ja välkusid. Pilvemass näis väga ühtlane, seda nimetavad soome tormijahtijad "mössö". See ühtlane mass põhjustas võrdlemisi vähest vihma (vähemalt Tartus), kuid paar tundi kestva äikese. Mõned välgud olid hästi jälgitavad.

 

 

Tasapisi see pilvemass eemaldus ja edelast-läänest läks taevas heledamaks, oli näha uusi kasvavaid rünki:

Otepääst veidi idas, vaade edelasse ja läände. Eemal on näha rünksajupilve alasi, päikest varjavad hajuvate äikesepilvede alasite jäänused.

 Kaugemast alasist veidi vasakul on näha kõrget pilverünka, see kasvas väga kiiresti ja muutus mõne aja pärast äikesepilveks:

Tähelepanu võiks pöörata silmapiiri lähedal olevale madalale kihtpilveribale. Seal arenesid lained - see oli tõepoolest Kelvin-Helmholtz! Viimane tekib siis, kui on kaks õhuvoolu, mille liikumissuund (ja ka kiirus) on märgatavalt erinevad, sageli liiguvad need vastassuundades. Sel juhul võivad õhuvoolude piirpinnal areneda lained (analoogselt merel tekkivatega), mille muudavad pilved nähtavaks. Vaata ka siit>>> . Seekord olid need erilised, sest KH lainepilved tekivad enamasti keskkihi-või ülemise kihi pilvedega (kõrgrünkpilved, kiudpilved), kuid seekord päris maapinnalähedases õhukihis:

 

******************************************

Pilvemaastik Otepää suunas. Paremal pool pildil on äikesepilv, see asus läänes ja liikus kirde suunas.

Äikesepilv Otepääst lääne-loode suunas.

Äikesepilve ees on madalad hallid pilvetükid.

Äikesepilve ees on huvitav madalate hallide kihtrünkpilvede rivi.

Vaade itta. Taevas on täidetud kõrgrünkpilvedega, nende taga on kõrgkihtpilvisus.

Äikesepilv on lähedal. Seal müristas pidevalt ja oli näha palju välkusid.

Äikesepilvest idaservas on kihtrünkpilvedest tekkinud uued kõrguvad rünkpilved.

Nendest midagi suurt ei arenenud, kuid olid huvitavad vaadata. Otse selja taha jäi paduvihmatsoon.

Hiljem, Tartu poole sõites jäi äikesepilv kaugemale ja see ei tundunud enam kuigi ähvardav.

Hajuv äikesepilv Jõgevast kirdes.

Õhtu Lagujas. Rünksajupilvedest pärinev kiudpilvisus pole ikka veel hajunud.

Järgmisel päeval oli palav õhumass Kagu-Eestis juba kindlalt kohal. Temperatuur tõusis seal üle 30 kraadi. Paljudes kohtades oli 24. juuli siiski märka jahedam, põhjarannikul ja saartel näiteks valdavalt 17-20 kraadi ning tuuline. Ilm meenutas isegi sügist. Selline ilm on tüüpiline sooja frondi all. Kes veel mäletab, siis selline kahe Eesti päev oli veel 8. mail, vaata>>> ja 11 juunil. 8. mail taganes soe õhumass Eestist, kuid seekord mitte, sest Poola kohal tekkis tsüklon, mille kirdeserv mõjutas Eestit. Kirdeservas puhus tuul kagust ja idast, mis piisavalt tugevana kandis sooja õhumassi üle Eesti.

Äikesepilved arenesid 24. juulil Lääne-Eesti ja saarte kohal, kus tekkis ka konvektiivsüsteeme (suured ja laiaulatuslikud äikesepilvede kogumikud). Kagu-Eestis oli õhk väga niiske, kastepunkt ulatus lausa 23 kraadini. Ilmselt tugev sooja õhu advektsioon ei lasknud rünksajupilvedel areneda.
Tugeva ida-ja kirdetuule tõttu tekkis põhjarannikul süvaveekerge, mistõttu näiteks Kakumäel oli 25. juuli hommikul kell 10 veetemperatuur ainult 6 kraadi, kell 15 Kakumäel 7, Pirital 10, Stroomi rannas 7 ja Võsul 9 kraadi.

25. juulil võimaldanuks õhumass temperatuuritõusu 35 kraadini, kuid nii kõrgele see ei tõusnud (lähedale tõusis mõnes üksikus kohas, näiteks Jõhvis registreeriti  33,5 kraadi), vaid maksimum jäi valdavalt 30 kraadi lähedale, sest ilm on pilvine. Lähipäevadel püsib see õhumass ja lauspäikesega on võimalus 35-kraadiseks palavuseks. 26. juulil on äikesevõimalus üsna väike, kuid siiski olemas, edaspidi suureneb see märgatavalt ja nädala keskel võib äikest olla laialdasel alal.

Eelmised artiklid:

4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev! (04.07.2010) Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.

Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte (26.06.2010) Satelliidipilt 25. juuni õhtul. 25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.

Kas tammepuu tõmbab välku ligi? (15.05.2010) Kaks korragaPildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.Foto: Avo Soidla Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".

Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev (09.05.2010) Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).

Kassi ja hiire mäng ilmarindel (05.05.2010) Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.

Ilm jaheneb loode poolt kiiresti (27.04.2010) Täna õhtupoolikul võisid Loode-Eesti elanikud tähele panna, et ilm jahenes järsult ja õhk muutus jäiseks. Enne seda oli sooja kuni 18 kraadi, pärast jahenemist langes õhusoe 10 kraadi peale ja õhtu ning öö jooksul läheb veelgi jahedamaks.

Emajõgi 15. aprillil (16.04.2010)

Emajõgi Tartus 12. aprillil (13.04.2010) EMHI: 13.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 326 cm ja Praagal - 285 cm.

Emajõgi Tartus 11. aprillil (12.04.2010)  EMHI: 2.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 324 cm ja Praagal 281 cm.

Emajõgi Tartus 9. aprillil (09.04.2010) 9. aprillil kell 8:00 Emajõe veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 313 cm ja Praagal 269 cm.Fotod

Emajõgi 8. aprillil (08.04.2010) Fotod Tartu kesklinnast.

Üle ääre ajavast Emajõest (06.04.2010) Emajõgi Tartus jalakäijate sillalt vaadatunaKäes on suurvee kõrgaeg ja seda ka Emajõel.

27. märts pakkus nii äikest, rahet kui tugevat vihma (29.03.2010) Äikesest 27. märtsil

Märtsi teine nädalavahetus oli üllatavalt äikeseline (15.03.2010) Äike on märtsis väga haruldane, kui nüüd oli äikest lausa kahel märtsipäeval järjest! Selgitame, kuidas ja miks.

Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid? (04.03.2010) Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta

Miks ilmateade valetab? (21.02.2010) Tuisk EmajõelAutori foto Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":

Kuhu merest vesi kaob? (30.01.2010) Foto: Inna Tross "Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.

Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe? (29.01.2010) Foto: Kristi Asi Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".

Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon (11.01.2010) Foto: Kaie Avistu Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.

Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades (22.12.2009) Foto: Avo Soidla Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla  sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.

Kas orkaan Soome lahel? (21.12.2009) Soome ilmateenistuse radarianimatsioon 15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.

Järsk külmenemine ja järveefekt (15.12.2009) 14. detsembri EMHI ilmakaart 13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.

Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis. (30.11.2009) Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.

23. novembril oli suure lumetormi aastapäev! (24.11.2009) Lumetorm RaplamaalFoto: janzake 23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.

Miks on Pandiveres talvine? (18.10.2009) Esimene lumi 17. oktoobril 2009Foto: Kalvi Palling Juba kolmandat päeva  (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.

Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal (16.10.2009) Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.

Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited (15.10.2009)

23. ja 24. septembri ilmast (26.09.2009) Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.

Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast (24.09.2009) Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada! Tartu taevas 24. septembril. Autori foto

Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril (23.09.2009) 23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto. Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).

Miks on nii? Mis on nende nähtuste põhjusteks? (19.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutor Pille Riin Pettai Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.

Tuulevihin vee kohal (18.09.2009) Sõru sadamasse sisenedes laeva ees 16.09.2009 kell 15.51.00Foto: Peeter Puusild Tähelepanelik reisija pildistas üht esmapilgul arusaamatut nähtust. Lähemal vaatamisel selgub, et tegemist on tuulekeerise tekitatud veepritsmete pilvega

Miks on talved külmemad kui suved? (18.09.2009) Foto: Mall Värva Kohe tuleb meelde kliima ja aastaaegade vaheldumine. Millest need aga tekivad/sõltuvad?

Kuidas tekivad pilved? (17.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi yllatusee  Pilvede täpne füüsikaline tekkemehhanism ei ole teada, kuid üldjoontes on probleem justkui hästi lahendatud.

Kas äikesepilved ja tsüklonid liiguvad vastu tuult? Miks? (16.09.2009) Foto: Aleksandr Grafski Sageli öeldakse, et äikesepilv liigub vastutuult. Ka enne tsüklonit ei puhu ju tuul madalrõhu poolt, vaid kuskilt mujalt. Milles on asi?

Kas kuu kiirgab ise valgust? Kuidas seda tõestada? (15.09.2009) Foto: Kaie Avistu Kuu ise ei kiirga valgust, vaid peegeldab sinna saabunud päikesevalgust.

Miks (suurtest) järvedest voolab välja üks jõgi, kuid sisse tavaliselt palju jõgesid? (15.09.2009) EmajõgiFoto 2008.a. pilvepiltide galeriistAutor Ingeborg Johanson Eesti kõige suuremad järved on Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Nendesse järvedesse voolab sisse hulgaliselt jõgesid, kuid mõlemast välja vaid üks, vastavalt Narva ja Suur-Emajõgi. Milles on asi?

Mitu värvi on vikerkaarel? (15.09.2009) Foto: Leili Valdmets Vikerkaarel saab selgesti eristada tegelikult 9 värvust – lisaks traditsioonilisele 7 värvusele on veel infrapunane ja ultraviolett.

Miks on tihti sajupilved tumedad, kuid rünkpilved pigem heledad? (11.09.2009) Valged rünkpilved 2009. aasta pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi petser96 Vihmapilved on tavalised paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub.

Miks kaugusse viivad rööpad läheksid justkui kokku? (11.09.2009) Foto: Kertu Kipper Kui me vaatame kaugusesse minevaid sirgeid rööpaid, siis tunduks justkui, nagu need läheneksid üksteisele kuni mingis punktis saavad kokku.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam