•  

August 2010: nii tuline kui vesine (11.09.2010 09:10)

Autor: Ele Pedassaar

Ilmastik.

Õhutemperatuur tõusis augustis kõikjal 3 kraadi keskmisest (14,6 kuni 16,6 °C) kõrgemale, seda eelkõige püsivalt kestnud kuumade ilmade tagajärjel. Absoluutsest Eesti rekordist (35,6 °C, mis mõõdetud Võrus 1992. aasta 11. augustis) jäi Narva-jõesuus puudu vaid 0,2 °C. Sajuhulgad ulatusid mitmel pool üle 100 mm keskmisest (59 kuni 95 mm) kõrgemale (täpsemalt siin)  ning kuu norm sai ületatud juba nädal enne kuu lõppu. (vaata) Võrus sadas vihma kokku 243,2 mm, kuid absoluutsest kuu sajurekordist (351 mm, mis mõõdetud Võrumaal Haanjas 1987) jäi siiski kõvasti puudu.
Päikesepaiste kestust oli kuu lõikes keskmisest (210 kuni 252 tundi) 10 kuni 30 tundi vähem. Täpsemalt võib ilmastiku kohta lugeda EMHI kodulehelt.


Olukord atmosfääris.

1. august 2010. Mukri raba
Foto: Rene Jakobson

Kuu algas Venemaale taandunud madalrõhulohu järel üksikute vihmahoogudega ja mitte väga kuumalt (Lääne-Eestis sooja 20 kuni 23, ida pool kuni 27 °C).

02.08 Järvamaal, Laupal.
Foto: Maret Saareleht

Augusti teisel kuupäeval saabus lõunast kerkinud madalrõhulohuga Kagu-Eestisse sadu üle 50 mm, mujal oli ilm kõrgrõhkkonna toel päikeseline. Järgevatel päevadel tõi Poolast piki Läänemerd põhja suunas liikuv madalrõhulohk nii vihma kui tuult ka mujale. Kõige enam sadas Lääne-Eestis, kohati kuni 40 mm päevas, rannikualadel ulatusid tuuleiilid 16-19 m/s. 

Vihma jäljed 05.08.2010
Foto: Avo Soidla

5. kuupäevaks oli õhk maha jahutatud nii palju, et uue kõrgrõhkkonna all jäid päevamaksimumid esialgu alla 24 °C. Kuid Venemaalt ulatuva kõrge servas küttis idatuul õhu paari päevaga kuumaks ning 7.08 mõõdeti Narva-Jõesuus nii kuu kui 2010. aasta kõige kõrgem õhutemperatuur: 35,4 °C. Saartel, kus oli sooja 10 °C vähem, sadas samal päeval ülikuuma ja jahedama õhumassi piiril hoovihma ning mõnel pool registreeriti ka äikest.

08.aug. taevas Nõmme kohal enne äikest
Foto: Lea Marmor

Ülikuumale päevale järgneval 8. augustil saime näha ja tunda, milleks üks tõeline äikesetorm ka meie laiuskraadil võimeline on. Hommikupoolik möödus Lääne-Eestis mitmel pool äikesega, millega kaasnesid 17-19 m/s ulatuvad tuuleiilid, kuid see oli alles algus. Õhtu poole, kui õhk korralikult kuumaks köetud oli, tekkis Läti kohal lääne-ida suunaline koondunud äikesepilvede rivi, mis tohutu kiirusega piki meridiaani põhja suunas kihutas, läbides Eesti praktiliselt 2 tunniga. Kui Lõuna-Eestis algas äikesemöll kella 18:00 paiku, siis Põhja-Eestisse jõudis põrguilm 20:00 ajal.  Tuuleiilid olid tugevaimad Lõuna- ja Ida-Eestis, ulatudes 23-36 m/s. Detailsem info sellest õhtust on EMHI kodulehel.

09.08.2010 Türil
Foto: Maret Karu

9.08. ilm rahunes vähehaaval ning edelasse pöördunud tuul jahutas õhku.

Pääsukesed harjutavad hommikuti kogunemist. Kesk-Eesti, 10.08.2010
Foto: Eve Kõrts

10.08 paiku sai Eestis ilma määrajaks kuivem kõrgrõhuala, mille all oli päevasooja 20 kuni 26 °C, öisel ajal langes õhutemperatuur kohati 10 °C-ni.

Loojang 12. augustil
Foto: Merike Kivinuk

12.08. lähenes meile nii lääne- kui lõuna poolt uus madalrõhuala, mis õhutemperatuuri taas üle 30 °C kergitas ning vihmahoogudele lisaks äikest pakkus.

15.08.2010 Valga-Tartu maanteel avanes selline pilt
Foto: Jüri Talts

15.08 tuli taas karta, kuna lõunast põhja ulatuvale kuumale madalrõhuvööndile avaldas survet läänest peale pressiv jahedam õhumass. Kuna seekord polnud õhutemperatuuri kontrastid väga suured, siis tegi uus torm vähem kahju (max tuuleiilid Virumaal 22 m/s). Võrreldes eelmise (8.08) tormiga, toimus seekord üldine õhumassi liikumine läänest itta, mitte lõunast põhja. Järgnevalt hajutas pilved Soomest laskunud kõrgrõhuala, kuid Kesk-Euroopa kohal kogus jõudu juba järgmine tsüklon, mis suuna Skandinaaviale võttis.

Äike Pärnumaal
selline pilv oli äkki meie maja kohal, 17.08.2010
Foto: mersan

Eestisse jõudis tihedam vihmasadu ühes madalrõhulohuga 17.08 ning näiteks Tartus sadas vihma üle 40 mm. Idatuule kiirus ulatus 15-17 m/s. Järgmisel päeval tekkis uus osatsüklon Eesti kohal ning valas Lõuna-Eesti üle täiendava 30 kuni 50 mm vihmaga.

Pildistatud 20.08.2010 kell 6:07 Vorbuselt vaade Emajõe poole, väljas 6 kraadi sooja. Terve Emajõgi auras soojusest nagu katel.
Foto: Liina Kirsimägi

20. augustiks oli madalrõhuala eemaldunud Venemaale ning terves Põhja-Euroopas võttis võimust kõrgrõhuala, mille all oli juba tunda sügise hõngu, kui öine õhutemperatuur langes sisemaal 4 °C-ni ning vaatamata päikesele kerkisid päevamaksimumid vaid veidi üle 20 °C.
Edaspidi jäime samuti Skanidnaaviast üle Soome itta liikuvate madalrõhkkondade teele, kus ilm oli üsna vihmane ja tuuline. Kui esialgu küündisid edela- ja läänetuule puhangud 14-18 m/s, siis peale 24.08 ulatus tuul saarte piirkonnas ka 20 m/s. Kuu sajuhulk oli selleks ajaks juba ületatud. Üksteise järel läänevoolus saabunud tsüklonid tassisid Põhjamerest läbi Taani väinade Läänemerre ka vett juurde ning 25.08.  tõusis veetase Pärnu lahes 80 cm üle keskmise. Edaspidi pöördus tuul Soomest läheneva jahedama kõrgrõhkkonna servas põhja ning veetase alanes. Kesk-Euroopast liikusid samal ajal tsüklonid Venemaale ning need tõid vihma juurde Eesti lõunaosale.

Salmel, 29.08.2010
Foto: Liina Maldre

29.08. sadas Ruhnu saarel 90 mm vihma, mis oli augustikuu ühe ööpäeva sademete maksimumiks. Päris kuu lõpus oli Eesti ilma määrajaks Põhja-Euroopat kattev kõrgrõhuala, samal ajal ajas veel soe Läänemeri (14 kuni 18 °C) Eesti läänerannikul ise üles hoovihmapilvi ning Vilsandil registreeriti ka äikest.  
Jõhvis langes kuu kõige viimasel päeval (31.08) õhutemperatuur öösel 1 °C-ni (kuu miinimum) ning maapinna lähedal esines juba nõrka öökülma.

Temperatuur veekogudes.

Pärnu rand 26.08.2020
Foto: Peep Loorits

Kuu alguses oli sisevetes sooja 16,5 kuni 22, mõnel pool kuni 24 °C, vaid Rannapungerja jões oli sooja 14 °C. Kuu lõpus oli jõgedes-järvedes sooja 12 kuni 16 °C, Peipsi ääres kohati kuni 18 °C, Rannapungerja jões 10 °C.

Merevesi oli kuu alguses soe 21 kuni 22 °C, Narva-Jõesuus kuni 24 °C, vaid põhjarannikul Kunda kandis oli süvavee kerke tõttu veesooja 15 °C. Kuu lõpus oli põhjarannikul veesooja 14, läänerannikul 18 °C.

Eelmised artiklid:

Juuli 2010. Viimase poole sajandi kõige soojem juuli Eestis (06.08.2010) 4.juuli 2010 kell 05:40. Hommik Kakerdi järve ääresFoto: Rene Jakobson Juuli keskmine temperatuur Eestis oli piirkonniti 20,6…23,4 °C, mis ületas keskmised numbrid 5…6 °C võrra. Eesti üldine keskmine, 21,8 °C oli lausa viimase poole sajandi kõige soojem juulikuu näitaja ning Virtsus, Vilsandil, Narva-Jõesuus ja Jõhvis mõõdeti õhutemperatuuri absoluutseid rekordeid.

Tagasivaade juunikuu ilmale sõnas ja pildis (13.07.2010) 1. juuni 2010Foto: Halis Kiisa Jaanikuusse mahtus üks tõsisem tormiilm, jaaniöö traditsioonilise vihmaga Kagu-Eestis.

Maikuu oli pikaajalisest keskmisest lausa paar kraadi soojem (16.06.2010) Äike 22.05.10 Raplamaal kell 18.01-19.45Foto: Kersti Kaiv Õhutemperatuur (8,6..13,2 °C) oli eelmise aastaga (9,3..11,8 °C) võrreldes kraadi soojem, pikaajalisest keskmisest (7,4..11,5 °C) lausa paar kraadi soojem.

Aprill 2010. Kontrastne nagu alati (09.05.2010) Kirnas, 1.04.2010Foto: Eve Kõrts Paljuaastase keskmisega (2,4 kuni 4,6 ºC) võrreldes oli selle aasta aprill 1 kuni 2 ºC kõrgem, eelmise aastaga üsna sarnane. Sadu esines sel aastal normist (28 kuni 39 mm) veidi enam, eelmise aasta aprillist aga vähemalt kaks korda rohkem. Päikegi säras pikaajalise keskmisega (170 kuni 196 tundi) võrreldes pisut enam, läinud aastal oli päikest näha üle 100 tunni rohkem.

2010. a. märts: kiire üleminek talvest kevadesse (11.04.2010) Lumesadu märtsis 4.03.2010Foto: Eve Kõrts Kui läinudaastane kuu keskmine õhutemperatuur oli  1 kuni 2 ºC keskmisest (-3,2 kuni -1,0 ºC) kõrgem, siis sel aastal jäi õhutemperatuur normi lähedale võis siis ulatus kuni pool kraadi keskmisest üle. 

2010.a. veebruar: talvine tuisuralli ja karged kõrgrõhkkonnad (08.03.2010) Võrreldes eelmise aastaga, oli 2010. veebruar külmem 3 kuni 4 °C.  Ka paljuaastasest keskmisest (-3,3..-7,4 °C) oli selle aasta veebruar külmem ligi 2 °C.

2010 aasta jaanuar: lumine ja külm ehk talv nagu muiste (09.02.2010) Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale. Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.

2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.

Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.

2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.

2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).

Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.

Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.

2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)

Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).

Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.

Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti  -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal  oli märts ligi 1,5 ºC soojem.  Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).   

Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.

Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam