Ilmastik.
Õhutemperatuur tõusis paljuaastasest keskmisest (9,9 kuni 12,7 °C) pisut kõrgemale (10,7 kuni 13,1 °C). Vihma sadas kõige enam Lääne-Eesti saartel. Kui Ruhnus mõõdeti kuu jooksul sajuhulgaks 125 mm, siis ida pool, Kundas vaid 47 mm (norm on 64 kuni 86 mm) . Septembri sadudest loe lähemalt siit .
Ka päike säras kõige pikemalt Eesti lääneservas, Sõrves: 164 tundi, Eesti keskosas Kuusikul oli päikest näha 76 tundi (pikaajaline keskmine on 128 kuni 172 tundi). Pikemalt võib lugeda EMHI kuukokkuvõttest.
Olukord atmosfääris.
Loojang 1.09.2010 Stroomis
Foto: Mariliizu84
1.09. hommik oli kooliminejatele päikeselise krõgrõhkkonna all üsna sobilik. Päeva peale lisandus küll Skandinaavia põhjatipust itta liikuva madalrõhuala servas meiekanti pilvi, kuid päevamaksimumid tõusid mitmel pool üle 18 °C. Järgnevad päevad tõid aga kaasa kiire muutuse. Nimelt kerkis Ukrainast üle Valgevene Lääne-Venemaale aktiivne madalrõhkkond, mille ees pöördus 2.09. Eestis tuul põhja- ja kirdesse ning tugevnes 15-18, rannikul kuni 21 m/s. Päeva jooksul levis lõunast põhja ka vihmasadu.
Meri möllab kui meeletu
3.09.2010. Rohuneemes
Foto: Laidi Koppel
3.09. jõudis pööris Peipsi taha ning põhja- ja loodetuule iilid küündisid rannikul kuni 23 m/s. Vihma sadas ööpäevaga kõige enam (20 kuni 30 mm) Ida-Eestis. Jõhvis mõõdeti sajuhulgaks 32 mm, mis oli ühtlasi ka kuu ööpäevaseks maksimumiks. Sooja oli tuulistel ilmadel öösiti 7..11, päevasel ajal 10..15 °C.
Eks see sõltub ilmataadi armulikkusest,kui kaua kurgid veel õitega eputada saavad.05.09
Foto: Leili Valdmets
5.09. paiku oli madalrõhkkond Põhja-Venemaale eemaldunud ning ilmamäärajaks sai vähemalt viieks päevaks Skandinaaviast üle mere saabunud kõrgrõhuala, mis pakkus uduseid öid ning päevalgi päikest vaid valikuliselt: päevasooja oli 15 °C ringis, päikesega mõni kraad enam.
14.september 2010. Kõnnu Suursoo
Foto: Rene Jakobson
10.-14.09. jäime Norra merelt üle Skandinaavia põhjaosa itta leviva madalrõhuala kaugesse lõunaserva, kus kerge vihmaga madalrõhulohud vaheldusid selgemat taevast pakkuvate kõrgrõhuharjadega. Kuna mõõdukas lõuna- ja edelatuul tõi soojemat õhku, siis öised kraadid ei langenud 10-st madalamale, päevamaksimumid kerkisid Lõuna-Eestis pea 21 °C-ni.
Tantsivad kiudpilved
15.sept.2010 Peterburi maanteel Kohtla- Järve kandis
Foto: mater7
15.09. süvenes Norra merel uus madalrõhuala, mis väga aeglaselt üle Skandinaavia ja Soome kirde suunas venis ning alles 20.09. Põhja-Venemaale jõudis. Aktiivse pöörise vahetus läheduses suurenesid Eestis päev päevalt sajuhulgad: kui 15.09. sadas 5 mm, siis 19.09 ulatus vihmakogus 25 mm-ni. Tuul pendeldas lõunakaare ümber ning puhangud küündisid läänerannikul 18 m/s, 18.09. mõõdeti saarte piirkonnas edelatuule kiiruseks 24 m/s.
Sajab ja siis paistab päike, sajab ja jälle päike. Sellel pildil hetkel sajab. Tehtud 19.09.10
Foto: Peeter Teedla
Mitu päeva kestvad vihm ja tuul jahutasid õhu öösel mõne kraadi alla 10 ning päevalgi tõusis termomeetri näit vaevalt15 °C-ni.
Tõeline sügise lill on ikka aster 21.09
Foto: Leili Valdmets
Vaevalt oli üks madalrõhuala läinud, kui 21.09. liikus Skandinaavia lõunaosa kohalt uus tsüklon Ahvenamaale ning tõi meile uue portsu vihma ja tuuleiile rannikul 16-19 m/s.
Sügis saabus tiheda uduga. Põltsamaal,23.09.2010
Foto: Eve Kõrts
Vahepeal hajutas paar päeva pilvi kõrgrõhuhari ning öine õhutemperatuur langes 23.09. sisemaal alla 4 °C. Peale kalendrisügise saabumist jäime Balkanimaalt üle Ukraina Venemaale leviva kõrgrõhkkonna loodesserva, mida mööda kerkis meile lõunalaiustelt soojemat õhku.
25.09.2010 Tallinnas
Foto: Peeter Rokk
Tulemuseks oli fakt, et 25.09. päeval mõõdeti Kundas sooja 21,1 °C, mis oli ka kuu kõige soojem näitaja.
Metsa taga on udu
26.09.10. Kõrvemaa
Foto: Rene Jakobson
26.09. vajus Skandinaaviast Soomeni ulatuv madalrõhuvöönd üle Eesti kagu suunas. Vihma tõi see esiti vähe, kuid madalrõhuala järel põhja- ja kirdesse pöörduv tuul kandis siia kiirelt külma õhu, nii et kui Lõuna-Eestis mõõdeti sooja veel 19 °C, siis Põhja-Eestis ei tõusnud õhutemperatuur 11 °C-st kõrgemale. Sama madalrõhuala põhjaserva jäime ka järgneval paaril päeval: vihma sadas Eesti lõunaosas ööpäevaga 20 mm ning tuuleiile mõõdeti sisemaal 17, rannikul kuni 22 m/s.
Vaikne õhtu 30.09.2010.Viimsis
Foto: Laidi Koppel
Kuu viimastel päevadel tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhuala, mis üle Läänemere ka Soome ja Baltimaade kohale laienes. Pilvi jäi alates Loode-Eestist vähemaks ning põhjakaare tuul, mis täiendavat külma tõi, nõrgenes. Kuu miinimum (-0,6 °C) mõõdeti 30.09. öösel Valgas.
Temperatuur veekogudes.
Vahetult enne septembri algust oli sisevetes sooja 12 kuni 16, Ida- ja Lõuna-Eesti järvedes kuni 19 °C, paari nädalaga jahtus vesi mõne kraadi, kuu lõpus oli veesooja jõgedes-järvedes 7 kuni 10, mõnel pool Ida-Eestis kuni 12 °C.
Merevees oli sooja kuu alguses 14 °C-st põhjarannikul kuni 18 °C-ni läänerannikul, kuu keskel ulatusid soojakraadid 13 kuni 16-ni, kuu lõpus oli veesooja alles jäänud 9 kuni 11 °C.
August 2010: nii tuline kui vesine (11.09.2010) 1. august 2010. Mukri rabaFoto: Rene Jakobson
Juuli 2010. Viimase poole sajandi kõige soojem juuli Eestis (06.08.2010) 4.juuli 2010 kell 05:40. Hommik Kakerdi järve ääresFoto: Rene Jakobson Juuli keskmine temperatuur Eestis oli piirkonniti 20,6…23,4 °C, mis ületas keskmised numbrid 5…6 °C võrra. Eesti üldine keskmine, 21,8 °C oli lausa viimase poole sajandi kõige soojem juulikuu näitaja ning Virtsus, Vilsandil, Narva-Jõesuus ja Jõhvis mõõdeti õhutemperatuuri absoluutseid rekordeid.
Tagasivaade juunikuu ilmale sõnas ja pildis (13.07.2010) 1. juuni 2010Foto: Halis Kiisa Jaanikuusse mahtus üks tõsisem tormiilm, jaaniöö traditsioonilise vihmaga Kagu-Eestis.
Maikuu oli pikaajalisest keskmisest lausa paar kraadi soojem (16.06.2010) Äike 22.05.10 Raplamaal kell 18.01-19.45Foto: Kersti Kaiv Õhutemperatuur (8,6..13,2 °C) oli eelmise aastaga (9,3..11,8 °C) võrreldes kraadi soojem, pikaajalisest keskmisest (7,4..11,5 °C) lausa paar kraadi soojem.
Aprill 2010. Kontrastne nagu alati (09.05.2010) Kirnas, 1.04.2010Foto: Eve Kõrts Paljuaastase keskmisega (2,4 kuni 4,6 ºC) võrreldes oli selle aasta aprill 1 kuni 2 ºC kõrgem, eelmise aastaga üsna sarnane. Sadu esines sel aastal normist (28 kuni 39 mm) veidi enam, eelmise aasta aprillist aga vähemalt kaks korda rohkem. Päikegi säras pikaajalise keskmisega (170 kuni 196 tundi) võrreldes pisut enam, läinud aastal oli päikest näha üle 100 tunni rohkem.
2010. a. märts: kiire üleminek talvest kevadesse (11.04.2010) Lumesadu märtsis 4.03.2010Foto: Eve Kõrts Kui läinudaastane kuu keskmine õhutemperatuur oli 1 kuni 2 ºC keskmisest (-3,2 kuni -1,0 ºC) kõrgem, siis sel aastal jäi õhutemperatuur normi lähedale võis siis ulatus kuni pool kraadi keskmisest üle.
2010.a. veebruar: talvine tuisuralli ja karged kõrgrõhkkonnad (08.03.2010) Võrreldes eelmise aastaga, oli 2010. veebruar külmem 3 kuni 4 °C. Ka paljuaastasest keskmisest (-3,3..-7,4 °C) oli selle aasta veebruar külmem ligi 2 °C.
2010 aasta jaanuar: lumine ja külm ehk talv nagu muiste (09.02.2010) Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale. Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.
2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.
Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.
2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.
2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).
Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.
Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.
2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)
Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).
Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.
Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal oli märts ligi 1,5 ºC soojem. Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).
Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.
Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.
