Alates tänasest on ilm.ee keskkonnas uus rubriik nimega koolipoisi ilmajutud. Seda peab Lilleküla Gümnaasiumi 8. klassi õpilane Kaivo Lõppe, kel on suur ja sügav huvi meteoroloogia vastu.
Selles rubriigis hakkab ta kirjutama omi mõtteid ja tähelepanekuid Eesti ilmast ja ilmastikust ja kui tekib, siis esitama meteoroloogiateemalisi küsimusi, millele leiame ka vastuse, kui vähegi võimalik.
See rubriik olgu üleskutseks ja innustuseks teistele noortele, kes samuti ilma ja selle kaudu meteoroloogia vastu huvi tunnevad ning soovivad ka omi mõtteid avaldada või leida vastuse neid huvitavatele küsimustele.
Kaivo Lõppe kirjutab endast:
Üks näide küsimusest, mille ta 10.11.2009. a. esitas, koos vastusega:
Tere.
Kuidas seletate ülitihedat lumesadu täna Tallinnas Kristiine linnaosas, kui lumehelveste läbimõõt oli 4-6 cm ?
Millest nii paksud helbed, kuidas ja miks need tekivad?
Ja kuidas saab lumesaju korral nii suuri helbeid ette ennustada?
Tere,
väga suured lumehelbed tekivad siis, kui õhuniiskus on väga kõrge, temperatuur nulli ümbruses ja tuul väga nõrk või valitseb tuulevaikus, sest nendel tingimustel saavad räitsakad kokku kleepuda, sest helveste servad sulavad või niiskuvad veidi, mistõttu toimub liitumine.
Kirjeldatud tingimused valitsevad kas hooglume või hooglörtsi ajal, sest rünksajupilves on veesisaldus väga suur või tegemist on külma-ja sooja õhumassi piirialaga, kus õhumass tavaliselt tõuseb ja kuna tõusmisel õhuosakese temperatuur langeb, siis kondenseerub veeaur välja. Antud juhtumil Tallinnas oli tegemist viimase variandiga, sest põhjarannikule juhtus külma ja sooja õhumassi piir – Soome lahel ja sealt edasi põhja pool oli juba külm õhumass ja suuremat osa Eestit (põhjarannikust lõuna pool) kattis soe õhumass. Kuigi maapinna lähedal oli enamasti null kraadi, oli pilvede kõrgusel mitu kraadi sooja (see ei kehtinud muidugi põhjaranniku kohta).
Kahjuks ise Tallinnas ei viibinud, kuid midagi sarnast on õnnestunud ka Tartus pildistada, vaata>>> Seal on ka tagamaadest veidi juttu.
Sellise olukorra ennustamine on väga komplitseeritud ja enamasti vaid tundide küsimus, sest vastavad tingimused on sageli arenevates ilmasüsteemides (noor tsüklon, osatsüklon, soe front, lohk), kus õhumass tõuseb ja kondenseerub palju veeauru. Abiks on sageli see kaart>>> Seal on soe õhumass kollase ja oranžiga, külm rohelise või sinisega tähistatud.
Arenev tsüklon, osatsüklon, lohk haarab tavaliselt lõuna poolt sopistusena kaasa sooja õhku. Sageli on sel juhul õhumasside piir väga konkreetne, kondenseerub palju niiskust ja ilmasüsteemi keskme lähedal on tuul nõrk. Kui sellised tingimused on täidetud, võib sadada laia lund. Abiks on ka radar>>>, kus laia lund tähistavad alad on punase või roosa tooniga tähistatud (hetkel pole sajualasid, seetõttu pole ka värve).
