•  

2010. aasta november tõi nii sooja-, külma- kui lumerekordeid (09.12.2010 00:00)

Ilmastik.

Kuu keskmine õhutemperatuur (-0,5 kuni +3,6 °C) jäi pikaajalisest keskmisest (-0,3 kuni +3,9 °C) veidi madalamale, kuna suuremaid numbreid näitasid miinuskraadid.  Sademeid esines keskmisest (46 kuni 80 mm) enam, Lõuna-Eestis ületas saju hulk keskmise näitaja üle 20, saartel umbes 10 mm-ga. Päikest nähti kõige vähem Virumaal (10 tundi), mis on poole vähem, kui võiks, selle eest Lääne-Eestis oli ilm normilähedaselt päikeseline (pikaajaline keskmine 23 kuni 40 tundi). Lähemalt loe EMHI kodulehelt.

Olukord atmosfääris.

Novemberi udune vastuvõtt, Kesk-Eesti. 1.11.2010
Foto: Eve Kõrts

Kuu algas (1.11) Lõuna-Venemaalt ulatuva kõrgrõhkkonna kauges loodeservas uduselt, vaikselt ja kergete miinuskraadidega. Kohe selle järel levisid vihmapilvedega madalrõhulohud väikeste vahedega Skandinaaviast üle Soome itta, mille ümber ulatus lõunatuul sisemaal kuni 15, rannikul 17-21 m/s ning õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt plusspoolel (maksimumid ulatusid  6 kuni 9 °C-ni).

Päev on mere taha läinud
5. november 2010
Foto: Rene Jakobson

5.11. päev oli Venemaale  taandunud tsükloni järel üsna päikeseline ning läänekaarde pöörduva mõõduka tuulega. Edaspidi saabus sama tsükloni lääneserva mööda loodetuulega Eestisse niisket, kuid külmemat õhku, mistõttu õhutemperatuur langes öisel ajal taas miinuspoolele ning vihm asendus 7.11. lörtsi ja lumega.

See aeg, kui sügis muutub talveks, kestab vaid mõned päevad. Kui sa selle aja ära tunned, ei häiri sind kunagi, et sellel maal, kus sa elad, on liiga külm, liiga sombune või liiga masendav elada. Saue 08.11.2010
Foto: Elika Hunt

8.11. sirutus Venemaalt üle Eesti kõrgrõhuhari ning selgeks  löönud taeva all langes õhutemperatuur öösel sisemaal -5 °C-ni. Päeval lähenes Euroopa lõunaosast tsüklon: tuul pöördus itta ja kirdesse ning tugevnes õhtuks 16-19 m/s. Tihedam sadu (lörtsi- ja lumena) jõudis Lõuna-Eestisse hilisõhtul ning levis 9.11. öösel edasi põhja suunas (hommikul võis Lõuna-Eestis mõõta lumekatte paksuseks 5 cm. Tsüklon ise liikus Poolast piki Läänemerd põhja poole ning Eestis tõusid ida- ja kirdetuule iilid hommikuks 18-21, rannikul kuni 26 m/s. Kuna tsükloni idaservas saabus Eestisse soojemat õhku, siis läks sadu päeval kõikjal üle vihmaks (päevamaksimumid küündisid +4..+6 °C-ni). Tuul hakkas nõrgenema ja pöördus lõunasse.

Rabametsas on veel rohkelt rohelist
10.november 2010. Kakumäe raba
Foto: Rene Jakobson

10.11. saabus järgmine lohk ühes soojema vihmaga, mille järel tõi kõrgrõhuhari päikese välja.

Kas hakkab sadama?
13.nov. kui päike ennast korraks näitas ja tekitas sellise valguse kontrasti.
Foto: Lee Nuutre

12-14.11 levis Lääne-Euroopast üle Skandinaavia ja Soome madalrõhkkond, mis sooja niiskust veelgi juurde tõi ning tuuleiile rannikul 17-20 m/s pakkus.

15.11.2010 Pärnu lahel
Foto: Avo Soidla

15.11. oli Eesti Taanist üle Soome  kirdesse liikuva madalrõhkkonna kaguservas, kus valgel ajal jõudis õhutemperatuur Lõuna-Eestis tõusta üle 10 °C. Tartus mõõdeti kuupäeva rekord: 11,8 °C, Võrus oli veel soojem: 12,5 °C ning see oli ka 2010. aasta novembrikuu kõige kõrgem näitaja.  Samal pärastlõunal levis merelt üle Eesti külm front, mille järel tuul edelasse pöördus ja sisemaal 12-18, rannikul 22-24 m/s tugevnes.

Võpsik 18.11.2010
Foto: Peep Loorits

Järgnevatel päevadel laienes Skandinaaviast üle Soome külmem kõrgrõhuala. Õhutemperatuur langes päev-päevalt ning 18.11. öösel valitsesid Eesti põhjaosa kerged külmakraadid, lõuna pool püsis õhutemperatuur veel plusspoolel. Kui nüüd Lõuna-Euroopast järgmine niiske sadu kohale jõudis, siis 18.11. öösel üle Eesti levinud madalrõhulohk kattis hommikuks hetkeks maa praktiliselt kõikjal valge vaibaga. Lõuna-Eestis võis mõõta lumekatte paksuseks 5 cm. Kahe rõhu piiril ulatus kirdetuul öösel 15-18 m/s, hommikul pöördus tuul itta ja kagusse ning sadu läks üle vihmaks. Tiirikoja jaamas mõõdeti 18.11. ööpäeva kõige suurem sademete hulk: 23 mm.

Värav 24.11
Foto: Leili Valdmets

Järgnevatel päevadel püsisime põhja pool tugevneva külma kõrgrõhkkonna ning lõunast kerkivate niiskete madalrõhulohkude piiril. Alates 20.11. hakkas sadu Põhja-Eestist alates järk-järgult üle minema lörtsiks ja lumeks. Kirdetuule iile mõõdeti meie põhjarannikul kuni 25 m/s. 25.11. olid miinuskraadid saavutanud võidu kõikjal, ka saarte rannikul ning lõunast saabuv niiskus muutus kiirelt valgeks lumeks. 
Nädala lõpu poole arenes Norra lõunaosa kohal uus kõrge kese, mis üle Baltimaade laienes ning õhutemperatuuri selgineva taeva all öisel ajal -15 °C-st madalamale langetas. Jäävaba Läänemeri, eriti aga Soome laht sai hoobilt sajupilvede tootjaks (meteoroloogias tuntud kui järve-efekt) ning kirdetuulega jõudsid lumepilved meie põhjarannikule.

27.nov.Nõmme mäelt.Läbi saju on aimatav Mustamäe
Foto: Lea Marmor

Pideva saju tulemusena  mõõdeti 27.11. Harjumaa idaservas, Vanaküla vaatluspunktis lumekatte paksuseks 45 cm, mis ületas 2008. aasta 25. novembri näitaja 3 cm-ga. 29.11. kordus 1965. aasta rekord (30 cm) Tallinnas.
Novembril jagus üllatusi veelgi. 29.11. langes külma kõrgrõhkkonna all õhutemperatuur Eestis juba mitmel pool alla -20 °C ning Jõhvis mõõdeti kuu kõige külmem öö: -25,9 °C.  Novembri jaoks olid sündinud juba järgmised rekordid.


Olukord veekogudel.

Kuu alguses oli sisevetes sooja 2 kuni 5, meres 4 kuni 6, üksikutes kohtades kuni 8 °C.  Kuu lõpuks oli nii sisevete kui merevee temperatuur langenud +2 kuni 0 °C-ni ning jää hakkas tasakesi tekkima. Merel oli kõige enam jää algliike märgata Väinamere ümber, Pärnu lahes ja Kundas. 

Eelmised artiklid:

Oktoober 2010: ilma poolest rikkalik nagu alati (06.11.2010) 03.10.2010 Pääsküla matkarajalFoto: Jüri Talts

September 2010: normist veidi soojem ning saartel vihmane (07.10.2010) Loojang 1.09.2010 StroomisFoto: Mariliizu84 Õhutemperatuur tõusis paljuaastasest keskmisest (9,9 kuni 12,7 °C) pisut kõrgemale (10,7 kuni 13,1 °C). Vihma sadas kõige enam Lääne-Eesti saartel. Kui Ruhnus mõõdeti kuu jooksul sajuhulgaks 125 mm, siis ida pool, Kundas vaid 47 mm (norm on 64 kuni 86 mm).

August 2010: nii tuline kui vesine (11.09.2010) 1. august 2010. Mukri rabaFoto: Rene Jakobson

Juuli 2010. Viimase poole sajandi kõige soojem juuli Eestis (06.08.2010) 4.juuli 2010 kell 05:40. Hommik Kakerdi järve ääresFoto: Rene Jakobson Juuli keskmine temperatuur Eestis oli piirkonniti 20,6…23,4 °C, mis ületas keskmised numbrid 5…6 °C võrra. Eesti üldine keskmine, 21,8 °C oli lausa viimase poole sajandi kõige soojem juulikuu näitaja ning Virtsus, Vilsandil, Narva-Jõesuus ja Jõhvis mõõdeti õhutemperatuuri absoluutseid rekordeid.

Tagasivaade juunikuu ilmale sõnas ja pildis (13.07.2010) 1. juuni 2010Foto: Halis Kiisa Jaanikuusse mahtus üks tõsisem tormiilm, jaaniöö traditsioonilise vihmaga Kagu-Eestis.

Maikuu oli pikaajalisest keskmisest lausa paar kraadi soojem (16.06.2010) Äike 22.05.10 Raplamaal kell 18.01-19.45Foto: Kersti Kaiv Õhutemperatuur (8,6..13,2 °C) oli eelmise aastaga (9,3..11,8 °C) võrreldes kraadi soojem, pikaajalisest keskmisest (7,4..11,5 °C) lausa paar kraadi soojem.

Aprill 2010. Kontrastne nagu alati (09.05.2010) Kirnas, 1.04.2010Foto: Eve Kõrts Paljuaastase keskmisega (2,4 kuni 4,6 ºC) võrreldes oli selle aasta aprill 1 kuni 2 ºC kõrgem, eelmise aastaga üsna sarnane. Sadu esines sel aastal normist (28 kuni 39 mm) veidi enam, eelmise aasta aprillist aga vähemalt kaks korda rohkem. Päikegi säras pikaajalise keskmisega (170 kuni 196 tundi) võrreldes pisut enam, läinud aastal oli päikest näha üle 100 tunni rohkem.

2010. a. märts: kiire üleminek talvest kevadesse (11.04.2010) Lumesadu märtsis 4.03.2010Foto: Eve Kõrts Kui läinudaastane kuu keskmine õhutemperatuur oli  1 kuni 2 ºC keskmisest (-3,2 kuni -1,0 ºC) kõrgem, siis sel aastal jäi õhutemperatuur normi lähedale võis siis ulatus kuni pool kraadi keskmisest üle. 

2010.a. veebruar: talvine tuisuralli ja karged kõrgrõhkkonnad (08.03.2010) Võrreldes eelmise aastaga, oli 2010. veebruar külmem 3 kuni 4 °C.  Ka paljuaastasest keskmisest (-3,3..-7,4 °C) oli selle aasta veebruar külmem ligi 2 °C.

2010 aasta jaanuar: lumine ja külm ehk talv nagu muiste (09.02.2010) Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale. Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.

2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.

Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.

2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.

2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).

Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.

Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.

2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)

Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).

Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.

Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti  -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal  oli märts ligi 1,5 ºC soojem.  Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).   

Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.

Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam