Mis oli eelmise aasta ilmastikus meeldejäävat? Jüri Kamenik kirjutab oma põhjalikus 2014. aasta kokkuvõttes: 2014. a ilm ja ilmastik oli põnev nagu igal aastal. Märksõnadeks on ebatavaliselt lühike ja lumevaene talv, varane ja pikk kevad ning ameerika mäed varasuvel (maist juulini).
Visualisatsioon 2013. aasta ilmast EUMETSAT, NOAA ja JMA satelliidipiltide põhjal.
Äike kusagil kaugel. Pildistatud 9.08. kell 1:30 Muhu Simisti Lõunaranna sadamas. Kalmer Saare foto
Aasta tipphetked. Järgnev valik hõlmab pisut laiemat nähtuste ja olukordade ringi kui lihtsalt tugev äike, rahe, kaste. Seepärast on siin ka ilmastiku, sünoptilise olukorra ja tsirkulatsiooniga seotud hetki ja olukordi.
Kõige paksem lumikate – Tuulemäe 71 cm, 6.04.2013 (Võrumaa, Ruusmäe küla)
kõige külmem päev – Tooma ja Jõgeva -28,7 *C, 19.01.2013
kõige soojem päev – Valga 32,5 *C, 08.08.2013
maksimaalne tuule kiirus – 33,2 m/s Vilsandil, 29.10.2013
Eesti ilmateenistus on koostanud ülevaate tänavusest sügisest, mis tundus erakordselt soe, pikk ja värviline.
Statistika ütleb aga, et arvestatuna 1961. aastast oli sügis keskmise temperatuuriga 8,2 kraadi soojuse poolest viiendal kohal ja selle aja kõige soojem sügis oli 2011. aastal - siis oli keskmine temperatuur 9 kraadi.
Eesti piirkonnas registreeritud pilv-maa välkude arv aastate kaupa 2005-2012. Andmete allikas: EMHI, joonis: Sven-Erik Enno.
Aastal 2012 registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis ühtekokku 76354 pilv-maa välgulööki. See on lähedane perioodi 2005-2012 keskmisele, milleks on 73 tuhat pilv-maa välku aastas. Sarnane oli äikeseline aktiivsus aastatel 2007 ja 2009. Mullusest palju vähem lõi välku aastail 2005, 2006, 2008, palju rohkem aga aastatel 2010 ja 2011
Aasta 2012 on kindlasti meeldejääv sademeterohkuse poolest, kõigi kuude sajuhulgad ületasid Türil pikaajalist normi. Talvine pakase- ja suvine kuumaperiood olid mõlemad lühikesed. Aprilli algus ning oktoobri lõpp pakkusid tavatult külma ja lumist ilma.
Hommik Mustjõel
Pildistatud 04.02.12
Foto: Peep Loorits
Kaks ilma kolmandata ei jää, oli vanarahvatarkus, kui ennustati lõppeva talve õhutemperatuure ning lumerohkust. Eestis paistsid kaks eelmist talve silma just lume poolest, külma poolest jäid need viimase poolsajandi 8. ja 12. kohale. Tänavused kolm talvekuud sattusid selles pingereas üpris keskele. Hoolimata veebruari alguse külmalainest.
Aasta 2011 pakkus alustuseks sellise lumeuputuse, mille sarnast pole viimastel aastakümnetel nähtud. Kuivale kevadele järgnes palav ja äikeseline suvi. Aasta lõpp oli aga erakordselt soe, vihmane ning tormine.
Taevastiib 11.09. Ambla
Foto: August
31. augustil lõppes meteoroloogiline suvi (juuni-august), astronoomiline lõpeb põhjapoolkeral teatmeteoste andmeil 23. septembril täpselt kell 12.04.
Aasta 2010 jääb ilmavaatluste ajalukku silmapaistva erandina, midagi taolist pole Eesti ilmavaatlused 150-aastase ajaloo jooksul veel ette tulnud. Äärmiselt lumiseid ja külmi talvi, palavaid suvesid ning tugevaid torme on küll ka varem korduvalt esinenud, kuid kunagi pole need nii äärmuslikul kujul ühe aasta ilmastikku mahtunud.
29.01.10
Foto: Peep Loorits
2010. aasta eredamad ilmasündmused läbi sünoptiku silmade.
