Ilmastik.
Eestis võeti kasutusele uued kliimanormid ning faktilisi andmeid võrreldakse nüüdsest ajavahemikuga 1971-2000 (varasem ajavahemik oli 1961-1990).
Uute keskmiste (-1,0 kuni -5,8 °C) järgi oli 2011. jaanuar oma näitajate (-1,1 kuni -5,3 °C) poolest igati normis, varasemast keskmisest (-2,4 kuni -7,6 °C) aga paar kraadi soojem. Ülessulatatud sadu mõõdeti uutest keskmistest (33 kuni 58 mm) 10 kuni 20 mm rohkem, varasemast normist (28 kuni 49 mm) 20 kuni 30 mm rohkem. Päikest oli näha uute näitajate järgi Ida-Eestis üle 10 tunni vähem, Lääne-Eestis ca 5 tundi rohkem. Varasem norm oleks ette näinud päikest paar tundi enam. Lähemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.
Olukord atmosfääris.
Lumega dekoreeritud pidulik aasta alguse tee viib Kõverajärve äärde. Orava lähedal 1. jaanuar 2011
Foto: Marre Karu
Uus aasta algas (1.01) hoogsalt, kui aktiivne madalrõhkkond kihutas Skandinaaviast üle Läänemere keskosa kagusse. Enam tõi see lund Lääne-Eestisse (lumikate suurenes 5 kuni 10 cm), Kihnu saarel mõõdeti kuu ööpäevane maksimaalne ülessulatatud saju hulk (15 mm).
Lõuna- ja kagutuule iilid tugevnesid tsükloni ees 12, saartel 18, Liivi lahel hommikuks kuni 22 m/s. Päeval pöördus tuul tsükloni tagalas kirdesse ja põhja ning rannikul tugevnesid puhangud 20 m/s. Kui Virumaa nurgas oli uusaastaööl külma 17 °C, siis Lääne-Eestis oli õhk tunduvalt pehmem (-1..-6 °C), päeval tõusis õhutemperatuur -7..0 °C-ni.
Järgnevatel päevadel eemaldus tsüklon Lätist kagusse Venemaale: selle järel jäi lumehooge vähemaks ja läände pöörduv tuul nõrgenes. 3.01. öösel langes õhutemperatuur mõnel pool alla -15 °C ning päeval tõusis veidi üle -10 °C.
Loojang 05.01.2011 Merivälja
Foto: Koidula Kliimann
5.01. tõi Läänemere lõunaosast üle Eesti kirdesse liikunud madalrõhulohk (ematsüklon Briti saartel) lund juurde, juurde tuli ka soojemat õhku ning läänerannikul tõusis õhutemperatuur kergelt plusspoolele.
Edaspidi nihkus läänepoolne tsüklon meile lähemale, ilm läks tuulisemaks (kagu- ja lõunatuul 17, saartel kuni 21 m/s) ning 6.01. pärastlõunal merelt saabunud järgmine lohk ühes lumega muutis teeolud tuisu tõttu raskeks. Öösel oli külma 3..10, päeval 2..7 °C.
Tuisune sula ootus 07.01. Nõmmel
Foto: Lea Marmor
7.01. päeval tuli niiskust juurde ning edelasse pöördunud tuul kandis ka soojemat õhku: Lääne-Eestis läks sadu üle lörtsiks, saartel ka vihmaks ning õhutemperatuur tõusis seal +2 °C-ni. 9.01. tõusis õhutemperatuur plusspoolele juba üle terve Eesti ning ilm oli vihmane.
Killuke sinist 10.02
Foto: Lea Marmor
10.01. eemaldus vihmapilvedega madalrõhulohk Venemaale ning lõuna poolt sirutunud kõrgrõhuala lõi päeval taeva selgeks. Võrus mõõdeti sel päeval kuu kõige soojem õhutemperatuur: +4,0 °C.
Justkui kanad õrrel
12.01.11 Mulgimaal
Foto: Ülle Mürksepp
Vahepeal jõudis õhutemperatuur langeda miinuspoolele ning 12.01. Läänemere lõunaosast üle Soome lahe itta liikuva tsükloni ees algas sadu lumena, mis päeval siiski lörtsiks ja lääne pool hetkeks ka vihmaks üle läks.
Magus talveuni
Pärnu 13.01.2011
Foto: Avo Soidla
13.01. pöördus tsükloni tagalas tuul loodesse, tugevnes (iiliti kuni 19 m/s) ning muutis külma õhu pealetungil saju taas lumeks.
Lumi kannab
Sulale järgnenud külmakraadid katsid lume kõva koorikuga.Lagedal kits ei vaju enam läbi lume, kuid metsas on pehmem ja loomad sumavad ikka sügavas lumes. Täna oli ilus päikeseline ilm, külma päeval 8 kraadi. 15.01
Foto: Leili Valdmets
15.01. laienes Skandinaaviast Soome kohale kõrgrõhuala, mille lõunaserv venis meieni ning ilm selgines. Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt -3..-11 °C vahel.
Külma hommiku kuum päike 16.01 Järvamaal
Foto: Maret Saareleht
16.01. öösel langes selge ja vaikse ilmaga õhutemperatuur paljudes kohtades alla -20 °C. Kuusikul mõõdeti kuu kõige külmem õhutemperatuur: -26,3 °C.
Hommikul hakkas seda külma aga itta lükkama saartele jõudnud soojem madalrõhulohk (ematsüklon Norra merel). Esialgu sadas lund, õhtu poole läks sadu Lääne-Eestis üle lörtsiks. Eesti idaservas tõusis õhutemperatuur -12, saarte rannikul +1 °C-ni.
Jääkoorik autol
17.01.2011 Mustamäe, öösel tuiskas ja sadas jäävihma
Foto: Alla Saul
17.01. liikus niiske ja soe lohk aeglaselt itta ning kuna maapinna lähedal olevas õhukihis püsisid veel miinuskraadid, siis jäätus vesine sadu (jäätunud vihm) ka esemetele (ka autoklaasidelt oli vaja jääkihti eemaldada). Teed olid jääs ning lisaks halvendas nähtavust udu. Virumaal püsis õhutemperatuur miinuspoolel hilisõhtuni ning seal sadas lund, läänerannikul tõusis õhutemperatuur õhtuks üle +3 °C.
Järgnevatel päevadel liikus Skandinaaviast üle Soome kagusse uus tsüklon, mille järel laskus 20.01. Eestisse põhjast külma õhku ning sadu muutus valgemaks.
Keila-Joa
Pildistatud 22.01.11
Foto: Lüüli Suuk-Aasmäe
22.01. öösel langes õhutemperatuur sisemaal alla -10, 23.01.öösel alla -14 °C, 24.01. öösel alla -17 °C, saarte rannikul oli külma 3..4 °C. Päevasel ajal oli sisemaal külma 6..8, saartel 0 °C ringis. 24.01. päeval levis Norra rannikult üle Põhjalahe Soome kohale uus tsüklon, mille lõunaservas läks lumena alanud sadu lääne poolt alates üle lörtsiks.
Tuiskab jälle! 25.01 Järvamaal
Foto: Maret Saareleht
25.01. vajus sama tsüklon Soomest üle Eesti Läti kohale ning selle järel sai meie ilma kujundajaks Skandinaavia ja Soome kohal tugevnev kõrgrõhuala. Põhjakaarde pöörduv ja 15 m/s tugevnev tuul tõi meile kargemat õhku ning 26.01. oli külma ka päeval 5..11 °C.
Jaanuariudu
Pärnu 27.01.2011 kell 09:32 Õhutemperatuur -11 kraadi, õhuniiskus 89 protsenti (Sadama ilmajaam)
Foto: Avo Soidla
27.01. nihkus kõrgrõhuhari Eesti kohale ning õhutemperatuur langes näiteks Valgas pea -23 °C-ni, ka saarte rannikul oli külma 8 °C. Päeval lähenes loode poolt madalrõhulohk pehmema õhu ja kerge lumega.
Tallinna laht 28.jaanuaril
Foto: Peeter Rokk
Järgnevatel päevadel oli Eesti ilm Skandinaavia põhjaosast üle Soome kagusse liikuva aktiivse tsükloni võimuses. Edelatuul tugevnes sisemaal 15, rannikul 18 m/s ning tihe sadu (lume- ja lörtsina) jõudis kohale 29.01. päeval. Õhutemperatuur pendeldas 0 °C lähedal.
Paremetele jahimaadele
Hommikul oli meri Paljassaare juures peaaegu jäävaba, aga umbes pooleteist tunniga pressis tugev tuul lahe rüsijääd täis. Luiged kogunesid väikestesse jäävabadesse lompidesse ja siis lendasid vabamasse vette. Pildistatud 30.01.11
Foto: Peep Loorits
30.01. pöördus tuul Peterburi lähistele jõudnud tsükloni tagalas loodesse ning iilid tugevnesid sisemaal 17, rannikul 18-22, puhanguti 26 m/s. Õhutemperatuur hakkas langema ning 31.01.öösel Eesti kohale sirutunud kõrgrõhuharja all mõõdeti Jõgeval külma alla 18 °C. Päeval laienes Norra merelt Soomeni madalrõhuala, mille lõunaservas saabus meile taas soojem õhumass.
Lumeolud.
Kui 31.12. seisuga oli Kuusikul lumikate kerkinud 75 cm-ni, siis 3.01. hommikul oli tuisu tõttu paar cm maha kulunud. Mandril jäi lumikatte paksus vahemikku 35 kuni 73 cm, saartel 18 cm kuni 66 cm.
EMHI lumekaart: Lumikatte paksus (cm) 05.01.2011 kell 08:00:
Vahepealne sula kahandas lumikatte 10. jaanuariks mandril 30 cm-ni lääne- ja lõunaosas kuni 60 cm-ni Kesk-Eestis ja Virumaal, saartel oli lund 14 cm-st läänerannikul poole meetrini Saaremaa idaosas. Edaspidi jäi saartel lund veel vähemaks, mandril tuli veidi juurde.
Veebruari alguseks ulatus lumikatte paksus 3 cm-st Saaremaa lääneosas kuni 66 cm mandri kirdenurgas.
Jääolud.
Kuu alguses oli põhjaranniku idaosas jääkate veel hõre, Tallinna lähedal Muuga lahes 10-13 cm paks. Väinamerel ulatus jää paksus 15-25 cm-ni, Pärnu lahes 30-35 cm-ni. Liivi lahe keskosa oli jäävaba, Eesti ja Läti vahelises Irbe väinas ulatus jääkatte paksus 10-20 cm-ni. Järgnev nädalane sula kahandas Irbe väinas jää paksust mõne cm, mujal mitte. Peale 20.01. kasvas jää paksus põhjarannikul 10-20 cm-ni, Väinamerel 15-30 cm-ni, Pärnu lahes 45-50 cm-ni, ranniku lähedal isegi 60 cm-ni. Vahepeal kärpisid heitlikud ilmad taas jääkatet ning kuu lõpus ulatus jää paksus põhjarannikul 10-18 cm-ni ning sadamates töötas jäämurdja “Tarmo”. Väinamere jää oli 15-30, Pärnu lahe jää 45-55 cm paks (töötas jäämurdja “Eva”). Edasi lääne poole liikudes ahenes rüsistunud jää 15-30 cm-ni. Irbe väinas oli jääkiht jäänud väga hõredaks.
Jääfoto jaanuari lõpus:
2010. aasta detsembris tegid ilma tsüklonid Monika ja Scarlett (10.01.2011) Õhutemperatuur jäi paljuaastasest keskmisest (-4,6 kuni +0,3 °C) 3 kuni 4 °C madalamale. Möödunud aastal oli õhk keskmisest vaid kraadi külmem. Sadas palju (enamasti lund) ning ülessulatatud saju hulk ületas 10 kuni 50 mm ulatuses keskmisi näitajaid. Rohkem sadas Kesk-Eestis, vähem saarte läänerannikul. Päike näitas ennast Ida-Eestis keskmisest vähem 9, Lääne-Eestis 6 tundi.
2010. aasta november tõi nii sooja-, külma- kui lumerekordeid (09.12.2010)
Oktoober 2010: ilma poolest rikkalik nagu alati (06.11.2010) 03.10.2010 Pääsküla matkarajalFoto: Jüri Talts
September 2010: normist veidi soojem ning saartel vihmane (07.10.2010) Loojang 1.09.2010 StroomisFoto: Mariliizu84 Õhutemperatuur tõusis paljuaastasest keskmisest (9,9 kuni 12,7 °C) pisut kõrgemale (10,7 kuni 13,1 °C). Vihma sadas kõige enam Lääne-Eesti saartel. Kui Ruhnus mõõdeti kuu jooksul sajuhulgaks 125 mm, siis ida pool, Kundas vaid 47 mm (norm on 64 kuni 86 mm).
August 2010: nii tuline kui vesine (11.09.2010) 1. august 2010. Mukri rabaFoto: Rene Jakobson
Juuli 2010. Viimase poole sajandi kõige soojem juuli Eestis (06.08.2010) 4.juuli 2010 kell 05:40. Hommik Kakerdi järve ääresFoto: Rene Jakobson Juuli keskmine temperatuur Eestis oli piirkonniti 20,6…23,4 °C, mis ületas keskmised numbrid 5…6 °C võrra. Eesti üldine keskmine, 21,8 °C oli lausa viimase poole sajandi kõige soojem juulikuu näitaja ning Virtsus, Vilsandil, Narva-Jõesuus ja Jõhvis mõõdeti õhutemperatuuri absoluutseid rekordeid.
Tagasivaade juunikuu ilmale sõnas ja pildis (13.07.2010) 1. juuni 2010Foto: Halis Kiisa Jaanikuusse mahtus üks tõsisem tormiilm, jaaniöö traditsioonilise vihmaga Kagu-Eestis.
Maikuu oli pikaajalisest keskmisest lausa paar kraadi soojem (16.06.2010) Äike 22.05.10 Raplamaal kell 18.01-19.45Foto: Kersti Kaiv Õhutemperatuur (8,6..13,2 °C) oli eelmise aastaga (9,3..11,8 °C) võrreldes kraadi soojem, pikaajalisest keskmisest (7,4..11,5 °C) lausa paar kraadi soojem.
Aprill 2010. Kontrastne nagu alati (09.05.2010) Kirnas, 1.04.2010Foto: Eve Kõrts Paljuaastase keskmisega (2,4 kuni 4,6 ºC) võrreldes oli selle aasta aprill 1 kuni 2 ºC kõrgem, eelmise aastaga üsna sarnane. Sadu esines sel aastal normist (28 kuni 39 mm) veidi enam, eelmise aasta aprillist aga vähemalt kaks korda rohkem. Päikegi säras pikaajalise keskmisega (170 kuni 196 tundi) võrreldes pisut enam, läinud aastal oli päikest näha üle 100 tunni rohkem.
2010. a. märts: kiire üleminek talvest kevadesse (11.04.2010) Lumesadu märtsis 4.03.2010Foto: Eve Kõrts Kui läinudaastane kuu keskmine õhutemperatuur oli 1 kuni 2 ºC keskmisest (-3,2 kuni -1,0 ºC) kõrgem, siis sel aastal jäi õhutemperatuur normi lähedale võis siis ulatus kuni pool kraadi keskmisest üle.
2010.a. veebruar: talvine tuisuralli ja karged kõrgrõhkkonnad (08.03.2010) Võrreldes eelmise aastaga, oli 2010. veebruar külmem 3 kuni 4 °C. Ka paljuaastasest keskmisest (-3,3..-7,4 °C) oli selle aasta veebruar külmem ligi 2 °C.
2010 aasta jaanuar: lumine ja külm ehk talv nagu muiste (09.02.2010) Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale. Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.
2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.
Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.
2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.
2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).
Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.
Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.
2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)
Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).
Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.
Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal oli märts ligi 1,5 ºC soojem. Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).
Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.
Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.
