•  

Veebruar 2011: väga heitlik ja ettearvamatu (15.03.2011 15:00)

Autor: Ele Pedassaar

Ilmastik.

Kuu keskmine õhutemperatuur (-6,5..-12,2 °C) jäi 4..6 °C normist madalamale, vanade normide jägi 3..5 °C normist madalamale. Sadu oli kokkuvõttes vähe, kõige enam sadas Narva-Jõesuus: 34 mm, kõige vähem Sõrves: 16 mm. Norm oleks olnud 23 kuni 42 m. Sõltuvalt vähesest sajust oli selle eest päikest rohkem 50 kuni 90 tunni jagu: Sõrves 152 tundi, Jõgeval 122 tundi. Lähemalt loe EMHI kuukokkuvõttest.

Olukord atmosfääris.

Kuu alguses ajasid läänevoolus saabuvad niisked ja soojad madalrõhulohud üksteist taga. Ilm oli üsna vesise sajuga, tuuline (edelatuul rannikul kuni 15 m/s) ning õhutemperatuur püsis valdavalt plusspoolel.

4.02.11 Põlvamaal
Foto: Evelin Nummert

4.02. mõõdeti Vilsandil kuu kõige soojem päev: +3,1 °C.

Pärnu jõgi 05.02 Järvamaal
Foto: Maret Saareleht

5.02. ööl levis Lõuna-Soomest itta liikuva aktiivse tsükloni järel Põhja-Eestisse külmem õhk ning sadu läks üle lumeks ning kuna tuuleiilid küündisid 19 m/s, siis oli ilm ka tuisune. Lõuna pool tuli vihma ning uus vesine sadu jõudis lääne poolt Eestisse päeval.

Kevade ootel
pildistatud 6.veebruaril Kehra lähistel
Foto: Peeter Rokk

6.02. sirutus Kesk-Euroopast üle Eesti kõrgrõhuhari ning  lõi alates saartest taeva selgeks. Õhutemperatuur langes hommikuks 0..-7 °C-ni. Päev oli päikeseline ja  õhutemperatuur tõusis kõikjal 0 °C ümbrusse.

Tihe lumesadu, tugev tuul 08.02.2011, Kesk-Eesti
Foto: Eve Kõrts

7.02. laienes Eestini Norra merelt järgmise tsükloni kaguserv. Tsüklon ise jõudis kohale 8.02. ja liikus tiheda sajuga üle Põhja-Eesti itta. Vahetult pöörise järel loodesse pöördunud ja mandril 12-18, saartel 22-25 m/s tõusnud tuul tõi kiirelt külma õhu: õhutemperatuur langes miinuspoolele ning sadu läks kõikjal üle lumeks. Viljandis mõõdeti kuu maksimaalne ööpäevane (ülessulatatud) saju hulk: 12 mm. Järgneval päeval (9.02) saabus Soomest uus ports niisket ja külma õhku ning ilm püsis tuisune (põhjatuule iilid sisemaal 12-18, rannikul 20-25 m/s).

Külm hommik 10.02 Türil
Foto: Maret Saareleht

10.02. arenes Läänemere kohal põhja-lõunasuunaline kõrgrõhuvöönd ning ilma selginedes ja tuule nõrgenedes langes õhutemperatuur sisemaal -17 °C-ni, rannikul jäi mõnel pool -3..-5 °C juurde pidama. Päeval tõstis päike õhutemperatuuri -7..0 °C-ni.

Tuisus Pärnu 11.02.2011 kell 11:29
Foto: Avo Soidla

11.02. oli järgmine tuisuilm eelkõige Liivi lahe ümbruses (tuuleiilid 20-22 m/s), kuna uue tsükloni trajektoor kulges Lõuna-Norrast üle Gotlandi saare ja Läti kagusse. Kui Virumaal oli öösel külma 16, päeval 10 °C, siis Eesti lääneservas püsis õhutemperatuur ööpäevaringselt -3..-4 °C vahel. Järgnevad päevad tõid külmale lisa, kuna Skandinaavia ja Soome põhjaosa kohal tugevnes kõrgrõhuala, mis oma valdusi lõunasse laiendas.

Külmetab 17.02.2011 Pikakari
Foto: Koidula Kliimann

17.02. oli külm õhk tunginud juba Euroopa kaguserva, üle Musta mere Türgini.

Tartus 18.02.2011
Foto: Ivo Aksli

18.02. asus kõrgrõhkkonna kese Eestile kõige lähemal, Lõuna-Soomes ning Jõhvi meteojaamas registreeriti nii kuu kui aasta kõige külmem (täiskuu)öö: -33,4 °C.  Järgnevatel päevadel jäi põhjapoolne kõrgrõhuala Lõuna-Soome kohale toppama. Poolast laienes samal ajal Valgeveneni madalrõhuala, mille põhjaservas jõudsid kõrged pilved ka Baltimaade kohale ning kaitsesid Eesti lõunapiiril õhutemperatuuri alla -30 °C langemast (Jõgeval mõõdeti kahel järjestikusel hommikul külma 31,3 °C). Nii jäi Tartu Maratoni stardipaigas Tehvandis hommikune miinimum -27 °C juurde pidama ning päevane päike tõstis õhutemperatuuri vaikse ilmaga ligi -13 °C-ni. Pakaseline ilm tõi ka kuupäeva külmarekordeid.

Pirita 20.02.2011
Foto: Lee Nuutre

Peale 20.02.  andis põhjapoolne kõrgrõhuala ohjad üle idapoolsele, Venemaal tugevnevale kõrgele. Samas õnnestus Euroopa lõunaosas tegutsevatel tsüklonitel veidi niiskust ka põhja saata ning mõnel pool keerles kergeid lumehelbeid. Madalates kohtades langes õhutemperatuur alla -25 °C, lääne- ja looderannikul, kus jäävaba meri lähedal, oli õhk -20 °C-st pehmem. Päevasel ajal oli laias laastus nädalajagu külma 12..17 °C, Eesti lääneservas oli õhk pehmem.

Hommikune vaikelu 24.02.2011
Foto: Peep Loorits

24.02. Vabariigi aastapäeva paraadi ajal oli ilm samuti külm ja karge. 
Peale 25.03. hakkas survet avaldama läänest itta pressiv madalrõhuala, mille  lohk ühes lerge lumesaju ja pehmema õhuga levis üle Eesti 26.02. Tuul pöördus lõunasse nign tugevnes 11, rannikul 15-17 m/s. Öine õhutemperatuur jäi vahemikku -16 °C-st Eesti idaosas kuni -4 °C-ni saarte lääneservas. Päeval tõusis õhutemperatuur idapiiril -8, saarte lääneosas -2 °C-ni. 

Jääkülmadel kividel on päikene pisara silma võtnud. 27.veebr.
Foto: Lea Marmor

Kuu lõpus leidis Venemaal olev kõrgrõhuala uue jõu oma valdusi läände laiendada ning ilm selgines. Öine õhutemperatuur enam alla -20 °C ei langenud ning päeval tõusis mõnel pool juba 0 °C lähedale.

Lumeolud.

Kuu alguses ulatus lumikatte paksus 3 cm-st Saaremaa lääneosas kuni 66 cm-ni mandri kirdenurgas. Pidevad plusskraadid kahandasid lumikatte nädalaga Saaremaa rannikul 1 cm-ni, ida pool oli lund veel üle 40 cm. Hiiumaal oli lund 13 cm-st Kõpu tipust kuni 33 cm-ni Väinamere poolsel rannikul. Mandril oli lund 28 cm-st Läänemaa rannikul kuni 64 cm-ni Virumaa nurgas.  Kuu keskpaigaks oli ilm külmenenud ja lund mõni sentimeeter juurde tulnud.

 

Lumikate kuu alguses

Kuu lõpus oli Saaremaa läänerannikul lund 2 cm, ida pool 57 cm. Hiiumaal 16 cm läänes,  41 cm idas. Mandri lääneosas oli lumikatte paksuseks 30 cm, ida- ja põhja pool 40 kuni 70 cm, Virumaal ka üle 70 cm.    
 

Lumikate kuu lõpus

Jääolud.
   
Kuu alguses ulatus jääkatte paksus meie põhjarannikul 10-18 cm-ni, Narva lahes 20-35 cm-ni, ida pool, Peterburis oli jääkiht 50 cm paks. Eesti läänerannikul oli Väinamerel jääd 15-30, Pärnu lahel 45-55 cm. Edasi lääne poole liikudes ahenes rüsistunud jää paksus 15-30 cm-ni, Irbe väinas oli jääkiht heitlike ilmade tõttu väga hõre. Nädala pärast avati esimene jäätee Haapsalu ja Noarootsi vahel.
Kuu keskpaigaks oli Soome laht jääga kaetud. Ranna ääres oli kinnisjä paksuseks 15-35 cm, laevateid ümbritses tihe rüsistunud jää. Väinamere jääkate ulatus 35 cm-ni, Pärnu lahes 45-60 cm-ni. Lääne pool oli jää paksuseks 20-30 cm, Irbe väinas 5-15 cm.

Hiiumaa - Rohuküla jääteel 20.02.2011.
Foto: Ivo Aksli

 Peale 20.02. , kui pakane oli kasvatanud jääkihi tugevamaks, avati veel 4 jääteed:  Rohuküla-Vormsi, Hiiumaa-Saaremaa, Rohuküla-Heltermaa ning Virtsu-Kuivastu vahel.

Jääfoto veebruari alguses

Kuu lõpus ulatus jääkihi paksus põhjarannikul 25-40 cm-ni, Muuga lahes isegi 50 cm-ni. Naissaarest Ristnani oli aga tekkinud lahvandus, mida kattis väga õhuke jää.
Väinamere jää ulatus endiselt 35 cm-ni, Pärnu lahes aga 50-70 cm-ni. Lääne pool kahanes jää 20 cm-ni, Irbe väinas oli jääd 10-30 cm.
Kuu lõpus avati jääte ka mandri ja Kihnu saare vahel. Seega avatud jääteid oli 6.
Põhjaranniku sadamates töötasid jäämurdjad Tarmo ja Zeus, Pärnu lahes Eva (Eva tervis ütles küll kuu lõpus üles) ja Gastor.

Jääfoto veebruari lõpus

Eelmised artiklid:

Jaanuar 2011: uute keskmiste järgi normis, vanade järgi soojem (13.02.2011) Foto: Marre Karu Nii maailmas kui Eesti võeti kasutusele uued kliimanormid ning faktilisi andmeid võrreldakse nüüdsest ajavahemikuga 1971-2000 (varasem ajavahemik oli 1961-1990).

2010. aasta detsembris tegid ilma tsüklonid Monika ja Scarlett (10.01.2011) Õhutemperatuur jäi paljuaastasest keskmisest (-4,6 kuni +0,3 °C) 3 kuni 4 °C madalamale. Möödunud aastal oli õhk keskmisest vaid kraadi külmem. Sadas palju (enamasti lund) ning ülessulatatud saju hulk ületas 10 kuni 50 mm ulatuses keskmisi näitajaid. Rohkem sadas Kesk-Eestis, vähem saarte läänerannikul. Päike näitas ennast Ida-Eestis keskmisest vähem 9, Lääne-Eestis 6 tundi.

2010. aasta november tõi nii sooja-, külma- kui lumerekordeid (09.12.2010)

Oktoober 2010: ilma poolest rikkalik nagu alati (06.11.2010) 03.10.2010 Pääsküla matkarajalFoto: Jüri Talts

September 2010: normist veidi soojem ning saartel vihmane (07.10.2010) Loojang 1.09.2010 StroomisFoto: Mariliizu84 Õhutemperatuur tõusis paljuaastasest keskmisest (9,9 kuni 12,7 °C) pisut kõrgemale (10,7 kuni 13,1 °C). Vihma sadas kõige enam Lääne-Eesti saartel. Kui Ruhnus mõõdeti kuu jooksul sajuhulgaks 125 mm, siis ida pool, Kundas vaid 47 mm (norm on 64 kuni 86 mm).

August 2010: nii tuline kui vesine (11.09.2010) 1. august 2010. Mukri rabaFoto: Rene Jakobson

Juuli 2010. Viimase poole sajandi kõige soojem juuli Eestis (06.08.2010) 4.juuli 2010 kell 05:40. Hommik Kakerdi järve ääresFoto: Rene Jakobson Juuli keskmine temperatuur Eestis oli piirkonniti 20,6…23,4 °C, mis ületas keskmised numbrid 5…6 °C võrra. Eesti üldine keskmine, 21,8 °C oli lausa viimase poole sajandi kõige soojem juulikuu näitaja ning Virtsus, Vilsandil, Narva-Jõesuus ja Jõhvis mõõdeti õhutemperatuuri absoluutseid rekordeid.

Tagasivaade juunikuu ilmale sõnas ja pildis (13.07.2010) 1. juuni 2010Foto: Halis Kiisa Jaanikuusse mahtus üks tõsisem tormiilm, jaaniöö traditsioonilise vihmaga Kagu-Eestis.

Maikuu oli pikaajalisest keskmisest lausa paar kraadi soojem (16.06.2010) Äike 22.05.10 Raplamaal kell 18.01-19.45Foto: Kersti Kaiv Õhutemperatuur (8,6..13,2 °C) oli eelmise aastaga (9,3..11,8 °C) võrreldes kraadi soojem, pikaajalisest keskmisest (7,4..11,5 °C) lausa paar kraadi soojem.

Aprill 2010. Kontrastne nagu alati (09.05.2010) Kirnas, 1.04.2010Foto: Eve Kõrts Paljuaastase keskmisega (2,4 kuni 4,6 ºC) võrreldes oli selle aasta aprill 1 kuni 2 ºC kõrgem, eelmise aastaga üsna sarnane. Sadu esines sel aastal normist (28 kuni 39 mm) veidi enam, eelmise aasta aprillist aga vähemalt kaks korda rohkem. Päikegi säras pikaajalise keskmisega (170 kuni 196 tundi) võrreldes pisut enam, läinud aastal oli päikest näha üle 100 tunni rohkem.

2010. a. märts: kiire üleminek talvest kevadesse (11.04.2010) Lumesadu märtsis 4.03.2010Foto: Eve Kõrts Kui läinudaastane kuu keskmine õhutemperatuur oli  1 kuni 2 ºC keskmisest (-3,2 kuni -1,0 ºC) kõrgem, siis sel aastal jäi õhutemperatuur normi lähedale võis siis ulatus kuni pool kraadi keskmisest üle. 

2010.a. veebruar: talvine tuisuralli ja karged kõrgrõhkkonnad (08.03.2010) Võrreldes eelmise aastaga, oli 2010. veebruar külmem 3 kuni 4 °C.  Ka paljuaastasest keskmisest (-3,3..-7,4 °C) oli selle aasta veebruar külmem ligi 2 °C.

2010 aasta jaanuar: lumine ja külm ehk talv nagu muiste (09.02.2010) Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale. Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.

2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.

Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.

2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.

2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).

Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.

Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.

2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)

Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).

Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.

Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti  -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal  oli märts ligi 1,5 ºC soojem.  Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).   

Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.

Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam