Aasta 2011 pakkus alustuseks sellise lumeuputuse, mille sarnast pole viimastel aastakümnetel nähtud. Kuivale kevadele järgnes palav ja äikeseline suvi. Aasta lõpp oli aga erakordselt soe, vihmane ning tormine.
KOKKUVÕTLIKULT AASTA 2011 ILMASTIKUST
Aasta algas temperatuuri ja sademete poolest üsna mõõduka jaanuariga. Erakordselt palju oli aga lund, millest suurem osa oli maha sadanud juba detsembris 2010. Kui 2010 veebruaris ulatus lumikatte paksus maksimaalselt 68 ning detsembris 67 sentimeetrini, siis 7. jaanuaril 2011 oli Türil kolme lumelati keskmiseks koguni 70 sentimeetrit. Lumevallid teede ja tänavate ääres olid mitmel pool inimestest kõrgemad ning lund polnud linnades enam kuhugi panna. Erakordse lumekoorma raskuse all kippusid katused sisse vajuma. Jaanuari esimene dekaad lõppes sulailmaga, mis lume paksust kiiresti paarikümne sentimeetri võrra vähendas. Edasi jätkus kuni veebruari alguseni üsna keskmine Eesti talv, kus mõõdukad külmalained vaheldusid lühiajaliste sulaperioodidega, lume paksus püsis poole meetri ringis. Oluliselt külmemaks läks 10. veebruari paiku ning veebruari teine ja kolmas dekaad olid mõlemad pakaselised. Veebruari teise dekaadi keskmine õhutemperatuur -17,3 kraadi oli enam kui kümme kraadi normist külmem. Aasta madalaim õhutemperatuur -27,8 kraadi mõõdeti Türil 15. veebruari hommikul. Pakase hea külg oli see, et ilma kujundasid kõrgrõhkkonnad ning suuri lumesadusid veebruaris enam ei esinenud. Eelnenud suladega tihenenud poolemeetrine lumekiht pakkus aga ideaalseid tingimusi suusatamiseks.
Juba aastal 2010 alguse saanud lumeuputus kulmineerus 2011 alguses, kui lumevallide vahelt kohati enam inimesi näha polnud ning lume mõõtmiseks mõeldud latid kippusid täies pikkuses lumme kaduma.
Märtsi alguseks pakane taandus, kuid sarnaselt 2010. aastaga oli ka seekordne kevadkuu algusest lõpuni talve nägu. Suurima panuse selleks andis paks lumi, mida veel kevade alguse kuupäeval 21. märtsil oli maas poole meetri jagu. Intensiivne lume sulamine jäi seegi kord aprilli esimesse dekaadi, maa sai mustaks 10. kuupäevaks. Sulaveed tõstsid jõed üle kallaste, kuid kuna sademeid oli aprillis normist oluliselt vähem, jäid üleujutused 2010. aastaga võrreldes veidi väiksemaks. Vaatamata pikast talvest jahedale merele ja kohati veel püsivale jääle jõudis aprilli teises pooles Eestini juba ka kevadist soojust ning sisemaal tõusid õhutemperatuurid mõnel päeval 20 kraadist kõrgemale.
Satelliidifotol on näha, et veel 25. aprillil oli suur osa Peipsi järvest ja Soome lahe idaosas kaetud jääga, veidi jääd oli veel ka Liivi lahes.
Ilusaid ja haruldasi halosid võis taevas näha 7. mail.
Mai algas väga jahedate ilmadega, päevased õhutemperatuurid jäid kümnest kraadist madalamale, esines öökülmasid ning varjulistes kohtades oli veel sulamata lundki. Juba mõni päev hiljem oli aga kohal esimene suurem soojalaine, mis sisemaal päevased õhutemperatuurid +25 kraadini tõstis, paljudes kohtades oli kevade esimene äike. Mai teisel poolel vaheldusid soojemad ja jahedamad ilmad, kuid tugevaid öökülmi enam ei esinenud ning 2 meetri kõrgusel püsisid kõigil öödel plusskraadid.
Mai viimaseks päevaks jõudis kohale esimene suvine soojalaine ning sisemaal tõusid õhutemperatuurid +30 kraadi lähedale. Palav ja kuiv ilm püsis peaaegu juuni keskpaigani, juuni esimese dekaadi keskmine õhutemperatuur +21,1 kraadi ületas normi 7-8 kraadiga. Juuni keskpaigast kuni jaanipäevani valitses mõõdukas sagedaste sajuhoogudega ilm, mis kevadist kuivust siin-seal ka leevendas. Jaaniõhtul pidas paljudes kohtades siiski kuiva, kuigi oli üsna tuuline. Kuu viimastel päevadel kujunes Ida-Euroopa kohal taas kõrgrõhkkond, mis ka meie ilma päikeseliseks ning palavaks muutis.
Juuli oli palav. Ehkki 2010 rekordtulemusele jäi seekordne kuu keskmine õhutemperatuur ligi kahe kraadiga alla, oli heinakuu pikaajalise klimaatilise normiga võrreldes ikkagi tervelt 4 kraadi soojem. Kuumimad olid kuu esimene ja kolmas dekaad, juuli keskpaigas oli temperatuur veidi mõõdukam. Perioodil 21.-23. juuli ei langenud ka öised õhutemperatuurid +20 kraadist madalamale ning päeval oli mitmel pool sooja üle 30 kraadi. Türi aasta kõrgeim õhutemperatuur +31,7 kraadi mõõdeti 21. juuli pärastlõunal, 22. juuli pärastlõunal oli sooja 31,6 kraadi.
Kuumusega ei jäänud tulemata ka võimsad äikesetormid. Suvetormid kulmineerusid perioodil 26.-28. juuli, kui kolme päevaga registreerisid NORDLIS võrgustiku välgudetektorid Eesti piirkonnas üle 84 000 välgulöögi. See number on tunduvalt suurem näiteks aastatel 2005 ja 2006 kogu suve jooksul registreeritud välkude arvust. Võimsate äikesepilvedega kaasnesid paiguti orkaani tugevusega võrreldavad tuuled, mis murdsid puid ja kahjustasid hooneid. Sadas ka rahet ning paduvihma. Türil kallas 27. juuli õhtust kuni 28. juuli pärastlõunani vähem kui 24 tunniga maha 70 mm vihma, mis ei jää palju alla juuli sademete normile (85 mm).
Juulit iseloomustasid lisaks palavatele ilmadele ka tugevad äikesehood. Fotol on näha 28. juuli keskpäeval Lõuna-Eestis tekkinud äikesepilvede massiiv, millest põhjasuunas ulatub võimsate rünkpilvede vöönd. Paari tunniga sai ka sellest tugev äikesetsoon, mis loodesse liikudes tõi paduvihma ja tormi.
28. juuli vihmavee poolt teetammi tekitatud uhtvaod Türil.
Augusti alguses võttis ilma kujundamise üle stabiilsema ilmaga kõrgrõhkkond, mis pakkus päikesepaistet ning mõõdukat sooja. Sajusemaks ja jahedamaks läks esimese dekaadi lõpus, kuid soojalaineid jagus nii teise kui kolmandasse dekaadi. Sajuta päevi oli palju, kuid lühiajalised tugevad hoo- ja äikesevihmad andsid Türil kokkuvõttes poolteist korda normist enam sademeid. September oli normist soojem ning öökülmi veel ei esinenud. Samas polnud ka ühtki pikemat ilusa ilma perioodi, peaaegu iga päev sadas rohkem või vähem vihma. Oktoobris hakkas klimaatiline sügis pikale venima ning ööpäeva keskmine õhutemperatuur ei tahtnud isegi sisemaal alla taimekasvuks sobiva +5 kraadi piiri langeda. Esimene kerge öökülm registreeriti Türil 14. oktoobril. Oktoobri teisel poolel kujundasid Ida-Euroopas ilma valdavalt kõrgrõhkkonnad, mistõttu sademeid oli ka Eestis suhteliselt vähe. See-eest esines mitmel pool udu ja madalat kihtpilvisust, mis on sügisestele antitsüklonitele iseloomulik.
Kõrgrõhkkonnad kujundasid meie ilma ka suurema osa novembrist. Seekordne kõrgrõhkkonade asetus oli aga omapärane ja erakordne selle poolest, et kõrgrõhukeskmed jäid meist itta ning Eesti ilma mõjutasid antitsüklonite lääneosad ühes sooja lõunavooluga. Nii kujunes november erakordselt soojaks. Kuu lõpus taastus pärast kõrgrõhkkondade lagunemist tavaline läänevool, milles hakkasid Põhja-Atlandilt saabuma aktiivsed tormitsüklonid. Detsembri ilm oli praktiliselt täielikult läänetsüklonite kujundada. Õhutemperatuurid langesid vaid harva nullist madalamale ning sademeid, eeskätt vihma, tuli taevast rekordkogustes. Nii kujunes detsember Türil aasta sajuseimaks kuuks, maha sadanud rekordiline 166 mm ületab jõulukuu tavapärast sajuhulka ligi kolm korda. Võrdluseks, 2010 detsembri lumeuputuse põhjustas 90 mm sademeid, mis kõik tuli pidevalt püsinud miinustemperatuuri tõttu lumena. Seekord püsis märg lumi detsembris Türil maas harva kauem kui mõne tunni, mõõdetavas koguses oli seda esimest korda alles jõululaupäeval, kui maad kattis 2 sentimeetrine lumekiht. Detsembri lõpus olid tsüklonid eriti suure soojavaruga ning tormised. Teisel jõulupühal möllanud tuuled tekitasid laialdasi kahjustusi mitte ainult rannikul, vaid ka sisemaal. Samas oli ilm lausa kevadiselt soe, termomeeter näitas mitmel pool +9...+10 kraadi. Ajutise ilma jahenemise ning siin-seal ka õhukese lume tõi aasta viimane päev.
Lisaks rekordsadudele detsembris kujunes aasta lõpp ka väga tormiseks. Tormituule poolt looka painutatud puud 26. detsembril.
26. detsembri tormikahjustused Türil
Tabelis 1 on esitatud kuude keskmised õhutemperatuurid Türil 2011. aastal, samuti pikaajaline keskmine ning äärmustemperatuurid. Ilmneb, et kõik kuud peale veebruari olid lõppenud aastal pikaajalisest keskmisest soojemad. Kui jaanuaris, märtsis, mais, augustis ja oktoobris jäi erinevus pikaajalisest keskmisest alla 2 kraadi, siis ülejäänud kuus kuud olid 2...5 kraadi võrra normist soojemad. Detsember oli pikaajalisest keskmisest 5,2, juuli 4,2 ning november 3,8 kraadi võrra soojem.
Aasta madalaimaks õhutemperatuuriks mõõdeti Türil 15. veebruari hommikul -27,8 kraadi, 25. veebruaril oli külma 27,4 kraadi. Kõige soojem oli ilm 21. juuli pärastlõunal, +31,7 kraadi, päev hiljem, 22. juulil oli sooja 31,6 kraadi. Üldse kõikus õhutemperatuur Türil 2011. aastal 59,5 kraadi ulatuses. Seda on vaid veidi vähem kui eelnenud 2010. aastal, mil temperatuur kõikus 61,7 kraadi ulatuses. Samas näiteks ilma korraliku talveta ja jahedavõitu suvega 2008 aastal oli aastane temperatuurikõikumine vaid 41,9 kraadi.
Kokkuvõttes oli aasta 2011 keskmiseks õhutemperatuuriks Türil +6,9 kraadi, mis on pikaajalisest normist 2 kraadi võrra soojem. Võrdluseks, aasta 2010 keskmine õhutemperatuur vastas Türil praktiliselt täpselt pikaajalisele normile, aasta 2009 oli aga 1,1 ja aasta 2008 koguni 2,5 kraadi võrra pikaajalisest keskmisest soojem.
Tabel 1. Kuude keskmised ja äärmuslikud õhutemperatuurid Türil 2011. aastal.
Joonis 1. Kuude keskmised õhutemperatuurid Türil 2011. aastal võrrelduna perioodi 1945 - 2001 pikaajaliste keskmistega.
Tabelis 2 on esitatud kuude sademete summad Türil aastal 2011 koos pikaajaliste normide, maksimaalsete ööpäeva sajuhulkade ja sajupäevade arvuga kuus. Esile tuleb detsembri erakordselt suur sademete hulk, mis ületas klimaatilise normi ligi kolmekordselt. Poolteist korda normist enam sadas juulis ja augustis. Kõige vähem oli sademeid veebruaris ja aprillis, vastavalt kaks kolmandikku ja üks kolmandik klimaatilisest normist. Ülejäänud seitsme kuu sajuhulgad olid normilähedased.
Aasta kõige sajusemaks päevaks Türil kujunes 28. juuli, mil äikesetormid tõid mõne tunniga 36,0 mm vihma. Vaid päev varem, 27. juulil tõi võimas äikesetorm paari tunniga 34,0 mm jagu vihma ja rahet. Need on meteoroloogilisele ööpäevale (eelmisel päeval kell 22:00 kuni järgmisel päeval kell 21:59 suveajas) vastavad sajuhulgad. Tegelikult sadas 27. juulil kella 18 ja 28. juulil kella 17 vahel vähem kui 24 tunniga 70 mm. Sajupäevi (vähemalt 1 mm sademeid 24 tunniga) oli enim detsembris, 22. Jaanuaris oli 19, septembris 17 ja oktoobris 14 sajupäeva. Kõige vähem sajupäevi, 4, oli aprillis.
Aasta sademete summaks kujunes Türil 2011. aastal 832 mm. See ületab pikaajalist normis umbes 21 protsendi võrra. Eelnenud 2010. aastal sadas 783 mm, 2009. aastal 821 ning 2008. aastal koguni 1030 mm.
Tabel 2. Kuude sademete summad, maksimaalsed ööpäevased sajuhulgad ja sajupäevade (sajuhulk vähemalt 1 mm) arv Türil 2011. aastal.
Joonis 2. Kuude sajuhulgad Türil 2011. aastal võrrelduna perioodi 1945 - 2001 pikaajaliste normidega.
Üks suvi sai läbi, kaks jätkuvad (14.09.2011) Taevastiib 11.09. AmblaFoto: August 31. augustil lõppes meteoroloogiline suvi (juuni-august), astronoomiline lõpeb põhjapoolkeral teatmeteoste andmeil 23. septembril täpselt kell 12.04.
Sven-Erik Enno: aasta 2010 jääb ilmavaatluste ajalukku silmapaistva erandina (01.01.2011) Aasta 2010 jääb ilmavaatluste ajalukku silmapaistva erandina, midagi taolist pole Eesti ilmavaatlused 150-aastase ajaloo jooksul veel ette tulnud. Äärmiselt lumiseid ja külmi talvi, palavaid suvesid ning tugevaid torme on küll ka varem korduvalt esinenud, kuid kunagi pole need nii äärmuslikul kujul ühe aasta ilmastikku mahtunud.
Kuidas talv, nõnda suvi? (02.01.2011) 29.01.10Foto: Peep Loorits 2010. aasta eredamad ilmasündmused läbi sünoptiku silmade.
