•  

Veebruar 2012 oli mullusest (2011) leebem.  (15.03.2012 15:20)

Autor: Ele Pedassaar

Ilmastik

Kuu keskmine temperatuur (-4,5 kuni -11,5 °C) oli paljuaastasest 3 kuni 5 °C külmem, kuid mullusest (2011.a) 1 kuni 2 °C soojem.
Sadu registreeriti Ida-Eestis normi piires (23 mm), Lääne-Eestis normist poole rohkem (86 mm). Norm on 23 kuni 42 mm). Mullu sadas 10-15 mm selle aasta näitajatest vähem.
Päikest paistis keskmisest (55 kuni 64 tundi) rohkem: Lääne-Eestis 69 tundi (keskmisest ligi 15 tundi rohkem), Idas 107 tundi (keskmisest üle 40 tunni). Mullusest oli aga päikest pea 50 tundi vähem. Lähemalt loe EMHI kuukokkuvõttest.

Olukord atmosfääris

Lea Marmor
Külmapühad
02 veebruari hommik Mustamäel, -24 külmakraadi

Kuu alguses (1.-03.02) ulatus Venemaalt Skandinaaviani kärekülm kõrgrõhuala. Samal ajal pöörles Läänemere lõunaosa kohal tsüklon, mille servast aeg-ajalt Eestisse lumepilvi jõudis. Nende vahel puhus mõõdukas ida- ja kirdetuul, mis külmale päev päevalt lisa kandis (2.03. ulatusid põhjarannikul puhangud hetkeks isegi 19 m/s). Öösiti oli külma 18..29, saarte rannikul 10 °C ringis, päeval 10..21 °C.

Lee Nuutre
Pikakari 5.02.2012

4.-5.02. tugevnes Eestis kõrgrõhkkonna mõju, tuul jäi vaikseks ning ilm läks selgemaks ka rannikualadel. Öine õhutemperatuur langes mitmel pool alla 30 °C, kuu miinimum mõõdeti 5.02. Jõgeval: -35 °C. Saarte rannikul oli külma 15..18 °C. Päevane õhutemperatuur jäi -18..-22 °C vahele, saarte rannikul tõusis üle -15 °C. 5.02. päeval jõudis merelt saartele niiskem madalrõhulohk, mis endaga sinna lume tõi, tuule lõunakaarde pööras ning õhutemperatuuri läänerannikul -9..-4 °C-ni tõstis.

Reet Sepp
Jäätunud oksad
06.02.2012 poole ühe paiku.Kogu mere poolne ala oli täis jäätunud okstega puid.Oli väga huvitav vaatepilt.

Järgnevatel päevadel (6.-7.02.) hakkasid tsüklonid juba rohkem survet avaldama: sajupilvi jõudis Eestisse juba rohkem ning puhangulise lõunakaare tuule (10-14 m/s) tõttu esines ka tuisku. Ida-Eestis langes öine õhutemperatuur veel -30 °C-ni, läänes oli juba pehmem ilm. Päeval oli Idas külma 10..16, päeval, läänes 5..2 °C.

Reet Sepp
Jääpannkoogid
09.02.2012 kolmveerand kaksteist.Pirita tee ääres,meri ei olnud veel päriselt jääs,aga kaldaäärne vesi ja terve kallas mõlemas suunas oli täis selliseid "pannkooke".

8.-9.02. oli Eesti ilma mõjutajaks Laadoga järve lähedalt üle Baltimaade Poola kohale liikuv madalrõhkkond. Sadas lund ning puhangulise ida- ja põhjatuule (kuni 15 m/s) tõttu ka tuiskas. Öösel oli külma 10..23, päeval 5..15 °C.

Jane Faizullin
Ilus hommik 11.02.12

10.-11.02. oli Soomest Lõuna-Skandinaaviani endale koha kindlustanud uus kõrgrõhuala: Eestis tuul nõrgenes ning selgema taeva all langes õhutemperatuur -15..-28 °C-ni, päeval 4..12 °C. 11.02. päeval laienes aga üle Skandinaavia madalrõhuala, mille ees lõunatuul tugevnes ning läänest jõudis siia veidi lund.

Ain Avik
Lasnamäe kütab 12.02.2012

12.-13.02. levis pehmema õhuga lohk Lääne-Eesti kohale, idas toetas külmemat ja kargemat ilma veel kõrgrõhuala.

Ülle Mürksepp
Päike piilub 15.02.2012 Viljandimaal

14.-15.02. liikus Lõuna-Skandinaaviast kagu suunas aktiivne tsüklon, mis Eestisse lumelisa tõi ning lõuna- ja kagutuule 10-15, rannikul 20 m/s tõstis. Õhk läks märgatavalt pehmemaks ning saarte rannikul tõusis hetkeks ka plusspoolele.

Koidula Kliimann
Jäätunud oksad
16.02.2012. Merivälja

16.-18.02. sai külm kõrgrõhuala Venemaalt taas Ida-Eesti ilma kujundamise oma valdusse ning öised miinimumid langesid -20 °C-ni, päeval tõusid -5..-9 °C-ni. Lääne-Eestini jõudisd madalrõhulohud, mis lund juurde tõid ning öised miinimumid -10 °C ümber hoidsid, päevane maksimum tõusis -2 °C-ni. Tuul puhus kahe rõhu piiril Eestis lõunast, kiirusega 8-12, saartel kuni 16 m/s.

Tehvandi suusastaadion 19.02.2012
Kaader veebikaamerast

19.02., Tartu Maratoni päeval jõudis läänest Skandinaavia kohale aktiivne tsüklon, mille lohk ühes tiheda sajuga üle Eesti levis ning suusasõprade elu üsna raskeks muutis. Ida-Eestis sadas lund, Lääne-Eestis lörtsi ning sajuhulgad ulatusid mõnel pool 10-15 mm-ni. Lõunatuul ulatus 12-18, saartel kuni 20 m/s ning oli nii tuisku kui jäidet. Öösel oli külma 3..15 °C, päeval tõusis õhutemperatuur -4..+0,6 °C-ni.

Ingrid Tiitre
Merivälja, 20.02.2012

20.02. eemaldus tsüklon Lapimaalt kirdesse ning selle järel rahustas ilma kuivem kõrgrõhuhari.

Leili Valdmets
Ukse ees on puhas plats ...mujal suuremad või väiksemad hanged. 21.02

21.02. ehk teisipäevasel vastlapäeval jõudis Skandinaavia põhjatipu kohale uus aktiivne tsüklon, mis meile soojema niiskuse tõi ning sadas lörtsi ja vihma. Edelatuul tõusis 11-14, rannikul 17-20 m/s ning öisest -5...0 °C-st tõusis päevane maksimum -1..+3 °C-ni.

Eve Kõrts
Tuisuilm 22.02.2012 Kesk-Eesti

22.02. öösel jahutas kõrgrõhuhari õhu kohati -9 °C-ni, päeval tõi uus madalrõhulohk läänest niiske ja sooja õhu. Edelatuul tugevnes 10-16, saartel kuni 18 m/s ning õhutemperatuur tõusis 0..+3 °C-ni. 

Leili Valdmets
Tihedas sajus 23.02

23.02. liikus üle Eesti madalrõhkkond, mille all sadas nii lund, lörtsi kui vihma. Sajuhulgad ulatusid idas 5-10, läänes üle 20 mm: kuu maksimaalne ööpäevane saju hulk mõõdeti Vilsandil: 25 mm. Tuul püsis tugev ning õhutemperatuur oli ööpäevaringselt 0..+3 °C vahel.

Ilme Parik
Jalgupidi vees
24.02 Harku vald

24.02., Vabariigi aastapäeval oli Eesti kohal lauge kõrgrõhuhari. Tuul nõrgenes ning kohati tekkis udu, mitmel pool oli selgimisi. Lääne-Eestisse jõudis pärastlõunal merelt veidi lörtsi- ja vihmapilvi. Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt -1..+3 °C vahel.     
Järgnevatel päevadel levis Põhjalahelt üle Eesti Venemaale madalrõhuvöönd, mille järel tuul põhjakaarde pöördus ning külma õhku hakkas tooma.

Merike Penter
Kaane all juba loksub
26. veebruar

26.02. ulatusid tuuleiilid juba 20 m/s ning õhutemperatuur oli miinuspoolel. Sadu esines rohkem Ida-Eestis, kuna lääne pool oli ilma kujundajaks Kesk-Euroopast sirutunud kõrgrõhuhari.

Leili Valdmets
Lumesadu, tugev tuisk ja lumised teed
28.02

28.02. liikus üle Eesti aktiivne madalrõhulohk ühes korraliku valge sajuga. Kuna lõunatuul tõusis 8-13, rannikul 21 m/s, siis esines ka tuisku. Öö oli miinustes (-6..-12 °C), päeval tõusis õhutemperatuur -5..+1, saartel +3 °C-ni.

Eve Kõrts
Viimane veebruaripäev saab läbi, 29.02.2012 Kesk-Eesti

29.02.taandus sadu itta ning läänepoolne kõrgrõhuhari küttis õhu juba kevadiselt soojaks. Kuu maksimum mõõdeti Virtsus: +6,3 °C.  


Lumeolud

Kuu alguses oli Lõuna-Eesti kõrgustikel lund kuni 35 cm, Põhja-Eestis ligi 30 cm. Mujal jäi lumikatte paksus vahemikku 14 kuni 25 cm. Mandri edelarannikul oli lund kuni 10 cm, saartel oli lund 3 kuni 10 cm, vaid Saaremaa idaosas ulatus lumikatte paksus 19 cm-Kuu lõpus ulatus lumekihi paksus paljudes kohtades poole meetrini. Kõige kõrgemad olid hanged Otepää kõrgustikul (53 cm), mujal mandril jäid maksimumid 25-45 cm vahele. Saaremaa idaosas oli lund kuni 34 cm, läänes vaid paar cm, Hiiumaal ulatus lumekihi paksus 10-20 cm-ni. 

 

Jääolud

Kuu alguses kaanetas pakane siseveed ning näiteks Peipsi järve kattis 10-30 cm paksune jääkiht. Põhjarannikul oli jää peamiselt kalda ääres ja lääne pool vaid jää algliigid. Väinameri oli aga üleni kinnisjääga kaetud (20 kuni 25 cm paks) ning Haapsalust sai Noarootsi ka autoga sõita. Pärnu lahes oli kinnisjää paksuseks 30 kuni 40 cm ning jäämurdja Eva hakkas tööle.  Liivi lahte kattis hõre jää ja Ruhnu saare ümber oli näha veel vaba vett.

Kuu lõpus kattis Peipsi järve 15-30 cm-ne, kohati rüsistunud jää.
Soome rannikult põjatuulega lahti murdunud jää triivis enamjaolt Eesti rannikule.  Jää oli tihe ja rüsistunud, jää paksus 10-30 cm ringis. Tallinnas Ristnani ning avanere rannik oli samuti üsna vaba veega, lahtedes oli siiski hõre jää. Väinameri oli kaetud 20-30 cm paksuse jääkaanega, Hari kurk oli üsna jäävaba.  Pärnu lahe jää paksus küündis 45-52 cm-ni, Kihnuni oli tihe triivjää, kaugemal Liivi lahes olid jääpangad triivinud rohkem Läti poole.   

Jääkaart märtsi alguses:

Eelmised artiklid:

2012. aasta jaanuari alguses tegid ilma läänest saabuvad tormised tsüklonid, kuu lõpus saabus idast pakane. (29.02.2012) Lumises metsasHaiba, 01.01.2012Foto: Lee Nuutre

2011. aasta detsember oli tormine ja rekordiliste sajuhulkadega. (11.01.2012) Riin MandelKastepiiskades kurekaela õis1.detsember, Raplamaa Kuu keskmine õhutemperatuur (0,8..4,7 °C) oli paljuaastasest keskmisest (-3,9..+0,9 °C) oma 4..5 °C kõrgem, mullusest (2010) isegi 9 °C soojem.

November 2011 algas rahumeelselt, kuid lõppes tormiliselt. (11.01.2012)

Oktoober 2011 oli keskmisega võrreldes soe ja päikesepaisteline (15.11.2011) Kolm kaske 01.10.11 RaplamaalFoto: Evelin Nummert

September 2011: vihmased arginädalad vahetusid päikeseliste nädalavahetustega (12.10.2011) Hilissuvine õhtupoolik1. sept. NõmmeFoto: Lea Marmor Kuu keskmine õhutemperatuur (12,2 kuni 15,2 °C) oli paljuaastasest näitajast (9,7 kuni 12,6 °C) kõrgem ligi 3 ning eelmise aasta (2010) septembrist 2 °C. 

2011. august oli keskmisest soojem, kuid mullusest (2011) kuivem ja jahedam (14.09.2011) Pildistatud 3.augustil HarjumaalFoto: Peeter Rokk

Juuli 2011 oli kuum ja äikesevihmadega (09.08.2011) Foto: AugustKuu keskmine temperatuur (19,1..21,1 °C) oli 3..4 °C normist kõrgem (16,2..17,5 °C). 2010. aasta juulist olid need numbrid 2 °C võrra madalamad. Vihma sadas Lõuna-Eestis kohati vähem normist (keskmine 52 mm, sadas 31 mm), Põhja-Eestis ületas saju hulk keskmise ligi poole võrra (kokku tuli vihma 160 mm, keskmine on 88 mm).

Juuni 2011: kuu algus ja lõpp kuumad ja äikeselised, jaaniaeg jahedam ja rannikul tormine (15.07.2011) Algab väga soe päev01.06.2011 TürilFoto: Maret Karu

Mai 2011. Talvisest lumesajust suvekuumuseni (14.06.2011) Lähenev lumepilv01.05.2011.kell 20.30.SimunasFoto: Janek Pärn

Aprill 2011: lumise märtsi järel oli aprill päikeselisem ja soojem. (10.05.2011) 01.04.2011 on Simunasse jõudnud ka esimene suurem vihmasadu. Siidisabad saavad nüüd pestud marju :)Foto: Janek Pärn  

Märts 2011 püsis üsna talvine ning lumikate saavutas Ida-Eestis maksimumi (12.04.2011) Hommikutaevas4.03.2011, Kesk-EestiFoto: Eve Kõrts

Veebruar 2011: väga heitlik ja ettearvamatu (15.03.2011) Foto: Evelin Nummert Kuu keskmine õhutemperatuur (-6,5..-12,2 °C) jäi 4..6 °C normist madalamale, vanade normide jägi 3..5 °C normist madalamale. Sadu oli kokkuvõttes vähe, kõige enam sadas Narva-Jõesuus: 34 mm, kõige vähem Sõrves: 16 mm. Norm oleks olnud 23 kuni 42 m. Sõltuvalt vähesest sajust oli selle eest päikest rohkem 50 kuni 90 tunni jagu: Sõrves 152 tundi, Jõgeval 122 tundi.

Jaanuar 2011: uute keskmiste järgi normis, vanade järgi soojem (13.02.2011) Foto: Marre Karu Nii maailmas kui Eesti võeti kasutusele uued kliimanormid ning faktilisi andmeid võrreldakse nüüdsest ajavahemikuga 1971-2000 (varasem ajavahemik oli 1961-1990).

2010. aasta detsembris tegid ilma tsüklonid Monika ja Scarlett (10.01.2011) Õhutemperatuur jäi paljuaastasest keskmisest (-4,6 kuni +0,3 °C) 3 kuni 4 °C madalamale. Möödunud aastal oli õhk keskmisest vaid kraadi külmem. Sadas palju (enamasti lund) ning ülessulatatud saju hulk ületas 10 kuni 50 mm ulatuses keskmisi näitajaid. Rohkem sadas Kesk-Eestis, vähem saarte läänerannikul. Päike näitas ennast Ida-Eestis keskmisest vähem 9, Lääne-Eestis 6 tundi.

2010. aasta november tõi nii sooja-, külma- kui lumerekordeid (09.12.2010)

Oktoober 2010: ilma poolest rikkalik nagu alati (06.11.2010) 03.10.2010 Pääsküla matkarajalFoto: Jüri Talts

September 2010: normist veidi soojem ning saartel vihmane (07.10.2010) Loojang 1.09.2010 StroomisFoto: Mariliizu84 Õhutemperatuur tõusis paljuaastasest keskmisest (9,9 kuni 12,7 °C) pisut kõrgemale (10,7 kuni 13,1 °C). Vihma sadas kõige enam Lääne-Eesti saartel. Kui Ruhnus mõõdeti kuu jooksul sajuhulgaks 125 mm, siis ida pool, Kundas vaid 47 mm (norm on 64 kuni 86 mm).

August 2010: nii tuline kui vesine (11.09.2010) 1. august 2010. Mukri rabaFoto: Rene Jakobson

Juuli 2010. Viimase poole sajandi kõige soojem juuli Eestis (06.08.2010) 4.juuli 2010 kell 05:40. Hommik Kakerdi järve ääresFoto: Rene Jakobson Juuli keskmine temperatuur Eestis oli piirkonniti 20,6…23,4 °C, mis ületas keskmised numbrid 5…6 °C võrra. Eesti üldine keskmine, 21,8 °C oli lausa viimase poole sajandi kõige soojem juulikuu näitaja ning Virtsus, Vilsandil, Narva-Jõesuus ja Jõhvis mõõdeti õhutemperatuuri absoluutseid rekordeid.

Tagasivaade juunikuu ilmale sõnas ja pildis (13.07.2010) 1. juuni 2010Foto: Halis Kiisa Jaanikuusse mahtus üks tõsisem tormiilm, jaaniöö traditsioonilise vihmaga Kagu-Eestis.

Maikuu oli pikaajalisest keskmisest lausa paar kraadi soojem (16.06.2010) Äike 22.05.10 Raplamaal kell 18.01-19.45Foto: Kersti Kaiv Õhutemperatuur (8,6..13,2 °C) oli eelmise aastaga (9,3..11,8 °C) võrreldes kraadi soojem, pikaajalisest keskmisest (7,4..11,5 °C) lausa paar kraadi soojem.

Aprill 2010. Kontrastne nagu alati (09.05.2010) Kirnas, 1.04.2010Foto: Eve Kõrts Paljuaastase keskmisega (2,4 kuni 4,6 ºC) võrreldes oli selle aasta aprill 1 kuni 2 ºC kõrgem, eelmise aastaga üsna sarnane. Sadu esines sel aastal normist (28 kuni 39 mm) veidi enam, eelmise aasta aprillist aga vähemalt kaks korda rohkem. Päikegi säras pikaajalise keskmisega (170 kuni 196 tundi) võrreldes pisut enam, läinud aastal oli päikest näha üle 100 tunni rohkem.

2010. a. märts: kiire üleminek talvest kevadesse (11.04.2010) Lumesadu märtsis 4.03.2010Foto: Eve Kõrts Kui läinudaastane kuu keskmine õhutemperatuur oli  1 kuni 2 ºC keskmisest (-3,2 kuni -1,0 ºC) kõrgem, siis sel aastal jäi õhutemperatuur normi lähedale võis siis ulatus kuni pool kraadi keskmisest üle. 

2010.a. veebruar: talvine tuisuralli ja karged kõrgrõhkkonnad (08.03.2010) Võrreldes eelmise aastaga, oli 2010. veebruar külmem 3 kuni 4 °C.  Ka paljuaastasest keskmisest (-3,3..-7,4 °C) oli selle aasta veebruar külmem ligi 2 °C.

2010 aasta jaanuar: lumine ja külm ehk talv nagu muiste (09.02.2010) Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale. Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.

2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.

Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.

2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.

2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).

Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.

Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.

2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)

Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).

Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.

Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti  -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal  oli märts ligi 1,5 ºC soojem.  Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).   

Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.

Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam