Sorteerimine: Vanemad eespool Uuemad eespool
Minu teave,
16.03.2012 17:50
Kui palju on Eestis tornaadosid olnud?Mina olen enda metsas keerist näinud siukene suur keerlev pööris mis tõmbas oksi kaasa ja enne seda tulid meie majale lähemale suured tume lillad pilved.Kahjustused kodus olid suured õue peal oli puu ära murdunud majal olid mõned plekid ära lennanud piku aeda.Ilmselt oli see keeris selle kahjutöö põhjuseks.Ma olen Veel Väike-Maarjas seda tormi näinud kohutav me oleksime autoga peaegu puu alla jäänud.Aga vaene Ameerika seal igal aastal nii palju torme ja tornaadosid lihtsalt jube! Miks küll see Ameerika nende kätte jääb? kas selle põhjuseks on see et seal on kindel tingimus tormideks ja tornaadodeks mis kevadel algavad.?.
Jüri K.,
17.03.2012 11:14
Eestis on igal aastal keeristuuli, kuid need on enamasti väga nõrgad ja võivad tähelepanu pälvida kui põnevad loodusnähtused. Ida-Eesti jääb Baltimaade tormialleele ja seal võib tekkida ka tõelisi tornaadosid, kuid enamus on maapüksid (pole seotud mesotsükloniga). Lääne-Eestis on tornaadode teke äärmiselt vähetõenäoline, ent vee kohal on vesipükse. Needki pole seotud mesotsükloniga. Rekordiliselt oli trombe 1998. aastal, kui neid registreeriti 24. NB! Tornaadokahjustust mitte segi ajada pagiga. Ka teie kogemus Väike-Maarjas oli tõenäoliselt seotud pagiga.
USA on esiteks tohutu pindalaga, mistõttu on seal suur arv tornaadosid. Need on aga jaotunud mitmel miljonil ruutkilomeetril, iseasi, et teatud kohtades on suurem kontsentratsioon. Loomulik on tornaadorohkuse tõttu sobivad tingimused. USA-s ei ole tsonaalselt mäeahelikku, mis Euroopas Alpide näol on olemas. See määrab selle, kas piisavalt kontrastsed õhumassid saavad vabalt kohtuda või mitte. Soodsaim oleks merelise troopilise õhumassi kohtumine polaarse õhumassiga, kuid täiendavalt soodustab tornaadogeneesi ka väga kuiva ja sooja õhumassi jõudmine nimetatud õhumasside kohtumispaika. USAs tuleb see kuivadest edelaosariikidest või Mehhikost. Troopiline mereline õhumass tuleb muidugi Mehhiko lahelt ja polaarne Kanadast. Vajalik on veel see, et rünksajupilvedes hakkaks õhk keerlema - tekib mesotsüklon. Oluline tegur plahvatusliku konvektsiooni ja tornaadode tekkeks on paraja tugevusega inversioon, mis laseb energial koguneda ja pärastlõunal, kui see laguneb, siis vallandub energia järsult, põhjustades ohtlikke ilmanähtusi.
Tornaadode klimatoloogiast: http://www.ncdc.noaa.gov/oa/climate/severeweather/tornadoes.html
