Aastal 2012 registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis ühtekokku 76354 pilv-maa välgulööki. See on lähedane perioodi 2005-2012 keskmisele, milleks on 73 tuhat pilv-maa välku aastas. Sarnane oli äikeseline aktiivsus aastatel 2007 ja 2009. Mullusest palju vähem lõi välku aastail 2005, 2006, 2008, palju rohkem aga aastatel 2010 ja 2011 (joonis 1).
Joonis 1. Eesti piirkonnas registreeritud pilv-maa välkude arv aastate kaupa 2005-2012. Andmete allikas: EMHI, joonis: Sven-Erik Enno.
Kõige äikeselisemaks kuuks oli mullu juuli, mis oli ühtlasi ka kõige soojem suvekuu (joonis 2). Juulis registreeriti üle 52 tuhande pilv-maa välgu ehk enam kui 63 protsenti välkude aastasest koguarvust. Augustis oli 11000 ning septembris 6400 pilv-maa välku. Tavatult madal oli äikeseline aktiivsus mais ning eriti juunis. Need kaks kuud andsid kokku vaid 8 protsenti kõigist aasta välgulöökidest.
Joonis 2. Eesti piirkonnas registreeritud pilv-maa välkude jaotus kuude kaupa 2012. Andmete allikas: EMHI, joonis: Sven-Erik Enno.
Äikesehooaeg algas üksikute nõrkade äikestega aprillis nagu tavaliselt. Esimene nõrk äike registreeriti Sõrvest edelas 13. aprillil. Lääne-Eestis oli nõrka äikest paiguti 22. aprillil. Veidi tugevam äike liikus üle Valga-, Võru- ja Põlvamaa 29. aprilli öösel ning varahommikul.
Mais oli kõige enam välgulööke 21. kuupäeval (joonis 3). Raplamaal, Võrumaal ning Saaremaal registreeriti siis ühtekokku 2198 pilv-maa välku. See annab 2012. aasta kõige äikeselisemate päevade edetabelis 9. koha.
Joonis 3. Pilv-maa välgulöökide ajalis-ruumiline jaotus 21. mail 2012. Andmete allikas: EMHI, joonis: Sven-Erik Enno.
Juunis lõi kõige rohkem välku 15., 26. ja 27. kuupäevadel, kuid ka siis jäi ööpäevane löökide arv 300-1000 piiresse. Tõeliselt tugevad äikesed esinesid juuli algul ning lõpus. Kuumas niiskes õhumassis arenesid 7. juulil väga võimsad äikesepilved Saaremaal, Hiiumaal ning Mandri-Eesti lääneosas (joonis 4). Mitu tugevat äikeselainet liikus üle Läänemaa, kus Lääne-Nigula ilmajaam mõõtis samal päeval rekordilise 102,5 mm sademeid. Välgulöökide koguarv 11770 annab 7. juulile 2012. aasta äikeseliste päevade edetabelis teise koha.
Joonis 4. Pilv-maa välgulöökide ajalis-ruumiline jaotus 7. juulil 2012. Andmete allikas: EMHI, joonis: Sven-Erik Enno.
Möödunud suve tugevaimad äikesed esinesid perioodil 28.-30. juuli. Juba 28. juuli õhtul esines läänesaartel ning Loode-Eestis tugevaid äikeseid. Rekordiliseks kujunes aga 29. juuli kui registreeriti ühtekokku 20321 pilv-maa välku, mis on 2012. aasta ööpäeva rekord (joonis 5). Õhtutundidel üle Lääne-Eesti saarte levinud eriti võimsa äikesetormiga on seotud ka Vilsandil mõõdetud 2012. aasta Eesti maksimaalne tuulekiirus 32,3 m/s. Samal kuupäeval mõõdeti Narva-Jõesuus ühtlasi 2012 suve soojarekord 33,4°C. Eesti idapoolses osas jätkusid taanduvas kuumas niiskes õhumassis tugevad äikesed veel 30. juuli pärastlõunal, kui Umbusi kandis esines ka suve tugevaim tornaado. Üldse oli 28.-30. juulini Eesti piirkonnas ligi 30 tuhat pilv-maa välgulööki ehk üle 39 protsendi kogu 2012 jooksul registreeritud välkudest.
Joonis 5. Pilv-maa välgulöökide ajalis-ruumiline jaotus 29. juulil 2012. Andmete allikas: EMHI, joonis: Sven-Erik Enno.
Augustis olid üldiselt ülekaalus hajusad ning suhteliselt nõrgad äikesed. Tugevam äikeselaine esines siiski 6.-7. augustil, kui registreeriti ühtekokku 6132 pilv-maa lööki. Need äikesed liikusid üle Eesti lääne- ja põhjaosa. Eelnenud aastatest märksa rohkem lõi välku septembris. Tugevaim äikesetorm 12. septembri õhtul siiski vaid riivas Eestist, mõjutades vaid Võrumaa, Põlvamaa ning Tartumaa idaosa.
Äikesehooaeg lõppes nõrkade äikestega oktoobris nagu tavaliselt. Hooaja viimased äikesed kujunesid 26.-28. oktoobril mere kohal. Õhumass oli siis juba talvine ning äikesepilved arenesid sooja merevee kohale voolanud külmas õhus.
Aasta kokkuvõttes oli välgulöökide ruumiline jaotus Eestis 2012 üsna tavatu: suurim äikeseline aktiivsus koondus Lääne- ning Loode-Eestisse (joonis 6). Seal registreeriti kohati üle kolme pilv-maa välgu ruutkilomeetri kohta aastas. Pikaajalise keskmisena äikeserohked piirkonnad nagu Pärnumaa ja Kesk- ning Kirde-Eesti olid möödunud suvel kõige väiksema välgulöökide sagedusega.
Joonis 6. Pilv-maa välgulöökide ruumiline jaotus 2012 (löökide arv ruutkilomeetri kohta aastas). Andmete allikas: EMHI, joonis: Sven-Erik Enno.
Kokkuvõtlikult 2012. aasta ilmastikust (02.01.2013) Aasta 2012 on kindlasti meeldejääv sademeterohkuse poolest, kõigi kuude sajuhulgad ületasid Türil pikaajalist normi. Talvine pakase- ja suvine kuumaperiood olid mõlemad lühikesed. Aprilli algus ning oktoobri lõpp pakkusid tavatult külma ja lumist ilma.
Kas lõppev talv oli karmide killast? (16.03.2012) Hommik MustjõelPildistatud 04.02.12Foto: Peep Loorits Kaks ilma kolmandata ei jää, oli vanarahvatarkus, kui ennustati lõppeva talve õhutemperatuure ning lumerohkust. Eestis paistsid kaks eelmist talve silma just lume poolest, külma poolest jäid need viimase poolsajandi 8. ja 12. kohale. Tänavused kolm talvekuud sattusid selles pingereas üpris keskele. Hoolimata veebruari alguse külmalainest.
Aasta 2011 algas lumeuputusega ja lõppes sooja, vihmase ning tormisena (06.01.2012) Aasta 2011 pakkus alustuseks sellise lumeuputuse, mille sarnast pole viimastel aastakümnetel nähtud. Kuivale kevadele järgnes palav ja äikeseline suvi. Aasta lõpp oli aga erakordselt soe, vihmane ning tormine.
Üks suvi sai läbi, kaks jätkuvad (14.09.2011) Taevastiib 11.09. AmblaFoto: August 31. augustil lõppes meteoroloogiline suvi (juuni-august), astronoomiline lõpeb põhjapoolkeral teatmeteoste andmeil 23. septembril täpselt kell 12.04.
Sven-Erik Enno: aasta 2010 jääb ilmavaatluste ajalukku silmapaistva erandina (01.01.2011) Aasta 2010 jääb ilmavaatluste ajalukku silmapaistva erandina, midagi taolist pole Eesti ilmavaatlused 150-aastase ajaloo jooksul veel ette tulnud. Äärmiselt lumiseid ja külmi talvi, palavaid suvesid ning tugevaid torme on küll ka varem korduvalt esinenud, kuid kunagi pole need nii äärmuslikul kujul ühe aasta ilmastikku mahtunud.
Kuidas talv, nõnda suvi? (02.01.2011) 29.01.10Foto: Peep Loorits 2010. aasta eredamad ilmasündmused läbi sünoptiku silmade.
