•  

Miks lumi ei taha sulada?

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

Andy, 04.04.2013 17:42
Järelikult......... ???

Jüri K., 04.04.2013 22:36
Järelikult teooria kehtib looduses päris hästi. Inimeste ettekujutused on sageli väga lihtsustatud või väärad, sest tegelik olukord on palju keerukam või hoopiski teistsugune, kui sageli arvatakse.

jrj, 04.04.2013 23:45
Kummaline see,et päeval on temperatuur olnud 2-4c sooja kuid lumi lihtsalt ei sula.Ainult päikese käes on mingeid protsesse näha.

kaido, 05.04.2013 01:17
väga abiks ja asjalik jutt. aga sellest osast ma ei saanud aru:

" ... pigem võiks päikeselise ja vaikse ilmaga ikka pinna kohal sooja õhu kiht tekkida."

üldlevinud arvamuse kohaselt on soojem õhk külmast kergem ja ei peaks kuidagi lume kohale kogunema, seda enam, et lumi õhust külm või samal temperatuurli, ehk lumi enda kohal olevat õhukihti ka ei soojenda ..

Jüri K., 06.04.2013 15:58
jrj, te kas ei saanud jutust aru või ei lugenud seda korralikult läbi. Nagu ma kirjutasin, oli päeval temperatuur ainult näiliselt üle nulli. Peame meeles, et termomeeter mõõdab enda, mitte aga õhu temperatuuri, seega võib arvata, et termomeeter soojenes juba hajuskiirguse tõttu. Viimane on praegu päikeselise ilmaga ju tugev. Kuna see neeldub vähemalt osaliselt isegi heleda värvusega termomeetris, siis see soojeneb, näidates tegelikust kõrgemat temperatuuri.

Kaido, kas ma rääkisin kuskil sooja õhu kogunemisest lume pinnale? Jutt oli ikka soojema õhukihi tekkimisest.
Atmosfääri soojendab aluspind. Kuidas aluspind soojeneb? Ikka päikese mõjul. Järelikult, kui aluspind soojeneb, siis peab sellega kokkupuutes olev õhk ka soojenema, väga ilmekas näide on asfaldi kohale tekkiv kuuma õhu kiht, mille tõttu tekib miraaž (justkui vesised laigud teel). Kuidas see siis koguneb sinna? Ei kogunegi, vaid see seguneb, kui on vähegi õhu liikumist.
Kui päike soojendab seda tumedat pinda, siis see soojendab omakorda pidevalt sellega kontaktis olevat õhku, siis järelikult ongi soojenemise mõjul olemas selline tugevasti kuumenenud õhu kiht, ehkki see samal ajal pidevalt seguneb.
Kui räägime lumepinnast päikeselise ilmaga, siis kumb on tõenäolisem, kas see, et näiteks öösel jahtumisel tekkinud külm õhukiht säilib päeval päikeselise ilmaga, eriti kui veel tuule tõttu õhk seguneb või siiski see kiirgus, mis neeldub (lühilainelisest värske puhta lume korral 5-10%), soojendab siiski mingil määral lumepinda, ütleme näiteks -0,5 kraadini, see aga selle kohal olevat õhku. Jutus olen ju kirjutanud seda, et õhus pidi ikka olema temperatuur nullist madalam, termomeeter näitas üle nulli vaid kiirgusliku mõju tõttu. Seega, kui nüüd oli päeval õhutemperatuur tegelikult -1 kraadi, aga lumepind soojenes vähese neelduva kiirguse arvel -0,5 kraadini, siis selle tõttu soojenes vaatamata õhu segunemisele lumepinna kohal olev õhk näiteks -0,8 kraadini. Loomulikult tuule korral toimus pidev segunemine, aga lumepind soojendas kogu aeg päevasel ajal ikkagi enda kohal olevat õhukihti.
Kokkuvõtlikult, mingil määral, kasvõi mõni kraadikümnendik, ikkagi soojeneb kindlasti päikese käes ka lumepind, sest see ei peegelda isegi täiesti värskena sajaprotsendiliselt kogu kiirgust tagasi. Lisaks tuleb veel päikeselt, atmosfäärilt, mitmesugustelt objektidelt soojuskiirgust, mida lumi ju neelab väga hästi.

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam