•  

Kas ma siis nüüd pelgan sinivetikat või mitte? (04.08.2014 17:09)

Autor: Ilmatüdruk

Ega ma täpselt mäleta, millal ma sinivetikatest esimest korda kuulsin. Ehk võis olla nii aastat 15 tagasi umbes? Sellest saati on igast suvest meeles hoiatused, et siin või seal rannas on sinivetikas, et see on jube ohtlik ja ärge ujuma sinna minge. Ning mõtlen alati, kuidas me 20-25-30 aastat või rohkemgi tagasi üldse ellu jäime. Sest vaevalt see sinivetikas alles siis välja arenes. Ja ujutud sai lapsena ikka palju ning väga erinevates veekogudes.

Sellisesse vette ei taha ju hoopiski ujuma minna, kuigi sinivetika eest siin pole hoiatatud.

Otsisin natuke ringi ning õnnestus leida üks selline huvitav mail, millest ma katkeid tsiteerin. Autoriks merebioloog Kalle Olli, mail ise on küll juba mõned aastad vana.

"[Sinivetikad] ei ole loomad, on hoopis bakterid. Fotosünteesivad nagu taimed. Õigupoolest taime kloroplastid ongi tekkinud kunagi neelatud sinivetikatest.

Osad nendest on tõepoolest mürgised. Ja vägagi. Sinivetika mürgid (neid on kaunis palju) võivad olla ca suurusjärgu võrra toksilisemad kui kobra mürk või tsüaniid.

Paraku on see ajakirjanduses ilmuv taas puhas mull ja palja hüsteeria tekitamine. See, et nad naha ärritust tekitada võivad, on ju õige, kuid see on nende poolt sama süütu patt kui näiteks tsüaniidi pudeliga vastu pead lüües veidi oimetuks jääda. Sinivetika mürgituse saamiseks peab neid ikka hea hulga sisse jooma. Ütlematagi selge, et normaalne inimene merevett ei joo, olgu seal vetikad või mitte. Kariloomad suure januga võivad juua ja siis on ka jutt lühike. Peamiselt jagunevad sinivetika mürgid maksa- ja närvimürkideks. Esimesed hävitavad maksas vere kapillaarrakkude tugistruktuurid -- rakud ei püsi enam koos, veresoon lakkab sisuliselt soon olemast ja veri valgub pahinal maksa. Surm on suht kiire. Närvimürgid paralüseerivad närviimpulsside edasiandmist. Kui närviimpulsid ei jõua hingamislihastesse, siis lämbutakse. Surm jällegi suht kiire.

Aga selleks tuleb neid vetikad tubli annus sisse juua. Kas just need mürgid ka nahaärritust tekitavad -- ei tea. Vaevalt. Allergiat võib iga sopp tekitada. Aga selle vastu on väga odav ja tõhus ravim -- mageveega dush randa ja kogu moos. Nende päris mürkidega võitlemine on samas suht lootusetu loodusega võidujooks.

/--/

Nii et halli hämamist on selle asjaga rohkelt olnud ja siiani pole pressist veel ühtegi asjalikku kommentaari tulnud. Mina käiksin lahedalt ujumas edasi. Kui vesi ilmselt sodine, siis mitte, olgu selle sodi põhjuseks sinivetikas, mõni muu vetikas või naftareostus. Ainus õige soovitus on pärast ujumist dushi alt läbi käia. Ja jumala eest, seda vett mitte juua (näiteks ka järves). Peipsis on traditsiooniliselt päris palju sinivetikadi ja pea kõigis Eesti järvedes rohkem või vähem. Ainult happelise veega järvedes neid ei ole. Vot nii."

Nii et ei midagi, õhtul rätik kotti ja ujuma, pärast duši alt läbi!

Eelmised artiklid:

Taas kuumahoiatus! (02.08.2014) Eile-täna oli täitsa mõnus ilm - päikese käes palav ja muidu lihtsalt soe.

Aeg veemõnudeks: isegi üle Soome lahe ujuti ilma kalipsota (30.07.2014) Soojad ilmad ja soodsad tuuled on merevee üles soojendanud.

Väga palav on, hoidke ennast! (25.07.2014) Üle 30 kraadi tõusev õhutemperatuur tundub ühe keskmise eestlase jaoks suurepärase suveilmana, aga tegelikult on seda veidi palju, eriti kui selline kuumus püsib päevi.

Muljeid ilmahuviliste kokkutulekult (23.07.2014) Laupäeval käisin esmakordselt ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulekul Tartus ning mõne mulje sealt tahaks küll kirja panna.

Kevadel on raske riideid valida (20.05.2014) Äkiliselt saabunud soe ja vihmane ilm tekitas hommikul küsimuse, mida selga panna?

Värskeroheline kevad (16.05.2014) Nagu ikka, muutub loodus roheliseks kuidagi äkki.

Jalutuskäigud iga ilmaga (09.05.2014) Kui ma muud sporti ei juhtu tegema, siis jalutama püüan jõuda kolm-neli korda nädalas.

Maikuu lumi (05.05.2014) Maikuus sadav lumi ei ole meeldiv, aga ka mitte kuigi haruldane.

Külm ja soe korraga (30.04.2014) Nagu oleks soe, aga ei ole ka.

Esimene võilill! (24.04.2014) Täna nägin oma selle aasta esimest õitsevat võilille.

Hommik ehmatas tuulega (23.04.2014) Eilne õhtu oli veel leebe, aga hommikul välja astudes lõi külm tuul näkku.

Tõeline kevad! (21.04.2014) Pikk nädalavahetus lubas seda suurepärast kevadilma tõeliselt nautida.

Kevadised hommikud (16.04.2014) Hommikul ärgates piilun esiteks, kas päike paistab.

Kevades on mustreid (14.04.2014) Isegi halli ilmaga on igal aastaajal oma mustrid ja värvid.

Kui seda tuult ei oleks... (10.04.2014) .. siis oleks õues veel mõnusam!


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam