•  

Meie igapäevane ilm

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

m,, 11.09.2014 12:47
täna oli sakus selle aasta tihedaim udu. nähtavus oli kella 7..8 ajal korraks siin hinnanguliselt isegi vaid 50 m.

m,, 11.09.2014 12:48
aga see aeg oli vaid 5 minuti piires kui see 50 m nähtavus oli.

Jüri K., 11.09.2014 17:07
Laagris kestis selline olukord öösel ca paar tundi ja siis hommikul uuesti umbes tunnike.

m,, 11.09.2014 18:17
ma ei tea kuidas õige on aga see 50 m nähtavust minu silmis oli see, et 50 m kaugusel olevad metsatukad olid otseses mõttes nähtamatud - aga nt 40 m kaugusel olevaid maju hädisi veel nägin. kuna ikkagi nägin, siis nähtavus oli 50 m.

see ongi mulle arusaamatu, kuidas nt emhis neid vaatlusandmete näite määratakse. nt nähtavus on 0,08 km: et siis 80m kauguselt algab see piir kust enam MIDAGI udus ei näe?

kui mu määrang on vale, siis täpsustan.

Jüri K., 11.09.2014 18:30
Teatmike järgi nimetatakse “meteoroloogiliseks nähtavuse kauguseks seda kõige suuremat vahemaad, mille puhul valgel ajal võib eristada horisondi lähedal taeva foonil musta objekti”.
Aga aparatuur mõõdab ju ka pimeda ajal, kui valgusolud on hoopis teised, lisaks pole seal tegu mingite kontrastide võrdlemisega, nagu toodud määratluses öeldud. Seda tuleb täpsemalt järgi uurida, mis on instrumentidel vastavaks kriteeriumiks.

m,, 11.09.2014 18:56
aitäh. enda lihtsuse huvides jätan esialgu siis nähtavuse mõisteks selle vahemaa, mis on minust eristamatuse "piirini". nt 100 m-st kaugemat objekti udus üldse ei erista, aga nt 90 m kaugust juba eristan, on nähtavus minu jaoks 100 m.

m,, 11.09.2014 18:56
loodan et said täpselt aru mida ma öelda oma paari eelmise kommentaariga tahtsin :).

Jüri K., 11.09.2014 19:00
See läheb jah selle määratluse kokku, aga kui selgitused saabuvad, siis saab need siia ka kleepida.

Jüri K., 12.09.2014 12:34
Õnneks saadeti selle kohta üsna ruttu selgitused:

Tere!

Meteoroloogilise nähtavuse kauguseks nimetatakse seda kõige suuremat vahemaad, mille puhul valgel ajal võib eristada horisondi lähedal taeva või õhuvine foonil küllaltki suurte nurgamõõtmetega (enam kui 15´) musta objekti.
Nähtavust hinnatakse vaatleja poolt silma järgi rahvusvahelise skaala põhjal 0 kuni 9 pallini, võttes vaatluse aluseks spetsiaalselt valitud objektid: päeval – tumedad objektid, öösel – tuled, mis asuvad vaatlejast erinevatel kaugustel. Tulede puudumisel määratakse nähtavuskaugust atmosfäärinähtuste intensiivsuse järgi.
Nähtavuskaugus antakse vahemaana:
N: 50 – 200m (1 pall), s.t. 50 m kaugusel asuv objekt on nähtav, 200 m kaugusel asuv objekt ei ole nähtav.
Kuna nähtavusobjekte on jäänud vähemaks (väljakute varjatuse tase on suurenenud), siis määratakse nähtavuse kaugust automaatjaama nähtavuse sensori FD12 P-ga (PWD-ga)
Sensor registreerib infrapunase kiire hajumise meteooridelt (udupiisad, vihmapiisad, raheterad jne) saatjast valgustatud ja vastuvõtjale nähtavas ühises ruumalas ja muundab selle nähtavuskauguse väärtuseks. S.t. mida rohkem on udupiiskasid, seda väiksem on nähtavuskaugus.
Kuna see ühine ruumala on suhteliselt väike, on nähtavuse täpsus
+/-10% - 10……….10 000 m
+/-20% 10 000….....20 000 m
Meie jaamades kasutatakse nn. kompleksmeetodit, s.t jaamades, kus on ööpäevaringselt vaatleja, korrigeerib ta vajadusel standardvaatlusaegadel (00, 03, 06….) nähtavuskauguse andmeid manuaalselt.

Lugupidamisega
Miina Krabbi

m,, 12.09.2014 19:43
aitäh

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam