•  

Kas tänavune tugev El Nino toob meile külma talve? (16.10.2015 14:22)

Tänavu on palju spekuleeritud, et ebatavaliselt tugev El Nino ilmastikunähtus toob Põhja-Euroopasse erakordselt külma ja lumise talve.

Kuidas see aga Eesti ilma mõjutab? Vastab ilmateadlane Jüri Kamenik:

Ma ei usu, et on varast või karmi talve oodata, aga võimatu on midagi välistada. Hea näide oli 2012, kui kuni aasta alguseni oli väga soe, dets. lõpus oli isegi kuni 11 kraadi sooja ja siis jaanuari keskel saabus püsiv külm, veebruaris oli isegi kuni -35 kraadi ja siis läks jälle soojaks - soe talv karmi külmalainega. Midagi sarnast oli ka 2014, kui oli jaanuari lõpus kaks väga külma ja kuiva nädalat - soe talv külmalainega. Seega talv võib soe olla, aga mingit väga külma perioodi see ei välista.

Praegu on kõik hooajaprognoosid sooja sügise ja talve poolt. Vaata Marko Kaasiku prognoosi või:


USA ilmateenistuse NOAA hooajaprognoos. Punased toonid näitavad keskmisest kõrgemaid ja sinised keskmisest madalamaid temperatuure.

Vaikse ookeani mõjud otseselt Läänemereni ei saa ulatuda, vaid otsesed mõjud on ikka Vaiksel ookeanil ja sellega piirnevatel mandritel.

Läänemereni võiksid jõuda ainult kaudsed mõjud, nt troopiliste tsüklonite arvu muutumise kaudu, need aga võivad mõjutada Eesti ilmastikku (Tanilsoo töö Orkaanide mõju Eestile).

Samuti ma kujutaks seda kaudset mõju ette nii, et El Nino kui tsirkulatsiooni vorm või süsteem mõjutab mingit teist tsirkulatsiooni vormi või süsteemi, nt NAO-d ja see omakorda siis siinset ilmastikku, aga  nagu selle jada puhul võib arvata, on mõjud väga kaudsed ja ilmselt on võimatu kindlaks teha, kas mingi asi on lihtsalt juhuslik varieeruvus või mingi El Nino kaudne mõju, mis selle jada kaudu siia kuidagi tuli.
Arvestame siiski, et Vaikne ookean, kus El Nino tegutseb, jääb täpselt maakera teisele küljele (torgata varras maakerast läbi ja ots jõuabki sisuliselt El Nino juurde) - seega kaugemat kohta kui see, kus El Nino tegutseb, Eestist õieti ei olegi. Otsesed mõjud on kõik ikka NAO kaudu või Siberi antitsükloni kaudu (äärmisel juhul Aasia talvise mussooni mõjud?), samuti Atlandi ookeani temp. kaudu jne. Vaikne ookean jääb siit igal juhul
välja.

Loe ka Meresüsteemide Instituudi meteoroloogiaprofessori arvamust: Sirje Keevallik: El Niño Eestit ei mõjuta.

 

Eelmised artiklid:

Missugune näeks välja Euroopa, kui kõik jää oleks sulanud? (03.06.2015) Kuvatõmmis videost Kui kogu maailma jää peaks ühtäkki sulama, kasvaks merevee tase National Geographicu andmetel 65,8 meetrit. 

Pingviinide maitsemeel on ilmselt külma mõjul tuhmunud (18.02.2015) Värske geneetiline uuring näitab, et pingviinid suudavad tunda viiest peamisest maitsest (soolane, magus, hapu, kibe, umami) vaid kahte: soolast ja haput.

Aasiast tulev õhusaaste mõjutab maailma kliimat (11.02.2014) Texas A&M Ülikooli ja NASA uuring tõestab, et Aasiast tulev õhusaaste mõjutab tugevalt kogu maailma kliimat, eriti õhuliikumisi.

Tunamullune kuumalaine andis hoogu kliimamuutusele (22.09.2013)

Argentiina teadlased uurivad lehmade kõhutuulte mõju globaalsele soojenemisele (11.07.2013)

9-palline magnettorm (16.05.2013)

La Niña jahutav mõju ei peata kliimasoojenemist (08.04.2013)

Jäälille mustrid (13.02.2013)

Kui külm on külm? (09.02.2013)

NASA: Oleme uue "Maunderi miinimumi" lävel, mis võib kaasa tuua uue "väikese jääaja" (15.01.2013) Pilt: NASA   Ameerika Ühendriikide teadusuuringute nõukogu koostöös NASA teadlastega jõudsid järeldusele, et meid võib ees oodata uus "Maunderi miinimum" , mis võib omakorda kaasa tuua uue väikese jääaja. Maunderi miinimumiks nimetatakse Päikese aktiivsuse miinimumperioodi aastatel 1645–1715 ja see langeb kokku väikese jääaja kõige külmema osaga, mil Põhja-Ameerika ja Euroopa kannatasid talviste tugevate pakaste ja vihmaste ning jahedate suvede käes.

Halb ilm teeb paksuks (28.10.2011) Tee tundmatusseUdune oktoobrihommik, 25.10.2011, Kesk-EestiFoto: Eve Kõrts Ukraina ilmaportaal Meteoprog vahendab Šoti teadlaste arvamust, et sombused ja hallid ilmad teevad inimesed paksuks.

Täna on ülemaailmne veepäev (22.03.2011) Foto: Peep Loorits Täna, 22. märtsil tähistatakse ülemaailmset veepäeva, mille eesmärk on juhtida üldsuse tähelepanu aktuaalsetele veealastele probleemidele ja propageerida säästvat veeressursside majandamist.

USA teadlased: Venemaa erakordse kuumalaine põhjused olid looduslikud, kuumalained võivad sageneda (10.03.2011) Erakordne kuumalaine Venemaal oli tingitud äärmuslikke ilmaolusid kaasa toovatest looduslikest atmosfäärinähtustest ja seda konkreetset sündmust ei saa seostada kliimamuutustega, samas võivad ekstreemsed kuumalained järgnevate aastakümnete jooksul sageneda. Sellisele järeldusele jõudis USA ilmateenistuse NOAA uurimisrühm, kes analüüsis pikaajaliste vaatluste tulemusi ja kliimamudeleid, et hinnata looduslike ja inimtekkeliste kliimategurite mõju kuumalaine tugevusele.

Lõppev aasta võib tulla ilmavaatluste ajaloo kõige soojem (03.12.2010) Temperatuurierinevused võrreldes keskmisegaKaart:WMO Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldas Mehhikos Cancunis toimuval ÜRO kliimakonverentsil aastalõpu ilmakokkuvõtte, mille kohaselt kuulub lõppev aasta kümne kõige soojema aasta hulka alates 19. sajandi keskpaigast, vahendab Keskkonnaministeerium.

Möödunud suvi oli enneolematu (06.10.2010) Pildil on näha temperatuurierinevused Venemaal 20-27. juulil 2010. aastal võrrelduna sama ajavahemiku temperatuuridega aastatel 2000-2008. Pilt on tehtud keskmise lahutusvõimega spektroradiomeetri (Moderate Resolution Imaging Spectroradiometer (MODIS) poolt, mis asub NASA Terra satelliidi pardal. Allikas: NASA/Goddard/Earth Observatory.

Metsatulekahjud on seotud kliimamuutustega (29.09.2010) NASA satelliidipilt metsatulekahjudest maailmas Tänavusel suvel levisid metsatulekahjud tiheda suitsuga maad kattes ja külasid hävitades Venemaa 22. piirkonnas. Septembris toimusid samalaadsed, kuid väiksemamahulised tulekahjud Colorado osariigis USA-s, kirjutab Michael Finneran NASA Langley uurimiskeskusest.

Arktika merejää on saavutanud tänavuse miinimumtaseme (21.09.2010) Jää Antarktikas 3.sept. 2010Pilt: NASA Goddard's Scientific Visualization Studio Arktika merejää jõudis 10. septembril oma iga-aastase minimaalse ulatuseni, teatab USA ilmateenistuse lume- ja jääandmete keskus NSIDC.

Rahvusvaheline koostöö osoonikihi kaitsel hoiab ära miljoneid haigusjuhtumeid (15.09.2010) Osooni lõhna võib tunda pärast äikest15.07.2010 Maardus kell 19.35Foto: Aleksandr Grafski Neljapäeval, 16. septembril on rahvusvaheline osoonipäev, mis tänavu keskendub sellele, kuidas riigid ühiselt ja kõige paremal tasemel saaksid täita osoonikihi kaitseks kokkulepitud nõudeid ning seeläbi vähendada ohtu inimestele ja keskkonnale, teatab Keskkonnaministeerium.

Kliima muutumisega kaasneb kuumade suvede tõenäosus (07.09.2010) Foto: Eduard Zentsik Kliima soojenemise tõttu muutuvad suved senisest soojemaks, kirjutab Soome ilmateenistus FMI.

Tulemas on külmad ja lumised talved (12.06.2010) TalvepäevFoto jaanuarikuu galeriistAutor Kaie Avistu Soojenev Arktika kliima mõjutab õhurõhku põhjapoolusel ja suunab tuulte liikumist meie planeedil. Oodata on rohkem külmi ja lumiseid talvi Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerika kirdeosas, räägiti eile Oslos polaarteaduste konverentsil.

Orkaanid versus naftaleke (31.05.2010) Õlireostuse paiknemine 30. mail. Kaart: BP NOAA vastas hiljuti küsimustele, mis puudutavad Mehhiko lahe keskkonna troopilist arengut ja  kas õlireostus mängib rolli tänavuse aasta Atlandi ookeani orkaanihooajal.

Elurikkus on meie jõukuse, tervise ja heaolu allikas (21.05.2010) Ürgmets:)Pilt on tehtud Tallinnas, endise Mustjõe suvemõisa pargi tiigi ääres. Pildistatud 18.05.10Foto: Peep Loorits Laupäeval, 22. mail on rahvusvaheline elurikkuse ehk looduse mitmekesisuse päev, mil eriliselt keskendutakse elurikkuse tähtsusele riikide arengus, teatab Keskkonnaministeerium.

Halb ilm raskendab naftasaaste kogumist Mehhiko lahel (02.05.2010) Õlireostus Mehhiko lahel Tormine ilm Mehhiko lahel tõukab naftaplatvormiga Deepwater Horizon toimunud õnnetuse tagajärjel merre voolavat tohutut õlilaiku USA ranniku suunas ning takistab selle kogumist.

Täna on maailma veepäev: Maailmas vajatakse puhtamat vett (22.03.2010) Kevadised veedFoto: Lea Marmor Täna, 22. märtsil tähistatakse ÜRO algatusel maailma veepäeva, mille selle aasta teemaks on „Puhas vesi tervele maailmale“, teatab Keskkonnaministeerium.

Veepuudus maailmas süveneb (16.03.2010)

Kliimaandmeid hakatakse täpsemalt edastama (26.02.2010)

Uurimus näitab, et tuuled on muutunud nõrgemaks (08.01.2010) Foto: Lea Marmor Rootsi ilmateenistuse SMHI uusimad uuringud näitavad, et Rootsi pole viimase saja aasta jooksul tuulisemaks muutunud. Tuulekliima on väga muutlik, kuid nõrk tendents on pigem sinnapoole, et vähenemas on nii keskmine tuule kiirus kui tuuleenergia potensiaal riigi põhjaosas.

Kopenhaageni kliimakõnelused jätkuvad kõrgemal tasemel (11.12.2009) Foto: Julia Pajumäe Teisipäevast, 15.-18. detsembrini võtab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kopenhaagenis osa ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kõrgetasemelisest kohtumisest, mille eesmärk on saavutada uus ülemaailmne kliimakokkulepe, teatab Keskkonnaministeerium.

Lõppev aastakümme võib kujuneda ilmavaatluste ajaloo kõige soojemaks (08.12.2009) Temperatuuri trend 1850-2009 Lõppev aasta võib tulla kümne kõige soojema aasta hulka alates ilmaandmete kogumise algusest 1850. aastal, teatab WMO. Aastad 2000-2009 võivad aga kujuneda kõige soojemaks aastakümneks.

44 linna liitusid Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsiooniga (18.11.2009) Foto: Peep Loorits 16.-18. novembrini Hamburgis toimunud kliimakonverentsil võeti vastu deklaratsioon, mis sisaldab seitset fakti, seitset kohustust ja seitset üleskutset madalama süsinikuheitmete vähendamiseks.

Homme allkirjastatakse Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsioon (17.11.2009) Foto: eha39 Käesoleval nädalal toimub Hamburgis kliimakonverents, mille raames allkirjastakse deklaratsioon, mis sisaldab seitset fakti, seitset kohustust ja seitset üleskutset madalama süsinikuheitmete vähendamisega seoses.

Saksamaal toimus viies Euroopa ohtlike tormide konverents (19.10.2009) Autori fotod Viies Euroopa ohtlike tormide konverents (European Conference on Severe Storms, ECSS) toimus 11-16. oktoobrini Lõuna-Saksamaal Landshuti linnas.

Maailmameri oli tänavu suvel rekordiliselt soe (17.09.2009) Maailmamere pinnavee temperatuur oli tänavu suvel kõrgeim selle mõõtmise alustamisest 1880. aastal, teatab USA riiklik kliimaandmete kogumise keskus NCDC.

Rahvusvaheline osoonipäev keskendub riikide koostööle (14.09.2009) Pilt: NASA Kolmapäeval, 16. septembril tähistab ligi paarsada riiki üle maailma juba 15. korda rahvusvahelist osoonipäeva, mis tänavu möödub deviisi all: “Ühtne osalemine: Osoonikihi kaitse ühendab maailma”, teatab Keskkonnaministeerium.

Maailmameri oli juulis rekordiliselt soe (18.08.2009) Foto: Inna Tross USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juulis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates. Samuti kui möödunud juuniski, oli ookeanide vesi keskmisest (16,4 °C) 0,59 kraadi soojem. Eelmine rekord pärineb 1998. aastast

Maailmameri on soojem kui kunagi varem (22.07.2009) Foto: Peep Loorits USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juunis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates.

Eesti parandab kasvuhoonegaaside arvestamise süsteemi (02.04.2009) Foto: Joonas Kokamägi 2009. aastal viib Keskkonnaministeerium koostöös Soome Statistikaameti ja Soome Keskkonnaministeeriumiga läbi ühisprojekti, millega paraneb arvepidamine Eesti kasvuhoonegaaside üle, teatab Keskkonnaministeerium.

Pühapäeval on ülemaailmne veepäev (21.03.2009) Foto: Karin LimbakPuma Aqua fotokonkursi galeriist Pühapäeval, 22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvõttel iga-aastast ülemaailmset veepäeva, mille tänavune põhiteema on piiriveekogud ja nende kasutamine, teatab Keskkonnaministeerium.

Globaalne soojenemine jätkub 2020. aastani? (06.03.2009) Praegune globaalne soojenemine  kestab kuni 2020. aastani, seejärel algab pidev jahenemine, vahendab uudisteagentuur REGNUM Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliiget, Arhangelski teaduskeskuse presiidimi esimeest Feliks Judaškinit.

Miks on päikesetõusu ajal kõige külmem? (21.02.2009)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam