•  

Heinatöödel tuleb ettesattuvaid looma- ja linnupoegi säästa (20.06.2016 11:55)

Autor: Keskkonnaamet

Keskkonnaamet kutsub loomadele talvesööta varuvaid põllumehi üles oma tööde tegemisel tähelepanelikkusele ning loodusega arvestamisele.

Metskitsetall
29.05.2016 Põlvamaa
Foto: Kadri Veskioja

Põllumehed on juba ligi kaks kuud varunud haljassööta ja silo. Nüüd on alanud ka igasuvine heinategu. Samaaegselt põllumajandusloomadele sööda varumisega on paljudel rohumaadega seotud lindudel ja loomadel poegade kasvamise aeg, mistõttu on suurenenud loomapoegade ja põllumajandustehnika kokkupõrgete võimalused. Keskkonnaamet paneb põllumeestele südamele, et tööde tegemisel arvestataks heinamaadel ettetulevate linnu- ja loomapoegadega.

„Eesti niidetavatel aladel pesitsevad mitmed üha haruldasemaks muutuvad linnuliigid, näiteks rukkirääk, suurkoovitaja ja nurmkana. Majandatavatele rohumaadele satuvad sageli ka metskitse- ja halljänese pojad. Põlluharija peaks olema heinateol hoolikas ning soovitavalt niitma maa-ala servast-serva või keskelt-lahku meetodil. Selline tegutsemisviis võimaldab vähemalt osaliselt lindudel ja loomadel masinate eest taanduda ning säästab seeläbi põllumajandusmaadele eriomast elusloodust,“ juhtis tähelepanu Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

„Eesti on väga rikas ja mitmekesine maa, kus looduslikud metsad ja sood vahelduvad põllumajandus- ja talumaastikuga. Elurikkuse hoidmise seisukohalt on väga olulised erinevad traditsiooniliselt majandatavad poollooduslikud kooslused nagu niidud, puisniidud ja looduslikud karjamaad. Nende alade loodusväärtuste hoidmisel on võimalus kaasa aidata igal põllumehel,“ sõnas Talvi.

Keskkonnaamet väärtustab Eesti traditsioonilisi maastikke ning peab oluliseks head koostööd põllumeeste ja kõigi teiste loodust hindavate osapooltega.

Eelmised artiklid:

Äikeste rajal (16.06.2016) Foto: Eero Hermann Täna-homme on Eesti üle Läänemere lõunast põhja liikuvate madalrõhkkondade teel, kuhu saabub portsudena niisket ja kuuma õhku. Lisaks tugevatele vihmahoogudele tuleb olla valmis äikeseks, raheks ning tugevateks tuulepuhanguteks.

Euroopa suplusvee hea kvaliteet julgustab veemõnusid nautima (10.06.2016) Aastate jooksul veetaristusse tehtud investeeringud on märgatavalt parandanud Euroopa suplusvee kvaliteeti, vahendab keskkonnaagentuur Euroopa keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni avaldatud iga-aastast aruannet. Eesti suplusvesi kvalifitseerus peamiselt klassidesse „väga hea“ ja „hea“.

Mõnes ilmajaamas oli mai rekordiliselt kuiv (01.06.2016) Tabelis on ära toodud vaatlusjaamad, kus pole nii kuiva maid varem esinenud. Mai möödus mitmel pool väga väheste sademetega. Aastate keskmisest enam oli sademeid vaid Kihnus ja Ruhnus, kus sademeid oli mais vastavalt 42 mm (s.o 124% kuu sajunormist) ja 37 mm (s.o 106% kuu sajunormist). Mõnes ilmajaamas oli mai rekordiliselt kuiv.

Mohni saarele pildistama! (01.06.2016) Kaunis ja eriline – väikesaar Mohni ! Fotograafia Arendus- ja Koolituskeskus kutsub pildistamishuvilisi fotoretkele Lahemaa rahvuspargis asuvale imekenale Mohni saarele 10. – 12. juunil 2016.

Vihma, aga ebavõrdselt (13.05.2016) Vihmapilved kaugel Tallinna kohal 2.05.2015 Andineeme Foto: Jüri Voit Saabuv nädalavahetus (14.-15.05) toob vihma, aga mitte igale poole. Läänemerel kohtuvad kaks madalrõhkkonda, mis põhja-lõuna suunalise vööndi moodustavad.

Looduse Aasta Foto 2016 galaõhtut näeb veebis otseülekandena (29.04.2016) Foto: Leili Valdmets Looduse Aasta Foto 2016 auhinnad, 15 Tantsivat Hunti jagatakse võitjatele 30. aprillil Estonia kontserdisaalis, seal kuulutatakse välja ka Aasta Loodusfotograaf 2016. Kes ise kohale minna ei saa, võib galaõhtut jälgida  veebist algusega 30. aprillil 2016 kell 15:00.

Kevadine kalade kudeaeg tähendab mitmeid püügipiiranguid (22.04.2016) Vältimaks seadusega pahuksisse minekut, tasub enne kalale minekut kindlasti keelud ja piirangud meelde tuletada. Lisaks kalapüügieeskirjale ja seadusele tuleks üle vaadata ka ajutised püügikitsendused.

Eesti Ornitoloogiaühing tähistab 95. sünnipäeva (22.04.2016) Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on asutatud 5. mail 1921. aastal ja tähistab tänavu oma 95. sünnipäeva. Ühingusse kuulub praegu üle 500 liikme, kelle seas on nii kutselisi ornitolooge kui ka tavalisi linnusõpru lastest vanaemade-vanaisadeni. Meie missiooniks on üheskoos Eesti linnustiku uurimine, kaitsmine ja tutvustamine. Alates 2000. aastast on EOÜ ka maailma suurima looduskaitseühenduste võrgustiku BirdLife International ametlik partner Eestis.

Haruldase ebapärlikarbi uurimisprojektist selgus liigi arvukuse vähenemise põhjus (22.04.2016) Foto: Maili Lehtpuu 2015. a juulis hindasid väliseksperdid ebapärlikarbi elupaiga potentsiaali ning mõõtsid noorjärkude elupaigaks oleva jõepõhja hapnikusisaldust. Selgus, et peamiseks probleemiks on jõepõhja mikroelupaiga kesine kvaliteet, mida põhjustab peeneteraline sete. Inventeerimiste tulemusena jõuti järeldusele, et sete tekib jõesängi erosioonist, sest jõgi paikneb liivasel pinnasel.

Asutakse vähendama plastprügi Läänemeres (21.04.2016) Foto: Ants Vahter Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) osaleb koostöös Tallinna Keskkonnaametiga projektis BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre, mille eesmärk on mereprügi ja eelkõige plastijäätmete vähendamine ja vältimine Läänemeres ning selle läbi elu- ja looduskeskkonnale negatiivse mõju vähendamine.

Ilm kevade ja talve vahel (20.04.2016) Sadas rahet Foto: Reet Sepp Kevad kogub värve ja lõhnu ning õhutemperatuurgi on pikaajalise keskmise (4 kuni 5°C) lähedal. Ilm aga esitab üha uusi väljakutseid. Täna oleme Soomest Venemaale liikuva madalrõhkkonna niiskes ja jahedas lääneservas, kus taevast pudeneva hoogsaju sees võib tulla vihmaga koos nii lörtsi kui teralist lund.

Lõkkes jäätmete põletamine katab aia mürgiste ainetega (18.04.2016) Foto: Dmitri Djuženkov Keskkonnaministeerium meenutab koristustöid tegevatele inimestele, et jäätmete põletamine lõkkes kahjustab nii keskkonda (s.h aias kasvavaid puid ja põõsaid) kui ka tervist. Jäätmetest vabanemiseks tuleb kasutada vastavaid konteinereid ja jäätmejaamu.

Sekelduste vältimiseks tasub tutvuda looduses liikumise reeglitega (15.04.2016) Elurõõmus matkaline 2004. aasta Roheliste Rattaretkel Foto: nikonimees Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et matkama, telkima ja ujuma minnes tasub teada oma õigusi ja samas ka kohustusi. Võõra maatüki ja veekogu kasutamise õigust nimetatakse igaüheõiguseks.

Keskkonnaminister: veekogude kallastel ei saa uisa-päisa loomi karjatada (12.04.2016) Alpaka Foto: Peep Loorits Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles siseveekogude kallastel karjatamise teemal rääkides, et see on võimalik, kuid seda tuleb teha õigel ajal ja õiges kohas ning veekogu peavad saama kasutada ka teised inimesed.

Lihavõtte linnuvaatluspäevadel loendati üle 100 000 linnu (07.04.2016) Ülelend 26. märts 2016 Stroomi Foto: Aime Vahur 26.-27 aprillil Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja ligi 110 000 lindu 135 liigist. Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud linnuvaatluspäevadega on mõlemad näitajad rekordilised. Ühest küljest tuleb see just vaatluspäevadeks saabunud soojalainest, aga ka rekordilisest osavõtust - vaatluste nimekirju kogunes sel aastal 250, mille koostamisel osales 450 inimest.

Rändlinnud vajavad puhkust ja rahu (06.04.2016) Rabahaned ja suur-laukhaned Foto: Villu Anvelt Eesti Ornitoloogiaühing palub lindude vaatlemisel ja pildistamisel käituda vastutustundlikult ning mõelda eelkõige lindude heaolule. Enne tegutsemist tasub mõelda, kas lindude lenduajamine või häirimine on väärt saadud emotsiooni või fotokaadrit.

Tallinna Botaanikaaeda lillede pildistamist õppima! (31.03.2016) Fotograaf Jaak Kadak kutsub lillede pildistamist õppima ja praktiseerima seda Tallinna Botaanikaaias, kus köitvaid fotosid on võimalik teha kevadest sügiseni ja pildimaterjali on külluses.

Kaitsealad ootavad külastajaid (31.03.2016) Jõelähtme salajõe säng kaitsealusel Kostivere karstialal Foto: Ilme Parik Keskkonnaamet tuletab saabunud kevade puhul meelde kaitsealadel liikumise võimalusi ja igaüheõiguse reegleid.

Nädalavahetusel on lihavõtte linnuvaatluspäevad (24.03.2016) Hakk rannas Pirita tee 19.03.2016 Foto: Triinu Sarv 26.-27. märtsil on traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad, mida Eesti Ornitoloogiaühing korraldab alates 1998. aastast. Neil päevil kutsume kõiki kevadet nautima ja ümbritsevale linnuelule tähelepanu pöörama. 27. märtsil toimub vaatluspäevade raames ka mõningase võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus, kus selgub varakevade liigirikkaim Eesti linn. Sellest on samuti oodatud osa võtma kõik linnusõbrad.

Täna on rahvusvaheline meteoroloogiapäev (23.03.2016) Foto: Kalmer Saar 23. märtsil on rahvusvaheline meteoroloogiapäev, mis tänavu kannab intrigeerivat alapealkirja „Kuumem, kuivem, märjem. Silmitsi tulevikuga“. Keskkonnaagentuuris peetaval seminaril avatakse, kuidas mõjutab meteoroloogia paljusid teisi eluvaldkondi, nt majandus, tervis jms.

Ära häiri pesitsevaid kotkaid ja kakkusid (23.03.2016) Händkakk Foto: Ülle Mürksepp Eesti põlislooduse sümbolitel meri- ja kaljukotkal, samuti kakkudel, on käes pesitsusperiood ja linnud hauduvad pesal. Keskkonnaamet kutsub kõiki maaomanikke, metsamajandajaid, jahimehi ja teisi looduses liikujaid tagama haruldaste ja keskkonnamuutustele väga tundlike lindude pesitsusrahu.

Talv oli keskmisest soojem ja sajusem (11.03.2016) Ilmateenistuse koostatud talve ülevaade annab teada, et tänavune talv oli keskmisest soojem ja sajusem. Päikesepaistet oli vaid mõned tunnid keskmisest vähem. Kuigi jaanuar oli normist külmem, siis detsember oli viimase poole sajandi üks soojemaid.

Talvisel aialinnuvaatlusel pandi kirja ligi 60 000 lindu 64 liigist (10.03.2016) Leevike Pisut arglik, et tulla toidumajja, aga vaesel ajal kõlbavad jasmiini seemned ka. Viljandimaa, 08.01.16 Foto: Gaida Jakson 29.-31. jaanuaril toimunud seitsmendal talvisel aialinnuvaatlusel osales pea 2800 linnusõpra 2000 paigast üle Eesti. Kokku pandi kirja ligi 60 000 lindu 64 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli seitsmendat aastat järjest tänavune aasta lind rasvatihane, keda kohati 93% vaatluskohtades ja kes moodustas umbes veerandi lindude koguarvust.

Uus veebirakendus allergikutele (09.03.2016) Kevad koos õitsevate puude ja taimedega ei ole enam mägede taga ja teadupärast võib õietolm tundlikele inimestele põhjustada vaevusi. Selleks, et paremini oma käimisi ja tegemisi planeerida, saab õietolmu taset jälgida uues veebikeskkonnas ohuseire.ee/pollen.

Ootame videosid ja pilte jäitest ning jagame üleskutset (19.02.2016) Jäävihma tagajärjed Tallinnas Liiva jaamas 18. veebruaril 2016 Foto: Dmitri Djuženkov Eile segas jäide Tallinnas liiklust. Trollid-trammid-rongid kas seisid või sõitsid sädemetepilve saatel. Kui keegi juhtus seda filmima, siis oleks tore, kui video või link sellele saadetaks aadressile ilm@ilm.ee.Fotosid saab lisada veebruarikuu galeriisse.

Täna sadas jäävihma (18.02.2016) Jäide aknal ja aknalaual 18.02 Jäävihm on sademed, mis kujutavad endast osaliselt või täiesti jäätunud vihmapiisku: lumi sulab soojas õhukihis vihmapiiskadeks, kui need satuvad uuesti külma (miinuskraadidega) õhukihti, kus need hakkavad jäätuma.

Talv jäi tulemata. Ülevaade veebruarikuu ilmadest 1939 (18.02.2016) Kui möödunud aasta detsembris veel lumeteed polnud, siis lohutati end sellega, et uue aasta esimene kuu teeb selle kuhjaga tasa, mida lahkuva aasta viimane võlgu jättis. On ju möödunud aastatel tihtipääle kujunenud olukord selliseks, et tõsitalv algas alles püüle kolmekuningat.

34=kraadiline pakane Eestis (16.02.2016) Järva teataja nr 13, 12. veebruar 1929 100 laewa jäähädas. Berliin pole 200 aasta jooksul nii kõwa külma näinud. Rumeenias tapab pakane inimesi. Siberis pani 50-kraadine, külm toiduainete weo seisma.

Vesine vastlapäev (09.02.2016) Vanarahvas ütles, et kui vastlapäev on soe, siis on soe ka kevad. Igatahes on ilmataat hoidnud praegu meie ilma neli ööpäeva soojana ning nähtavat lund sai täna (9.02) mõõta veel vaid Põhja-Eestis Kehras (2 cm) ning Eesti kagunurgas Tuulemäel (5 cm).

Kui vaid neid pilvi ees ei oleks! Tingimused on soodsad haruldaste pärlmutterpilvede nägemiseks (02.02.2016) Suurbritanna elanikel oli eile ja täna hommikul võimalus näha üliharuldasi polaarstratosfääripilvi ehk pärlmutterpilvi, teatab sealne  ilmateenistus Met Office. Tavaliselt on need nähtavad polaaraladel, kuid praegused atmosfääriolud on teinud nende nägemise võimalikuks ka kesklaiustel.

Talvise aialinnuvaatluse esmased tulemused (01.02.2016) Rasvatihane Foto: Kristian Pikner Möödunud nädalavahetusel seitsmendat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 40 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 2000 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1400 paigas üle Eesti.

Jaanuar oli keskmisest külmem ja päikeselisem (01.02.2016) Sillamäel 09.01.16 Foto: Sergei Perov Ilmateenistuse jaanaurikuu kokkuvõte näitab, et Eesti keskmine õhutemperatuur oli jaanuaris -7,7 °C, mis on 4,2 °C normist madalam (paljuaastane keskmine -3,5 °C). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 35 tundi, mis on 116% normist (paljuaastane keskmine 30 tundi).

Soomaal algas viies aastaaeg (31.01.2016) Ligi nädal aega kestnud plusskraadidega ilmad on sulatanud peaaegu kogu lume ja Soomaale on saabunud viies aastaaeg, teatas sealne loodusturismi ettevõtja Aivar Ruukel. Veetõus Pärnu jõel on kiire - viimase ööpäevaga on veetase Riisa vaatluspostis tõusnud tervelt 80 cm.

Tänasest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus 2016 (29.01.2016) Hallrästas üritas jääkuulideks külmunud õunu süüa, aga ei õnnestunud. Pettunult lendas oksale puhkama. Viljandimaa, 08.01.16 Foto: Gaida Jakson Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 29.-31. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.

Eeloleval nädalavahetusel toimub talvine aialinnuvaatlus 2016 (27.01.2016) Põhjatihane teeb häält 24.01.2016 Foto: Ingrid Tiitre Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema talvisel aialinnuvaatlusel 2016, mis toimub juba käesoleva nädala lõpus 29.-31. jaanuaril. Osalemine on sama lihtne kui eelmistel aastatel - leia endale sobiv vaatluskoht koduaias või pargis (soovitavalt lindude toitmiskoha läheduses), pane valitud tunni jooksul kirja kõik kohatud linnuliigid ning igal liigil vaid suurim korraga kohatud isendite arv. 

MUPO hoiatab: olge linnas liigeldes eriliselt ettevaatlikud (26.01.2016) Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet hoiatab, et kõnniteed on sulailma ja vihma tõttu muutunud äärmiselt libedateks ning katustelt võib alla sadada paakunud lumeklompe ja sulalund. Eriti ohtlik on olukord kitsastel vanalinna tänavatel ning kohtades, kus lumi on koristamata jäetud ja sisse on „sõtkutud“ jalakäijate teerajad. 

Lumekoristuse ja jääpurikate eemaldamisega tegelevad ettevõtted Tallinnas (25.01.2016) Foto: Taisi Valdlo Vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale on kinnistu või ehitise omanik kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume ja jääpurikad ning tagama koristustööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise.

Tallinna linnavalitsus soovitab turvalisuse huvides tellida katuse puhastamist sellega tegelevatelt ettevõtetelt (19.01.2016) Foto: Avo Soidla Tallinna Linnavalitsus tuletab kinnistute või ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb katustelt lumi ja jääpurikad eemaldada, korraldada kõnniteede puhastamist lumest ja jääst ning teha libedusetõrjet. Jääpurikatest, lumest ja libedatest kõnniteedest tulenevate ohtude korral palutakse helistada Tallinna abitelefonile 1345 või Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti  telefonile 14410.

Tallinna linnavalitsus tuletab meelde katuste lumest ja jääpurikatest puhastamise vajadust (18.01.2016) Foto: Leili Valdmets Tallinna linna heakorra eeskirja kohaselt  on kinnistu või ehitise omanik kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume ja jääpurikad, teatab Raepress. Katuste puhastamise ajal tuleb tänavatel ja kõnniteedel tagada ohutu liikumine.

Tänavune äikesehooaeg on avatud (16.01.2016) 16.01.2016 kell 00.10 Õismäel. Natuke enne keskööd oli äkki välgusähvatus akna taga ja sellele järgnes kohe müristamine. Siis hakkas tihe lumesadu ja rohkem välku ega müristamist ei tulnud. Pildi tegin kell 00.10, kogu ümbrus oli roosakas ja oli tihe lumesadu. Kaua see kestis, ei jälginud. Aga kogu öö oli imelik roosakas valgus väljas, öö kohta ebatavaline. Hommikuks oli lumesadu lakanud. Foto: Reet Sepp


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam