•  

Homsest hakkab kehtima Euroopa-ülene keelatud võõrliikide nimekiri (02.08.2016 09:31)

Autor: Keskkonnaministeerium

Alates 3. augustist hakkab Euroopa Liidus kehtima esimene ühtne looduskaitseliselt ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri, millesse kantud liike ei tohi importida, transportida, turustada, pidada, paljundada ega loodusesse lasta.

Keelatud võõrliik Sosnovski karuputk
Foto: Peep Loorits

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialisti Merike Linnamäe sõnul on nimekirjas need liigid, kel on loodusele oluline negatiivne mõju ning kelle vastu tuleb koos teiste riikidega ühtselt võidelda. „Võõrliikide levik riigipiiridest teadupärast ei hooli, mistõttu on vaid ühel piirkonnal üksi raske midagi ette võtta, kui naabrid tegevusega kaasa ei tule,“ nentis Linnamägi. Eelmise aasta lõpus Euroopa Komisjonis heaks kiidetud nimekirja koostamisse panustasid nii teadlased kui ametnikud üle Euroopa.

Esimeses nimekirjas on 37 liiki, kuid nimekiri hakkab ajas muutuma ehk sinna plaanitakse peagi uusi liike lisada. Nimestikku on võimalik kanda ka liike, mida Euroopa Liidus ei ole veel leitud, kuid mille ohtlikkust teadusandmete põhjal eeldatakse. See võimaldab impordi ja transpordi keeldudega nende Euroopa Liitu jõudmist ära hoida või vähemalt edasi lükata.

Nimekirja kantud liikidest on Eesti looduses teadaolevalt esindatud kaheksa, lisaks on osa liike ilmselt olemas inimeste akvaariumides, kodus lemmikloomana või aedades. Nimekirjas on meil juba tõrjes olevad pärsia karuputk ja sosnovski karuputk, samuti Eestis juba praegu impordi ja kasvatamiskeeluga signaalvähk, kaugida unimudil ja hallorav. Ennetava meetmena oli Eesti jaoks väga oluline ka pesukaru nimekirja kandmine.

Nimekirja kinnitamisest on mõjutatud nii lemmikloomaomanikud, aiandus- ja lemmikloomakauplused, maaletoojad, kasvatajad, (hobi)aednikud, maaomanikud kui ka teadlased.

Nimekirja kantud loomi võib lemmikloomana edasi pidada, kui need ei paljune ega loodusesse pääse. Samuti võivad poed neil varuks olevad lemmikloomad aasta jooksul inimestele müüa, kuid uued omanikud peavad samuti tagama, et lemmik loodusesse ei pääse ega paljune. Loomade kasvatamine kaubanduseesmärgil (st loomad, kes pole lemmikloomad) on keelatud ning loomad tuleb humaanselt hukata ja neid võib tavapärasel viisil realiseerida. Määrus reguleerib vaid elusloomi, loomadest tehtud tooteid määrusega ei reguleerita.

Keelatud on ka võõrliikide nimekirja kantud taimede import, nagu ka nimekirja kantud pärsia ja sosnovski karuputke müük ja kasvatamine. Aastane üleminekuaeg teiste taimede osas tähendab, et poed võivad oma lao jäägid aasta jooksul maha müüa, kuid kasvatada tohib ostetud taimi vaid sisetingimustes, kus loodusesse levimine on välistatud. Juba olemasolevate nimekirja kuuluvate taimede uuenemist tuleb vältida ja astuda samme nende paljunemise vältimiseks (nt õite eemaldamine enne seemnete valmimist) ning kasvatamise lõpetamiseks.

Nimekirja kantud liike võib erandkorras kasutada ainult teadustöö, ex situ liigikaitse või meditsiini eesmärgil. Selleks tuleb taotleda erandluba ning tagada, et liik ei pääseks loodusesse. Lube hakkab väljastama Keskkonnaamet.

Võõrliigid on liigid, mis on sattunud uude kohta inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse tagajärjel, neist osa on aga uues leiukohas nii edukad, et muutuvad looduskaitseliseks probleemiks. Samuti on järjest teravamalt tunda võõrliikide mõju majandusele. Rahas on kahju sageli väga raske hinnata, ent arvatakse, et Euroopa Liidus on võõrliikide tekitatud kahju aastas vähemalt 12 miljardit eurot.

Esimesse nimekirja kuuluvad (tärniga tähistatud ka Eesti looduses leitud liigid):

• Baccharis halimifolia - soolak puisaster
• Cabomba caroliniana - karoliina näkijuus
• Callosciurus erythraeus - puna-kabeorav
• Corvus splendens -  õuevares
• Eichhornia crassipes - harilik vesihüatsint
• Eriocheir sinensis - hiina villkäppkrabi*
• Heracleum persicum - pärsia karuputk*
• Heracleum sosnowskyi - sosnovski karuputk*
• Herpestes javanicus - täpikmangust
• Hydrocotyle ranunculoides - tulik-vesipaunikas
• Lagarosiphon major - kähar näkikatk
• Lithobates catesbeianus (Rana catesbeiana) - härgkonn
• Ludwigia grandiflora - suureõieline ludviigia
• Ludwigia peploides - vaipludviigia
• Lysichiton americanus - ameerika kevadvõhk*
• Muntiacus reevesi - hiina muntjak
• Myocastor coypus - nutria*
• Myriophyllum aquaticum - brasiilia vesikuusk
• Nasua nasua - ninakaru
• Orconectes limosus - ogapõskne vähk
• Orconectes virilis (eestikeelse nimeta vähk)
• Oxyura jamaicensis - valgepõsk händpart
• Pacifastacus leniusculus - signaalvähk*
• Parthenium hysterophorus - prügi-neitsirohi
• Perccottus glenii kaugida - unimudil*
• Persicaria perfoliata (Polygonum perfoliatum) - haakuv kirbutatar (haakuv kirburohi)
• Procambarus clarkii - punane soovähk
• Procambarus sp. (Procambarus fallax forma virginalis marbled crayfish) - marmorvähk
• Procyon lotor - pesukaru
• Pseudorasbora parva - ebarasboora
• Pueraria montana (Pueraria lobata) - hõlmine pueraaria
• Sciurus carolinensis - hallorav
• Sciurus niger - rebasorav
• Tamias sibiricus siberi - vöötorav
• Threskiornis aethiopicus - valgesilm-iibis
• Trachemys scripta - punakõrv-ilukilpkonn*
• Vespa velutina nigrithorax - aasia vapsik (aasia herilane)

Rohkem infot uuest võõrliigimäärusest leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Samast leiab ka galerii kõikide nimekirjas olevate liikide kohta.

Eelmised artiklid:

Täna algaval karujahi hooajal tohib küttida kuni 56 karu (01.08.2016) Foto: Kadi Talpsepp Keskkonnaamet lubab täna algaval karujahi hooajal küttida kuni 56 pruunkaru, mis on viis isendit enam kui möödunud aastal. Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu jaht on  lubatud vaid karu tekitatud kahjustute piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.

Tigusid saab nüüd nuhvli abil tundma õppida (28.07.2016) Ajakirjal Eesti Loodus valmis esimene omataoline mobiilirakendus, millega saab lähemalt tundma õppida Eesti kojaga maismaatigusid. Google Play veebipoest tasuta allalaetav ja Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonis või tahvelarvutis töötav rakendus „Eesti Looduse teoaabits“ aitab määrata ühtekokku 71 Eestist leitud kojaga maismaatigu.

Äike Eesti kohal (28.07.2016) Täna (28.07) liigub üle Eesti madalrõhulohk ühes tihedate vihma- ja äikesepilvedega. Äikesepilved jõuavad pärastlõunal Edela-Eestisse ning levivad edasi kirde suunas. Äikesega kaasnevad kohati vihmavalingud ja tuulepuhangud, pole välistatud ka rahehood. Tugevamaks võivad äikesed kujuneda õhtul Lõuna- ja hilisõhtul Ida-Eestis.

Viljandi ilmaprogramm (28.07.2016) Lähipäevil Viljandit külastavad folgilised peaksid teadma, et ka ilmataat on vaeva näinud ning huvitava ja mitmekülgse programmi koostanud.

Aasta lind 2017 on turteltuvi (14.07.2016) Foto: Paul Chesterfield/rspb-images.com Juuli algul toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel kuulutati välja aasta lind 2017, kelleks on turteltuvid. Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Turteltuvid valiti aasta linnuks, kuna need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid.

Fotohuviliste kohtumispaik on tänavu Vohnja mõisa aladel (04.07.2016) Fotolaager algajale, kogemustega pildistajale, professionaalile EFK 2016 toimub 15. – 17. juulil Vohnja mõisa aladel Tule ise ja võta pere kaasa!

Juuni oli väga sajune (01.07.2016) Foto:Peeter Rokk Eriliselt kuivale maikuule järgnes saduderohke juuni. Kauaoodatud vihmasajud algasid 5.-8. juunil ning kuu lõpuni oli sadusid peaaegu iga päev, vaid üksikud päevad möödusid sademeteta.

Jäätmeid ei tohi lõkkes põletada (21.06.2016) Jaanituli Foto: Eve Kõrts Jäätmete põletamine lõkkes mürgitab nii tervist kui ka keskkonda. Jaanilõket ette valmistades tuleb meeles pidada, et lõkkesse sobivad kuiv puit, oksad, immutamata puitmaterjal, paber, kiletamata papp ning muu töötlemata looduslik materjal. Mööblit, immutatud või värvitud puitu (nt vanu elektriposte), vanarehve, plasti või riideid ei tohi lõkkesse visata, kuna nende põletamisel paiskuvad õhku tervisele ohtlikud ained.

Heinatöödel tuleb ettesattuvaid looma- ja linnupoegi säästa (20.06.2016) Metskitsetall 29.05.2016 Põlvamaa Foto: Kadri Veskioja Keskkonnaamet kutsub loomadele talvesööta varuvaid põllumehi üles oma tööde tegemisel tähelepanelikkusele ning loodusega arvestamisele.

Äikeste rajal (16.06.2016) Foto: Eero Hermann Täna-homme on Eesti üle Läänemere lõunast põhja liikuvate madalrõhkkondade teel, kuhu saabub portsudena niisket ja kuuma õhku. Lisaks tugevatele vihmahoogudele tuleb olla valmis äikeseks, raheks ning tugevateks tuulepuhanguteks.

Euroopa suplusvee hea kvaliteet julgustab veemõnusid nautima (10.06.2016) Aastate jooksul veetaristusse tehtud investeeringud on märgatavalt parandanud Euroopa suplusvee kvaliteeti, vahendab keskkonnaagentuur Euroopa keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni avaldatud iga-aastast aruannet. Eesti suplusvesi kvalifitseerus peamiselt klassidesse „väga hea“ ja „hea“.

Mõnes ilmajaamas oli mai rekordiliselt kuiv (01.06.2016) Tabelis on ära toodud vaatlusjaamad, kus pole nii kuiva maid varem esinenud. Mai möödus mitmel pool väga väheste sademetega. Aastate keskmisest enam oli sademeid vaid Kihnus ja Ruhnus, kus sademeid oli mais vastavalt 42 mm (s.o 124% kuu sajunormist) ja 37 mm (s.o 106% kuu sajunormist). Mõnes ilmajaamas oli mai rekordiliselt kuiv.

Mohni saarele pildistama! (01.06.2016) Kaunis ja eriline – väikesaar Mohni ! Fotograafia Arendus- ja Koolituskeskus kutsub pildistamishuvilisi fotoretkele Lahemaa rahvuspargis asuvale imekenale Mohni saarele 10. – 12. juunil 2016.

Vihma, aga ebavõrdselt (13.05.2016) Vihmapilved kaugel Tallinna kohal 2.05.2015 Andineeme Foto: Jüri Voit Saabuv nädalavahetus (14.-15.05) toob vihma, aga mitte igale poole. Läänemerel kohtuvad kaks madalrõhkkonda, mis põhja-lõuna suunalise vööndi moodustavad.

Looduse Aasta Foto 2016 galaõhtut näeb veebis otseülekandena (29.04.2016) Foto: Leili Valdmets Looduse Aasta Foto 2016 auhinnad, 15 Tantsivat Hunti jagatakse võitjatele 30. aprillil Estonia kontserdisaalis, seal kuulutatakse välja ka Aasta Loodusfotograaf 2016. Kes ise kohale minna ei saa, võib galaõhtut jälgida  veebist algusega 30. aprillil 2016 kell 15:00.

Kevadine kalade kudeaeg tähendab mitmeid püügipiiranguid (22.04.2016) Vältimaks seadusega pahuksisse minekut, tasub enne kalale minekut kindlasti keelud ja piirangud meelde tuletada. Lisaks kalapüügieeskirjale ja seadusele tuleks üle vaadata ka ajutised püügikitsendused.

Eesti Ornitoloogiaühing tähistab 95. sünnipäeva (22.04.2016) Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on asutatud 5. mail 1921. aastal ja tähistab tänavu oma 95. sünnipäeva. Ühingusse kuulub praegu üle 500 liikme, kelle seas on nii kutselisi ornitolooge kui ka tavalisi linnusõpru lastest vanaemade-vanaisadeni. Meie missiooniks on üheskoos Eesti linnustiku uurimine, kaitsmine ja tutvustamine. Alates 2000. aastast on EOÜ ka maailma suurima looduskaitseühenduste võrgustiku BirdLife International ametlik partner Eestis.

Haruldase ebapärlikarbi uurimisprojektist selgus liigi arvukuse vähenemise põhjus (22.04.2016) Foto: Maili Lehtpuu 2015. a juulis hindasid väliseksperdid ebapärlikarbi elupaiga potentsiaali ning mõõtsid noorjärkude elupaigaks oleva jõepõhja hapnikusisaldust. Selgus, et peamiseks probleemiks on jõepõhja mikroelupaiga kesine kvaliteet, mida põhjustab peeneteraline sete. Inventeerimiste tulemusena jõuti järeldusele, et sete tekib jõesängi erosioonist, sest jõgi paikneb liivasel pinnasel.

Asutakse vähendama plastprügi Läänemeres (21.04.2016) Foto: Ants Vahter Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) osaleb koostöös Tallinna Keskkonnaametiga projektis BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre, mille eesmärk on mereprügi ja eelkõige plastijäätmete vähendamine ja vältimine Läänemeres ning selle läbi elu- ja looduskeskkonnale negatiivse mõju vähendamine.

Ilm kevade ja talve vahel (20.04.2016) Sadas rahet Foto: Reet Sepp Kevad kogub värve ja lõhnu ning õhutemperatuurgi on pikaajalise keskmise (4 kuni 5°C) lähedal. Ilm aga esitab üha uusi väljakutseid. Täna oleme Soomest Venemaale liikuva madalrõhkkonna niiskes ja jahedas lääneservas, kus taevast pudeneva hoogsaju sees võib tulla vihmaga koos nii lörtsi kui teralist lund.

Lõkkes jäätmete põletamine katab aia mürgiste ainetega (18.04.2016) Foto: Dmitri Djuženkov Keskkonnaministeerium meenutab koristustöid tegevatele inimestele, et jäätmete põletamine lõkkes kahjustab nii keskkonda (s.h aias kasvavaid puid ja põõsaid) kui ka tervist. Jäätmetest vabanemiseks tuleb kasutada vastavaid konteinereid ja jäätmejaamu.

Sekelduste vältimiseks tasub tutvuda looduses liikumise reeglitega (15.04.2016) Elurõõmus matkaline 2004. aasta Roheliste Rattaretkel Foto: nikonimees Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et matkama, telkima ja ujuma minnes tasub teada oma õigusi ja samas ka kohustusi. Võõra maatüki ja veekogu kasutamise õigust nimetatakse igaüheõiguseks.

Keskkonnaminister: veekogude kallastel ei saa uisa-päisa loomi karjatada (12.04.2016) Alpaka Foto: Peep Loorits Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles siseveekogude kallastel karjatamise teemal rääkides, et see on võimalik, kuid seda tuleb teha õigel ajal ja õiges kohas ning veekogu peavad saama kasutada ka teised inimesed.

Lihavõtte linnuvaatluspäevadel loendati üle 100 000 linnu (07.04.2016) Ülelend 26. märts 2016 Stroomi Foto: Aime Vahur 26.-27 aprillil Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja ligi 110 000 lindu 135 liigist. Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud linnuvaatluspäevadega on mõlemad näitajad rekordilised. Ühest küljest tuleb see just vaatluspäevadeks saabunud soojalainest, aga ka rekordilisest osavõtust - vaatluste nimekirju kogunes sel aastal 250, mille koostamisel osales 450 inimest.

Rändlinnud vajavad puhkust ja rahu (06.04.2016) Rabahaned ja suur-laukhaned Foto: Villu Anvelt Eesti Ornitoloogiaühing palub lindude vaatlemisel ja pildistamisel käituda vastutustundlikult ning mõelda eelkõige lindude heaolule. Enne tegutsemist tasub mõelda, kas lindude lenduajamine või häirimine on väärt saadud emotsiooni või fotokaadrit.

Tallinna Botaanikaaeda lillede pildistamist õppima! (31.03.2016) Fotograaf Jaak Kadak kutsub lillede pildistamist õppima ja praktiseerima seda Tallinna Botaanikaaias, kus köitvaid fotosid on võimalik teha kevadest sügiseni ja pildimaterjali on külluses.

Kaitsealad ootavad külastajaid (31.03.2016) Jõelähtme salajõe säng kaitsealusel Kostivere karstialal Foto: Ilme Parik Keskkonnaamet tuletab saabunud kevade puhul meelde kaitsealadel liikumise võimalusi ja igaüheõiguse reegleid.

Nädalavahetusel on lihavõtte linnuvaatluspäevad (24.03.2016) Hakk rannas Pirita tee 19.03.2016 Foto: Triinu Sarv 26.-27. märtsil on traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad, mida Eesti Ornitoloogiaühing korraldab alates 1998. aastast. Neil päevil kutsume kõiki kevadet nautima ja ümbritsevale linnuelule tähelepanu pöörama. 27. märtsil toimub vaatluspäevade raames ka mõningase võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus, kus selgub varakevade liigirikkaim Eesti linn. Sellest on samuti oodatud osa võtma kõik linnusõbrad.

Täna on rahvusvaheline meteoroloogiapäev (23.03.2016) Foto: Kalmer Saar 23. märtsil on rahvusvaheline meteoroloogiapäev, mis tänavu kannab intrigeerivat alapealkirja „Kuumem, kuivem, märjem. Silmitsi tulevikuga“. Keskkonnaagentuuris peetaval seminaril avatakse, kuidas mõjutab meteoroloogia paljusid teisi eluvaldkondi, nt majandus, tervis jms.

Ära häiri pesitsevaid kotkaid ja kakkusid (23.03.2016) Händkakk Foto: Ülle Mürksepp Eesti põlislooduse sümbolitel meri- ja kaljukotkal, samuti kakkudel, on käes pesitsusperiood ja linnud hauduvad pesal. Keskkonnaamet kutsub kõiki maaomanikke, metsamajandajaid, jahimehi ja teisi looduses liikujaid tagama haruldaste ja keskkonnamuutustele väga tundlike lindude pesitsusrahu.

Talv oli keskmisest soojem ja sajusem (11.03.2016) Ilmateenistuse koostatud talve ülevaade annab teada, et tänavune talv oli keskmisest soojem ja sajusem. Päikesepaistet oli vaid mõned tunnid keskmisest vähem. Kuigi jaanuar oli normist külmem, siis detsember oli viimase poole sajandi üks soojemaid.

Talvisel aialinnuvaatlusel pandi kirja ligi 60 000 lindu 64 liigist (10.03.2016) Leevike Pisut arglik, et tulla toidumajja, aga vaesel ajal kõlbavad jasmiini seemned ka. Viljandimaa, 08.01.16 Foto: Gaida Jakson 29.-31. jaanuaril toimunud seitsmendal talvisel aialinnuvaatlusel osales pea 2800 linnusõpra 2000 paigast üle Eesti. Kokku pandi kirja ligi 60 000 lindu 64 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli seitsmendat aastat järjest tänavune aasta lind rasvatihane, keda kohati 93% vaatluskohtades ja kes moodustas umbes veerandi lindude koguarvust.

Uus veebirakendus allergikutele (09.03.2016) Kevad koos õitsevate puude ja taimedega ei ole enam mägede taga ja teadupärast võib õietolm tundlikele inimestele põhjustada vaevusi. Selleks, et paremini oma käimisi ja tegemisi planeerida, saab õietolmu taset jälgida uues veebikeskkonnas ohuseire.ee/pollen.

Ootame videosid ja pilte jäitest ning jagame üleskutset (19.02.2016) Jäävihma tagajärjed Tallinnas Liiva jaamas 18. veebruaril 2016 Foto: Dmitri Djuženkov Eile segas jäide Tallinnas liiklust. Trollid-trammid-rongid kas seisid või sõitsid sädemetepilve saatel. Kui keegi juhtus seda filmima, siis oleks tore, kui video või link sellele saadetaks aadressile ilm@ilm.ee.Fotosid saab lisada veebruarikuu galeriisse.

Täna sadas jäävihma (18.02.2016) Jäide aknal ja aknalaual 18.02 Jäävihm on sademed, mis kujutavad endast osaliselt või täiesti jäätunud vihmapiisku: lumi sulab soojas õhukihis vihmapiiskadeks, kui need satuvad uuesti külma (miinuskraadidega) õhukihti, kus need hakkavad jäätuma.

Talv jäi tulemata. Ülevaade veebruarikuu ilmadest 1939 (18.02.2016) Kui möödunud aasta detsembris veel lumeteed polnud, siis lohutati end sellega, et uue aasta esimene kuu teeb selle kuhjaga tasa, mida lahkuva aasta viimane võlgu jättis. On ju möödunud aastatel tihtipääle kujunenud olukord selliseks, et tõsitalv algas alles püüle kolmekuningat.

34=kraadiline pakane Eestis (16.02.2016) Järva teataja nr 13, 12. veebruar 1929 100 laewa jäähädas. Berliin pole 200 aasta jooksul nii kõwa külma näinud. Rumeenias tapab pakane inimesi. Siberis pani 50-kraadine, külm toiduainete weo seisma.

Vesine vastlapäev (09.02.2016) Vanarahvas ütles, et kui vastlapäev on soe, siis on soe ka kevad. Igatahes on ilmataat hoidnud praegu meie ilma neli ööpäeva soojana ning nähtavat lund sai täna (9.02) mõõta veel vaid Põhja-Eestis Kehras (2 cm) ning Eesti kagunurgas Tuulemäel (5 cm).

Kui vaid neid pilvi ees ei oleks! Tingimused on soodsad haruldaste pärlmutterpilvede nägemiseks (02.02.2016) Suurbritanna elanikel oli eile ja täna hommikul võimalus näha üliharuldasi polaarstratosfääripilvi ehk pärlmutterpilvi, teatab sealne  ilmateenistus Met Office. Tavaliselt on need nähtavad polaaraladel, kuid praegused atmosfääriolud on teinud nende nägemise võimalikuks ka kesklaiustel.

Talvise aialinnuvaatluse esmased tulemused (01.02.2016) Rasvatihane Foto: Kristian Pikner Möödunud nädalavahetusel seitsmendat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 40 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 2000 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1400 paigas üle Eesti.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam