Võsavillem
Foto: Janek Joab
Keskkonnaagentuuri ulukiseirespetsialistid lükkavad ümber viimastel päevadel meedia vahendusel avalikustatud väited, justkui hundid kipuvad küladesse toidunappuse tõttu. Samuti kinnitavad ulukiuurijad, et inimeste kallale hundid ei kipu.
Keskkonnaagentuuri ulukiseirespetsialist Peep Männil: „Hunt on saagi poolest väga paindlik liik ning tal on Eestis hetkel väga rikkalik toidubaas. Seda hoolimata Aafrika seakatkust tingitud metssigade arvukuse drastilisest kahanemisest. Kui rääkida hundi toidulauast, siis põdra ja kopra arvukus on jätkuvalt kõrge ning metskitse kui hundi eelistatud saaklooma arvukus on kõikjal kiiresti taastumas. Vähe sellest, nende arvukus on viimaste aastate jooksul kahekordistunud.“ Männil lisab, et huntide ja metskitsede suhe on ligikaudu 1:1000, mis tähendab et iga hundi kohta on ligi 1000 metskitse (see on piirkonniti erinev). Saartel ja Lõuna-Eestis lisandub menüüsse ka punahirv, kelle levik ja arvukus on samuti tõusutrendis.
Huntide rünnakud kodu- või kariloomadele on seotud nende kergema kättesaadavusega, mitte metsloomade vähesusega. Hunt valib võimalusel kergemini kättesaadava saagi, kelleks ilma piisava järelevalveta ehk karjuse, kaitsekoera või korraliku tarata lambad kindlasti on. Seetõttu on oluline loomaomanikel investeerida korralikesse kaitsemeetmetesse. Kariloomade kaitseks rakendatud abinõudeks, nagu näiteks kiskjakindlate karjaaedade rajamiseks saab toetust küsida Keskkonnaametilt.
„Mida julgem on hunt, seda lähemale tuleb ta inimasustusele ning suureneb ka rünnakute tõenäosus kodu- ja kariloomadele. See ei ole midagi uut, inimene on hundiga võistelnud juba sellest ajast saati, kui ta kariloomi pidama hakkas,“ ütleb Männil. Ta lisab ka, et hundi inimpelglikkuse säilitamiseks ja arvukuse ohjamiseks on teda vaja oskuslikult küttida – see tähendab, et jahti tuleb pidada just julgematele isenditele.
Koertes toiduobjekti ega konkurenti ei näe
Huntide rünnakud koertele on erakordsed ning neid on üksikjuhtumitena ette tulnud igal aastal. Koerte murdmisega on tegelenud vaid väga väike osa meie huntidest, valdav enamus meie hunte ei näe koeras omale konkurenti või toiduobjekti. Küll aga lükkab Männil ümber arusaama, justkui oleks koerte murdmised otseselt seotud huntide arvukusega. „Näiteks viimase 15 aasta kõige ulatuslikumad kodukoerte murdmised toimusid aastal 2004, mil huntide arvukus oli enam kui kaks korda praegusest madalam. Riik suhtub kõikidesse huntide poolt koerte murdmisjuhtumitesse täie tõsidusega ning võtab kasutusele meetmeid ulatuslikumate kahjustuste ennetamiseks.“
Kütitakse pigem kahjupiirkondades
Väljaspool hundi jahiaega antavad eriload nuhtlusisendite küttimiseks on üks neist meetmetest, mida sageli kasutatud on. Jahihooaja sees on huntide küttimist suunatud enim neile aladele, kus huntide rünnakud kodu- ja kariloomadele on aset leidnud. Samuti kompenseerib riik loomaomanikule kahju, mis on tekkinud hundi rünnakust kodu- või kariloomadele.
Terve hunt inimese kallale ei kipu
Meie metsades ei leidu ühtegi loomaliiki, kes võiks näha inimest saakloomana ja ka eelduseid sellise olukorra tekkeks ei ole. Esiteks on Eestis kõigil kiskjatel hästi kaetud looduslik toidulaud. Teiseks jahitakse kõiki meie suurkiskjaid korrapäraselt, mistõttu säilib nende inimpelglikkus. Kui tekibki mõni ebaloomuliku käitumisega isend, kütitakse ta ära esmajärjekorras.
„Hundid ei ole inimesele tavaolukorras ohtlikud. Euroopas ei ole üle saja aasta terve hunt inimest rünnanud. Haiged loomad, näiteks marutaudi põdevad, võivad käituda ettearvamatult ja agressiivselt, kuid alates 2005. aastast on marutõve levik Eestis peatatud ning võimalus saada kokku seda haigust põdeva rebase või kährikuga, veel vähem hundi või ilvesega, on muutunud üliväikeseks,“ selgitab Männil.
Veel panevad ulukiseirespetsialistid südamele, et levitatavad valefaktid külvavad asjatut hirmu ning on inimesele ohtlikumadki kui mistahes kiskjad.
Põllumeeste ilm (09.03.2018) 2.03.3018 Kesk-Eesti Foto: Eve Kõrts Talv hakkab läbi saama ja põllumeestel aeg hakata atra seadma. Koostöös BASF Agroga tegime põllumeestele oma ilmakeskkonna ilm.ee/agro, kus edastame mullatemperatuuri ja -niiskuse mudelproognoose, lisaks radarid sademete jälgimiseks, ilmaprognoosid, agrometeoroloogilised ülevaated ja...
Aiapidajad saavad aidata aialindude käekäiku jälgida (09.03.2018) Linavästrik - autor Tiit Külaots Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki aiapidajaid ja loodushuvilisi liituma populaarse harrastusteadusprojektiga Suvine aialinnupäevik. Aialinnuvaatlejate abiga saame teada, kuidas läheb meie rahvuslinnul suitsupääsukesel, kuldnokal ja paljudel teistel armastatud aialindudel. Algas suvise aialinnupäeviku viies hooaeg.
Karm ilm (27.02.2018) Loodus nõuab oma. 27.02.2018 Võhma linn Foto: kirsisaara Põhja-Euroopa kohal valitseb võimas kõrgrõhuala, ulatub Läänemere äärde. Kõrgrõhkkonna serva mööda kandub kirdevoolus Siberi arktilistelt aladelt pärit jäine õhumass Balti riikidesse ning edasi Lääne-ja Kesk-Euroopa poole.
Juubeliilm! (24.02.2018) 24. veebruar 2018. a.13:13 Hiiumaa Kärdla .AM foto Nii nagu tänase päeva lugu kajastab Eesti ajalugu, on märkimist väärt ka juubeliilm, mis teatab, et väljas on päris talv.
Arktiline külm plaanib kolida mõneks ajaks Euroopasse (20.02.2018) Tartu Maraton paraja lume ja külmaga peetud ning ongi viimane aeg hakata sättima Eesti Vabariigi suureks juubelipeoks. Ilmaga on aga nii, et selle asemel, et sammhaaval kevade suunas liikuda, on talv, täpsemalt küll külm alles süvenemas.
Vastlailm! (13.02.2018) Külmemad ilmaolud soodustavad pikemat vastlaliugu Ida-Eestis, Lääne-Eesti plusskraadid toetavad aga mitmekülgsemat tegevust, eriti laste jaoks. Ära ei tohi unustada ka fakti, et 0°C ümber pendeldav temperatuur muudab teed libedaks!
DINO ja LOTTI - kaks kanget (04.02.2018) Eestis kogunesid tihedamad lumepilved tugevneva kõrgrõhuala lõunaserva ehk meie põhjarannikule, kui vähehaaval jõudu koguv kirdetuul neid Soome lahelt üles korjas ning kaugemale sisemaale kandis.
Veebruari esimene päev toob keerulised ilmaolud (31.01.2018) Foto: Kalmer Saar Homme ennelõunal sajab tihedat lund ja tuiskab. Saartel ja läänerannikul lörtsi ja vihma. On jäidet. Puhub kagu- ja lõunatuul 7-12, puhanguti 15, saartel ja looderannikul 18 m/s. Õhutemperatuur on Tallinn-Viljandi joonest lääne pool 0..+2, ida pool -1..-5°C. Pärastlõunal sajab Põhja- ja Ida-Eestis ikka tihedat lund ja tuiskab ning puhub tugev kagutuul. Õhutemperatuur on 0..-3°C.
Anna teada hullude metsiste vaatlustest! (31.01.2018) Foto: Tauri Pärna Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub üles teada andma hullude metsiste vaatlustest. Hulludeks metsisteks nimetatakse veidralt käituvaid metsisekukkesid ja -kanu, kes ei karda inimest, tikuvad aeda ja võivad isegi rünnata.
EOÜ: Nädalavahetusel loeti kokku üle 44 000 linnu (29.01.2018) Foto: Koidula Kliimann Möödunud nädalavahetusel üheksandat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 44 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused Eesti Ornitoloogiaühingule edastanud juba 1700 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1200 paigas üle Eesti. Oma vaatlusi saab edastada veel kuni 5. veebruarini.
Tänasest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus 2018 (26.01.2018) Foto: Koidula Kliimann Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 26.-28. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus. Tänavu üheksandat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal üle 2600 linnusõbra, kes vaatlesid kokku ligi 60 000 lindu 64 liigist. Talvist aialinnuvaatlust korraldatakse Eestis alates 2010. aastast, ettevõtmist on tunnustatud Aasta Keskkonnateo auhinnaga.
Läheb tuisuks! (23.01.2018) 24.01. öösel tugevneb lõuna- ja edelatuul sisemaal puhanguti 15, hommikuks 17 m/s, saartel ja rannikul 15, puhanguti 20, hommikuks kuni 24 m/s. 24.01. vastu hommikut hakkab Lääne-Eestis lund sadama ja tuiskab. Lumesadu liigub edasi üle Mandri-Eesti ja muutub tihedaks. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 4-8 cm. Pärastlõunal läheb sadu lääne poolt alates üle lörtsiks ja vihmaks. On jäidet.
Tormi järel tuleb lumi (16.01.2018) Foto: Ain Vindi Mõned päevad Islandi saare lähedal pöörelnud aktiivne madalrõhuala EVI on tegemas läbimurret Euroopa mandri suunal, kuid Venemaal laiuv kõrgrõhuala (nimeks BORCHERT) ei ole veel alla andnud ning aitas täna (16.012018) päeval näiteks Eesti taeva pilvedest vabastada.
Tuul paisub õhtul väga tugevaks (07.01.2018) Foto: Koidula Kliimann Ilmateenistus hoiatab: 7.01. õhtul tugevneb edela- ja läänetuul sisemaal puhanguti 15-20 m/s, rannikualadel 15-18, puhanguti 25-27 m/s. 8.01. öösel pöördub tuul loodesse ja püsib tugev.
Talvisem ilm tulekul (05.01.2018) Mõne ööpäeva Euroopat räsinud madalrõhkkonnad on jõudnud üksteise järel tunduvalt nõrgemana Läänemerele ning liiguvad siit edasi üle Soome põhja-kirde suunas. Pööriste järel on Atlandil tugevnemas kõrgõhuala ning selle ees puhuva loode- ja põhjatuulega on saanud alguse pooluselt saabunud külmema õhu sissetung kõigepealt Briti saarte, seejärel Skandinaavia ja Balti riikide suunas.
2018. aasta lind on metsis (03.01.2018) Metsisekukk Foto: Jaanus Tanilsoo Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise. Metsis on üks meie põlislooduse sümbolitest ja sobib hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal.
Mustvalged jõulud (24.12.2017) Jõuluilm 24.12.2012-24.12.2017 Pildistatud läbi aastate Väikese väina tammil. 24.12.2012-24.12.2017 Foto: Kalmer Saar Ilmavana sellel aastal lund ei jõudnud läände saata, samas Eesti idaosa sai talt uhke lumevaiba.
Täna on aasta lühim päev (21.12.2017) Talvepealinnas Otepääl tõusis päike täna kell 08.58 ja loojub 15.25. Päeva kestus on 6:26:35 Tänane talvine pööripäev on aasta lühim päev, mil päevavalgust jagub Eestis kuuest kuni kuue ja poole tunnini. Astronoomilise talve algus on kell 18.27.
Tihe lörtsi- ja lumesadu tulekul (30.11.2017) Foto: Evelin Nummert Tähelepanuks! Lähenev sadu muudab liiklustingimused halvaks! Tihedas sajus on nähtavus piiratud ja 0°C lähedase temperatuuri tõttu on libeduseoht suur.
Ilm kadripäeva ümber (24.11.2017) Foto: Anne Aaspõllu Õhtul, kui kadrisandid alustavad oma missiooni karjaõnne jagamise osas, pole neil varvaste külmetamist vaja karta, kuna õhutemperatuur püsib kindlalt plusspoolel. Mandrile on jäänud mõni üksik ja eksinud vihmapilv, saartel tuleb valmis olla uue sajuala tulekuks. Hilisõhtul levib tihe vihmasadu ka mandrile.
Ex-RINA jõuab Euroopasse (10.11.2017) Vaevalt kuu möödas, kui ex-okraan OPHELIA oktoobri keskel Euroopasse saabus ja Aafrikast kõrbetolmu ning Püreneelt metsatulekahjude tuhka tõi. Iirimaa lõunarannikul ulatusid tuuleiilid siis 40 m/s ning rohked elektrikatkestused ja tuulemurrud häirisid märkimisväärselt igapäevaelu: ka lapsed jäid ühest koolipäevast ilma. Meil Eestis oli 17.10. ilm hommikust peale pime ning mitmel pool äikeseline.
Täna on tuuline mardilaupäev (09.11.2017) Tänast (9.11) Eesti ilma kujundab Norra mere põhjaosas pöörlev võimas madalrõhuala Lemmy, mille idapoolne serv ulatub päeval üle Skadinaavia Läänemerele ning laieneb õhtuks Baltimaade ja Soome kohale.
Sajusele septembrile järgnes sajune oktoober (01.11.2017) Foto: Elviira Vehh Sajusele septembrile järgnes sajune oktoober. Lääne-Eestis tuli kuu jooksul vihmavett peaaegu kaks sajunormi. Mõnes ilmajaamas oli oktoobri sademete summa rekordilähedane. Lääne-Nigula ilmajaam sai uue oktoobri sajurekordi – sademete summaks mõõdeti 155,8 mm, s.o. 200% normist (norm 78 mm). Eelmine oktoobri rekord oli 150,3 mm, mis mõõdeti 1980. aastal.
Ilmastikuolud muutuvad keeruliseks… (25.10.2017) 26.10.2012 Pirita teel Foto: Koidula Kliimann … ja täna õhtust alates halvenevad liiklustingimused märgatavalt. Tugeva tuule, saabuva saju ja 0°C lähedase õhutemperatuuri tõttu suureneb libeduseoht ja nähtavus halveneb!
Vereta jahti on peetud juba 20 aastat (20.10.2017) Metskits. Jarek Jõepera. Vereta jahi meister Eestimaa eripalgelisis eri paigus on vereta jahti peetud juba 20 aastat. Fotovõistlust peeti tänavu Põlvamaal, kus “saakloomaks” oli aasta loom metskits. Aasta loomale fokuseerimine on viimastel aastatel juba kenaks traditsiooniks saamas toetamaks aasta loomaga seotud tegemisi.
Soomaal on tänavuse aasta suurim üleujutus (13.10.2017) Foto: Aivar Ruukel Ligi nädal aega kestnud tihe vihmasadu niigi sajusel sügisel on toonud Soomaale tänavuse aasta suurima üleujutuse. Ilmateenistuse andmetel oli septembri keskmine sajuhulk 88 mm, mis on 137% normist (norm 64 mm).
Tormikahjustused Järvamaal Miliste talu lähistel (15.08.2017) Autori fotod 12. augusti õhtul liikus suur külma frondi äikesevöönd üle Mandri-Eesti läänest itta. Kõige suuremad kahjustused esinesid Järvamaal ja Viljandimaal. Käisime 14. augusti õhtul tormikahjustusi üle vaatamas.
Sajandi torm lõi ilmamängu. Täna on selle tormi 50. aastapäev! (06.08.2017) Selle valmimine ajastati Sajandi Tormiks ristitud loodusnähtuse 50. tähtpäevaks. 1967. aasta augustitorm oli orkaani mõõtu torm Eestis, mis tekitas 6.–7. augustil 1967 olulisi kahjustusi looduses ja elutegevuses. Orkaani tuule kiiruseks oli püsivalt kahe päeva jooksul 30–35 m/s.
Möödunud ööl oli näha väga selgeid helkivaid ööpilvi (26.07.2017) Helkivad ööpilved 26.07 Muhu Foto: Kalmer Saar Möödunud ööl oli madalal loodetaevas näha väga tugevaid helkivaid ööpilvi ehk mesosfääripillvi, mis tekivad umbes 80 kilomeetri kõrgusel atmosfääris ja mida valgustab allpool horisonti asuv päike.
Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek 2017 (14.07.2017) Fotol 2016. aasta kokkutulekust osavõtjad Kokkutuleku läbivaks teemaks on kõigi vabatahtlike ilmavaatlejate koondamine ja tegevuste ühildamine.
Nigela suve õuemäng: LOODUSLAPSE BINGO (11.07.2017) Mänguväljadel on erinevate ülesannetega ruute – on neid, mis paluvad mängijal loendada kolm väikest kivi või kolm erinevat lilleõit. On selliseid, mis keskenduvad kujundite leidmisele – üles tuleb otsida Y-kujuline oks, midagi ümmargust, kolmnurkset või midagi, milles on auk. On neid, mille tarvis on vaja märgata värve – leida roosa kivi või lihtsalt midagi kollast, punast või oranži.
Mitmed ilmavaatlusjaamad said uuue tehnika (05.07.2017) Foto: Valdo Jahilo Täna jõudis Soomest Keskkonnaagentuuri kohale esimene partii suuremast hankest, mille käigus saavad värsked automaat-mõõteseadmed 16. ilmavaatlus- ja hüdroloogiajaama. Tegemist on ühe mahukama lepinguga projektis „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“, mida finantseeritakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist.
Teletorni sünnipäeval saab näha vaatemängulist ekstreemsporti (04.07.2017) BASE BOOGIE 2017 & Teletorni 37. sünnipäev 10-12. juulil Vähe on maailmas torne, mille sünnipäev toob kokku nii palju adrenaliinijanuseid ekstreemsportlasi ning kus toimub rahvusvaheline kolmepäevane vaatemänguline base-jump sündmus. Teletorni Base Boogie sündmus toob kohale ligi 60 langevarjurit üle maailma. Pealtvaatajad saavad vaatemängu jälgida Teletorni õuealalt ja seda kõike tasuta!
Ilm XII noorte laulu- ja tantsupeo ajal 30. juuni – 2. juuli 2017 (30.06.2017) Pühapäeval (2.07.) on tendents ilma paranemisele ja sajuhoogude harvenemisele. Hoovihma päris välistada ei saa, kuid tõenäosus on väiksem. Idakaare tuul muutub uuesti veidi tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel 12..13, päeval 17..20 °C.
Eesti Fotograafide Kokkutulek toimub tänavu Lääne-Virumaal Vasta mõisa aladel (30.06.2017) 2017. a toimub “Eesti Fotograafide Kokkutulek” (EFK) 21. – 23. juulil Vasta mõisa aladel Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas. Kokkutulekule on oodatud kõik fotohuvilised – nii päris algajad, juba kogemustega pildistajad kui professionaalid. Fotohuvilisi ühendav iga-aastane suurüritus, Eesti Fotograafide Kokkutulek (EFK), toimub 2017. aastal 18. korda.
Ilmaprognoos noorte laulu- ja tantsupeoks (28.06.2017) Ilm XII noorte laulu- ja tantsupeo ajal 30. juuni – 2. juuli 2017
Alates homsest töötab rannavalve (31.05.2017) Pirita rannas Foto: Koidula Kliimann Alates 1. juunist kuni 31. augustini osutab Tallinna haldusterritooriumil asuvates supluskohtades rannavalveteenust AS G4S Eesti. Kahes Tallinna rannas, Pirital ja Pikakaril, heisatakse esmaspäeval, 5. juunil supelrandade kvaliteeditähis sinilipp.
Uueneneud kodulehega Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrk otsib uusi huvilisi (30.05.2017) Alates 2005. aastast tegutseval Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrgul on selleaastase äikesehooaja alguseks valminud uus interaktiivne internetilehekülg, mis asub aadressil eav.meteo.net.ee. Uus lehekülg pakub mitmeid uusi võimalusi ja funktsioone, mis muudavad nii vaatlejaks registreerumise, vaatluste saatmise kui ka saabunud andmete vaatamise kiiremaks ja mugavamaks.
Ilm läheb soojemaks ja loodus hakkab mahajäämust tagasi tegema (15.05.2017) Tõestuse sellest, kui palju on tänavune loodus arengus maha jäänud, pildistas Peeter Rokk Tallinnas Mustamäel. Fotojäädvustused tänavusest ja mullusest 14. maist.
Tiit Kändleri põneviku “Läbi musta augu” esitlusel õpetatakse kaduma (15.05.2017) Kirjutasin selle raamatu kõigile uudishimulikele algkoolilastele ja põhikoolilastele, aga siit leiavad uut teavet meie maailma kohta ka nende vanemad. Kuidas kaduda nii, et ära ei kao? See on iga universumi uurija põhiküsimus. Meie kangelased reisivad paralleeluniversumisse, kus satuvad lapikule planeedile. Selgub, et just sinna on põgenenud neandertallased! Lugu edeneb, peaagu nagu “Nukitsamees”, ainult et lugeja leiab eraldi toodud värvikat ja tõetruud teavet meie universumi ehituse kohta.
