•  

Kuidas istutada tomateid? (17.05.2019 11:49)

Autor: Aednik24.ee

Aknalaual kasvavatel tomatitaimedel on seal juba väga kitsas ja nad paluvad: “Palun istuta meid ometi kasvuhoonesse!ˮ

Kütteta kasvuhoonesse saab taimed istutada tavaliselt mai teisel poolel, kuna suuremad öökülmad on selleks ajaks tavaliselt läbi. Algul tasub hoida kasvuhoones katteloor kindlasti käepärast, et ohu korral saaksid selle õhtul kiirelt taimedele laotada. Külmakaitse on kindlam, kui laotad loori kahe-kolmekordselt, kuna kihtide vahele jääv õhk on eriti tõhus isolaator.

Taimi tasub enne karastada
Kui päevad on juba piisavalt soojad, aga ööd taimede välja istutamiseks veel liiga külmad, võiksid hakata istikuid tasapisi karastama. Esialgu tõsta nad välja vaid mõneks tunniks, tasakesi pikenda õueaega.

Taimede sisse-välja tõstmine on küll paras mässamine, kuid sellega tasub vaeva näha – siis pole kasvuhoonesse istutatud taimedele kerged öökülmad enam ohtlikud, kui need veel peaksid mai lõpus-juuni algul ootamatult tulema.

Karastamiseks võid potid tõsta ka kasvuhoonesse, ööseks kata nad kindlasti aga kattelooriga.

Sobivaim aeg
Kasvuhoonesse võib hakata istutama, kui mullas on soojust vähemalt 15°. Taimed kohanevad uue kasvukohaga paremini, kui istutad pilves ilmaga. Tugev otsene päike võib tubastes oludes sirgunud istikutele tekitada tõsiselt stressi, millest ülesaamine kulutab asjatult energiat.

Ka õhtul pole mõistlik istutada, sest kastmine tõstab õhuniiskust, mis öises jaheduses jääbki püsima. Niisket õhku aga tomat ei armasta.

Kõrgekasvulisi ehk indeterminantseid sorte on õige aeg istutada siis, kui istikul on esimesed õied juba avanenud.

Madalad ehk determinantsed sordid püüa alalisele kasvukohale panna aga enne õite avanemist. Siis juurduvad taimed kiiresti ja maapealne osa alustab hoogsamalt kasvu. Kui madal sort hakkas aga juba potis õitsema, pühendub taim kogu energia viljade kasvatamisele ja juurestiku areng jääb tahaplaanile. Nõrk juurekava ei suuda kasvavale taimele anda piisavalt toitaineid ning taim jääb kiduraks.

Kui tihedalt?
Tomat on üks valgusnõudlikumaid kultuure, sellepärast ära istuta liiga tihedalt. Tiheda istutuse korral tekib taimedel konkurents valguse osas: taimed hakkavad üksteist varjama, viljad valmivad hiljem ning ka saak on väiksem.

Paras taimevahe on 40 cm. Kui istutad taimed kahte ritta, jäta ridade vahele 50 cm. Kahe rea korral istuta malemustris ehk nii, et ühe rea taim jääb teise rea taimede vahekohta. Nii saavad kõik taimed piisavalt valgust ja ruumi ning neid on hea hooldada.

Istutusaugud oleks hea eelmisel päeval valmis teha, et muld jõuaks soojeneda. Kaeva labidaga korralik auk, sest tomatitaim tuleb istutada veidi sügavamale kui ta potis kasvas, lisaks peab auku mahtuma ka värsket kompostmulda või väetist. Lisada võib ka kõdusõnnikut.

Istutamise nipid
* Kõigepealt kasta istikupotid korralikult läbi. Kui muld on märg, ei pudene see juurte ümbert ära. Lisaks läheb ka taimel keskkonnavahetus valutumalt, kui ta on end vett täis imenud.

* Kühvelda istutusaugu põhja kompostmulda, mille sisse oleks hea segada ka kõdusõnnikut või väetist. Parim valik on hobusõnnikukompost, sest selle toitainete tasakaal on tomati jaoks kõige sobilikum. Hobusõnnik on müügil pakendatult ka aiaärides. Otse tallist saadud sõnniku puhul tuleb teada, et saepuru-allapanuga sõnnik tomatile ei sobi. 

* Tomatile on meeltmööda kanakaka-mereadru graanulid. Mõni aiapidaja paneb taimele kaasavaraks aga räime: pidavat eriti hea saak tulema!

* Kui istutusaugu põhi on valmis, kalla sinna tubli sorts vett.

* Kuidas istik potist mureta kätte saada? Ära hakka taime varrest tõmmates välja kangutama, sest nii võib vars murduda. Kasuta parem gravitatsioonijõudu – pane parem käsi poti peale, nii et vars jääb sõrmede vahele. Abistades teise käega, keera taim tagurpidi ja võta kasvupott juurepalli ümbert ära.

* Säti istik auku umbes 5 cm sügavamale, kui see potis kasvas. Mulla sisse jäävale varreosale tekivad õige pea külgjuured ning taim saab endale võimsama juurestiku, mis teda paremini joodab ja toidab.

* Nüüd täida kogu istutusauk mullaga ja vajuta see tihedamaks.

* Kui kõik taimed on lõpuks istutatud, kasta nad veel kord läbi. Asjatundjate sõnul areneb juurestik paremini ja pole ohtu juurepõletiku tekkeks, kui sa esimesel istutusjärgsel nädalal taimi rohkem ei kasta. 

Pikaks veninud taimed istuta poolviltu
Aknalaual taimi ette kasvatades ikka juhtub, et liigse soojuse ja vähese valguse tõttu venivad istikud välja: lehed on varrel hõredalt (sõlmevahed on pikad) ning varred on peenikesed.
Väljaveninud taimed saab kiiresti vormi ajada, kui istutada nad mulda poolviltu.

See käib nii: moodusta mulda kaldus kraavike ja pane taim sellele “lamamaˮ, juurepall jääb mõistagi madalamale. Mulda jääval varreosal näpista lehed. Latv peab jääma kindlasti põhja poole, sest taim hakkab end upitama lõuna suunas päikese poole ja tänu sellele lähebki sirgu.

Kata juured ja kraavikeses olev varreosa mullaga. Mulla sisse jäänud varrele tekib üsna pea rohkelt lisajuuri. Mullast välja ulatuva ladva alla pane puuhalg, et lehed otse vastu maad ei jääks. Istutatud taimi tuleb kasta korralikult.

Juba mõne tunni pärast võib näha, kuidas mullale lamama pandud tomatitaimed on hakanud end üles ajama. Järgmisel päeval on kõik kenasti püsti tõusnud.

Eelmised artiklid:

Kevadised murutööd (06.05.2019)

Esimesed külvid avamaale (29.04.2019) Külmakindlamad kultuurid võib külvata kohe, kui muld on tahenenud ja harimiskõlblik. Seda, kui tihedalt ja millise reavahega igat sorti külvata, on täpsemalt kirjas seemnepakendil. Köögivili vajab viljakat mulda. Peenra tegemisel kaeva sisse kas orgaanilisi väetisi, nagu kompost, käärinud sõnnik, ja/või pikatoimelist köögiviljaväetist.

Arbuus ja melon kasvama! (23.04.2019) Arbuusid ja melonid pole meie aedades juba ammu mingi eksootika, vaid nendest on saanud täiesti tavalised köögiviljad. Nad on väga soojanõudlikud kultuurid ning suhteliselt pika kasvuajaga, seetõttu tuleb taimed igal juhul ette kasvatada – muidu ei jõua viljad meie lühikese suvega valmida.

Kuidas kasvatada ilusad tugevad tomatitaimed? (15.04.2019) Tugeva ja kompaktse tomatitaime saamine sõltub suuresti kasvukohast. Ilusa istiku saamiseks peab koht olema valgusküllane ja mitte liiga soe. Ära unusta istikuid ka väetada!

Parim aeg istutada ümber toalilli (03.04.2019) Kevad on imeline aeg, kui loodus hakkab ärkama pikast talveunest. Ka toataimedel on algamas uus kasvuhooaeg. Kevadel ümber istutatud taimed juurduvad kõige paremini ning saavad värskes mullas sisse hea kasvuhoo.

Lõika oma põõsad ilusaks (28.03.2019) Nii mõnigi hobiaednik on varakevadel raagus põõsaste ees seistes üsna nõutu: “Mitte tuhkagi ei saa aru, mida ja kust kohast tuleb lõigata.ˮ Tegelikult pole lõikamisel midagi keerulist, kui sa tead, mis põhimõtte järgi tuleb iga liiki hooldada.

Näpunäiteid õunapuu lõikamiseks (28.03.2019) Praegu on tasakesi jõudnud kätte see aeg, mil tasub teha korda oma õunapuud. Hoolduslõikust tasub teha igal aastal, siis on puud kogu aeg vormis ja töö läheb nobedalt. Ka puu tunneb end paremini, kui lõikad teda sageli ja vähe, mitte harva ja palju.

Lilletaimed aknalaualt: mida ja kuidas ette kasvatada? (25.03.2019) Pika kasvuajaga suvelilledel kulub külvist õitsemiseni natuke rohkem aega. Sellepärast tasub kindlasti nende taimed kevadel ette kasvatada, vastasel juhul näeme õisi alles suve lõpus.

Keeruta endale aiatöödeks vajalik kingikorv! (19.03.2019) Ilm.ee koostöös Aednik24.ee’ga loosib kõigi osalenute vahel 7 päeva järjest välja erinevaid aiandus- ja kodutoodete pakette. Keeruta ise ja kutsu ka pereliikmed keerutama. Siis on loosiõnn suurem.

Esimesed köögiviljakülvid (18.03.2019) Kuidas üldse teada, millal on õige alustada köögivilja ettekasvatust? Sobiv külviaeg – mis pole liiga vara ega liiga hilja – sõltub sellest, millal saab taimed istutada alalisele kasvukohale avamaal, külmkasvuhoones või rõdul-terrassil olevasse konteinerisse.

Noore viljapuu koor vajab kaitset (09.03.2019) Esimesed soojad päikesekiired märtsis alati rõõmustavad meid, aga noorte kaitsmata tüvega viljapuude jaoks on märtsipäike valus kogemus, mis tekitab külmalõhesid. Ka jänesed kipuvad märtsis viljapuuaias rohkem pahandust tegema.

Esimesena külva paprikat ja tomatit (02.03.2019) Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutunud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajad.

Tunne külvihooajast mõnu! (24.02.2019) Veel mõned nädalad ja ongi esimeste külvide aeg käes. Tasub üle vaadata oma külvivarustus – kas kõik vajalik on olemas, et taimede ettekasvatamine kulgeks mõnusalt?

Varjutuskangas päästab põletusest! (06.02.2019) Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!

Käes on taimede ettekasvatamise aeg (06.03.2018) Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.

Viimane aeg õieäädikat teha (21.08.2017) Rukkililled 11.08.2017. Tallinn Foto: Koidula Kliimann Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.

Kuidas teha väetist taimedest (31.07.2017) Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.

Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee) (07.06.2017) Põhja-Eestis vaarikad veel  7. juunil ei õitse ilm.ee foto Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".

Võilille sool ja suhkur (31.05.2017) Noor ritsikas võilillel Foto: Riina Mändel Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.

Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks (22.05.2017) Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.

Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks (19.05.2017) Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.

Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia. (12.05.2017) Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.

Metsik toit: mai (06.05.2017) Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.

Maikuu aiatööd (02.05.2017) Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas Nõmme 06.05.2016 Foto: Triinu Sarv Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.

Aprilli viimane nädal aias (28.04.2017) 24.04. Muhu, Simiste Foto: Kalmer Saar Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses  ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam