Aiamööbel peab toime tulema paljuga, mida teised mööblitükid isegi karta ei oska: pleegitav päike, lõõskav kuumus, ootamatud vihmatormid või valus rahe, krõbe külm ja pidev niiskus. Välimööbel, isegi kui see ei ole õues aasta läbi, peab selgelt olema vastupidav.
Hea ilmastikukindel aiamööbel saab alguse õige materjalivalikuga
Kvaliteetsed aiadiivanid, -lauad ning -toolid, mis on mõeldud väliseks kasutamiseks, on juba loodud väliolude väljakutseid silmas pidades. See tähendab muidugi ka õiget materjali ning valik on seejuures võrdlemisi lai. Populaarsuse nimekirja esikohalt leiab alumiiniumi. Vastupidav roostetamisele, niiskusele ja mustusele, madala hooldusvajadusega ja kerge puhastada. Ka kunstmaterjalist punutis tuleb muutuva ilmastikuga väga hästi toime ning on naturaalse punutisega võrreldes palju vastupidavam.
Naturaalsete materjalide maailmas kuulub esikoht puidule, ent ka siin pole kõik lahendused identsed. Puidust ilmastikukindel aiamööbel on erinevate vajaduste ja vastupidavusega, määravaks on kasutatav puiduliik ja ka mööbli korrektne hooldamine. Näiteks tiigipuu ja akaatsia on juba oma loomu poolest ilmastikuoludele vastupidavamad. Samas saab teiste puiduliikide vastupidavust tõsta, kui mööblit õigel ajal õlitada, vahatada või lakkida, mitte hoida seda muru või mulla peal ning muuta harjumuseks korrektsete hooldusvõtete kasutamine.
Lisaks põhimaterjalile on vaja mõelda tekstiilile – padjad, polsterdused, katted jne. Välitingimustesse sobiv tekstiil on tavalisest vastupidavam nii pleekimisele, niiskusele kui hallitusele. Eemaldatava polsterduse ja padjad tasub siiski kasutamisjärgselt paigutada kas ilmastikukindlasse kasti või tõsta siseruumidesse. Kuigi vihmale ja niiskusele vastupidav, võtab märja tekstiili kuivamine siiski tüütult kaua aega.
Mööbel varju või katte alla
Siiski, olenemata valitud materjalist ja sellest, kui ilmastikukindel aiamööbel on, ei ole olemas täiesti hooldusvaba lahendust. Muidugi ei ole vaja alumiiniumist mööblit õlitada või punutud mööblit üle lakkida. Hoolduse alla saab lugeda ka mööbli kaitsmise. Seejuures on hea teada, et vihmast suuremaks vaenlaseks võib olla hoopis päike. UV kiirgus on see, mis põhjustab värvide pleekimist ning tuhmumist, halvimal juhul ka mööbli pragunemist!
Kõige lihtsam viis mööblit kaitsta, on kas korralik varjualune või sobilik kaitsekate. Mõnikord on varjualune juba olemas, näiteks katusega aiakiiged, ent varjualuse saab juurde soetada – päikesevarjud ja aiatelgid! Olukorras, kus varjualuse kasutamine ei ole võimalik või mõistlik, tulevad appi spetsiaalsed mööblikatted. Selliselt saab mööblit kaitsta liigse päikese ja vihma, õietolmu aga ka lindude väljaheidete eest.
Mööbli kaitsmine lihtsustab oluliselt selle puhastamist, kuid jällegi, täiesti ära ei tasu seda unustada ka siis, kui oled leidnud maailma parima kaitsekatte. Regulaarne puhastamine pikendab mööbli kasutusiga ja säilitab ilusat välimust. Reeglina piisab lihtsalt veest ja pehmest lapist või nuustikust. Kord aastas tasuks ette võtta põhjalikum puhastamine, kus kasutatavad vahendid ja tegutsemisviisid sõltuvad mööbli materjalist.
Terrassimööbel talvekorterisse!
Kuigi aiamööbli komplekt on mõeldud kasutamiseks välioludes, on suvised ja talvised ilmaolud väga erinevad. Ühega tuleb mööbel toime ilma suuremate probleemideta, teisel juhul on vaja natuke abi. Abiks on siinkohal aiamööbli korrektne hoiustamine aga ka talviseks puhkuseks ettevalmistamine. Ettevalmistused talvekorteriks on mõttekas ära teha enne, kui sügisesed vihmasajud ja talvised lumetormid kohale jõuavad.
Esimeseks sammuks on mööbli kontrollimine, pöörates erilist tähelepanu hallitusele, roostele aga ka samblale, mis võib ohustada just puidust aiamööblit. Seejärel mööbli puhastamine, kuivatamine ning olenevalt materjalist lakkimine, õlitamine või roostetõrjega ülekäimine. Edasised sammud sõltuvad iga inimese võimalustest. Kui vähegi võimalik, on parimaks variandiks mööbli hoiustamine kuivas, ühtlase temperatuuriga ning hästi õhutatud kohas.
Teiseks võimaluseks on mööbli kaitsmine kvaliteetse mööblikattega. Korralik mööblikate ei ole abiks vaid hooaja jooksul, vaid ka üle hooaja hoidmiseks. Kuigi võib tunduda, et see on liigne kulu, tasub ost tasub igati ära, kui ei pea aiamööblit iga mõne aasta järel välja vahetama.
Verev lemmmalts hõivab kodumaiste taimede kasvukohad (28.08.2020) Verev lemmmalts Foto: Eike Tammekänd Kodumaiseid taimi ohustav ja kiiresti leviv verev lemmmalts (Impatiens glandulifera) on viimase kümne aastaga plahvatuslikult paljunenud võõrliik. Kahjuliku taimeliigi leviku peatamiseks on oluline seda kasvukohtadest tõrjuda.
Keskkonnaamet kogub teavet kahjuliku teoliigi leviku kohta (21.07.2020) Lusitaania teetigu Foto: Uudo Timm Keskkonnaametil valmis nutirakendus teokaart.keskkonnaamet.ee, mille kaudu saavad inimesed saata teavet lusitaania teetigude leviku kohta Eestis.
Keskkonnaamet: elurikkuse päeval märka enda rolli looduse hoidmisel (22.05.2020) Täna, 22. mail tähistatakse üle maailma elurikkuse päeva. Selle aasta juhtmõte „Meie lahendused on looduses“ rõhutab, et hoolimata tehnoloogia arengust sõltub inimkonna heaolu tervest ja toimivast loodusest. Keskkonnaamet meenutab, et elurikkuse hoidmiseks on lahendused meis endis.
Viimased tööd enne pikka talve (07.12.2019) Kas aed on valmis talvele turvaliselt vastu minema? Võib-olla peaks veel ümber puude sättima turvavõrgud metsloomade kaitseks ja siduma kokku okaspuude võrad, et lumi oksi laiali ei suruks.
Millal ja miks läheb vaja varjutuskangast? (06.12.2019) Päike võib õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletada isegi juba jaanuaris. Ole valmis oma taimi kaitsma! Sügisel, kui maa pole veel külmunud, on paras aeg torgata ümber põletushellade puude ja põõsaste püstkojana tugikepid. Neile on talve edenedes ja kevade lähenedes hea kinnitada varjutuskangas.
Aeg avada linnusööklad (15.11.2019) Oktoobri lõpus - novembri alguses on paras aeg panna üles söögimajad talvituvatele väikelindudele.
Toataimed tänavad lisavalguse eest (29.11.2019) Hilissügis ja talv on toataimedele karm aeg, sest valgust on vähe. Kergenda nende elu ja anna taimelampidega lisavalgust.
Kuidas ajatada tulpe ja nartsisse? (16.11.2019) Kui soovid tavapäraselt varem aknalaual näha õitsvaid tulpe ja nartsisse, siis on paras aeg hakata tegutsema.
Lupjamine viib murust sambla (15.11.2019) Muru on kaunis ega sammaldu, kui seda paari-kolme aasta tagant lubjata. Parim aeg selleks tööks on oktoobris-novembris.
Paras aeg daaliad üles võtta (29.10.2019) Daaliad ehk jorjenid on aedades veel väga värvikad, kuid juba homme võib kraadiklaas alla nulli langeda ja siis läheb ülesvõtmisega kiireks. Parem on see töö varem rahulikult ära teha.
Sügisene suurpuhastus kasvuhoones (16.10.2019) Kasvuhoone on selleks aastaks oma töö teinud, nüüd tuleb ta põhjalikult puhtaks pesta ja korda teha. Päikest ja soojust on juba nii vähe, et kasvuhoones pole mõtet enam tomatitaimi pidada. Mõni kirsstomat üritab küll veel väga õitseda, kuid pole lootuski, et tema viljad söögikõlbulikuks kasvaksid.
Kuidas võidelda sääskede ja puukidega? (04.06.2019) Sääsevaba aeg lõpeb kevadel siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur jõuab 8–9 kraadini. Siis muutuvad need ahned vampiirid aktiivseks. Ühel aastal on sääski tohutult palju, teisel vähe. Sääskede arvukus sõltub ilmast: kui kevadel sajab vähe ja ka lumevee loigud kuivavad ära enne, kui sääsevastsetest saavad valmikud, siis ongi sääski vähem. Tõhusalt hävitab sääsevastseid ka kevadine öökülm.
Muretu suvi ilma tigudeta ja sipelgateta (28.05.2019)
Kuidas istutada tomateid? (17.05.2019) Kütteta kasvuhoonesse saab taimed istutada tavaliselt mai teisel poolel, kuna suuremad öökülmad on selleks ajaks tavaliselt läbi. Algul tasub hoida kasvuhoones katteloor kindlasti käepärast, et ohu korral saaksid selle õhtul kiirelt taimedele laotada. Külmakaitse on kindlam, kui laotad loori kahe-kolmekordselt, kuna kihtide vahele jääv õhk on eriti tõhus isolaator.
Kevadised murutööd (06.05.2019)
Esimesed külvid avamaale (29.04.2019) Külmakindlamad kultuurid võib külvata kohe, kui muld on tahenenud ja harimiskõlblik. Seda, kui tihedalt ja millise reavahega igat sorti külvata, on täpsemalt kirjas seemnepakendil. Köögivili vajab viljakat mulda. Peenra tegemisel kaeva sisse kas orgaanilisi väetisi, nagu kompost, käärinud sõnnik, ja/või pikatoimelist köögiviljaväetist.
Arbuus ja melon kasvama! (23.04.2019) Arbuusid ja melonid pole meie aedades juba ammu mingi eksootika, vaid nendest on saanud täiesti tavalised köögiviljad. Nad on väga soojanõudlikud kultuurid ning suhteliselt pika kasvuajaga, seetõttu tuleb taimed igal juhul ette kasvatada – muidu ei jõua viljad meie lühikese suvega valmida.
Kuidas kasvatada ilusad tugevad tomatitaimed? (15.04.2019) Tugeva ja kompaktse tomatitaime saamine sõltub suuresti kasvukohast. Ilusa istiku saamiseks peab koht olema valgusküllane ja mitte liiga soe. Ära unusta istikuid ka väetada!
Parim aeg istutada ümber toalilli (03.04.2019) Kevad on imeline aeg, kui loodus hakkab ärkama pikast talveunest. Ka toataimedel on algamas uus kasvuhooaeg. Kevadel ümber istutatud taimed juurduvad kõige paremini ning saavad värskes mullas sisse hea kasvuhoo.
Lõika oma põõsad ilusaks (28.03.2019) Nii mõnigi hobiaednik on varakevadel raagus põõsaste ees seistes üsna nõutu: “Mitte tuhkagi ei saa aru, mida ja kust kohast tuleb lõigata.ˮ Tegelikult pole lõikamisel midagi keerulist, kui sa tead, mis põhimõtte järgi tuleb iga liiki hooldada.
Näpunäiteid õunapuu lõikamiseks (28.03.2019) Praegu on tasakesi jõudnud kätte see aeg, mil tasub teha korda oma õunapuud. Hoolduslõikust tasub teha igal aastal, siis on puud kogu aeg vormis ja töö läheb nobedalt. Ka puu tunneb end paremini, kui lõikad teda sageli ja vähe, mitte harva ja palju.
Lilletaimed aknalaualt: mida ja kuidas ette kasvatada? (25.03.2019) Pika kasvuajaga suvelilledel kulub külvist õitsemiseni natuke rohkem aega. Sellepärast tasub kindlasti nende taimed kevadel ette kasvatada, vastasel juhul näeme õisi alles suve lõpus.
Keeruta endale aiatöödeks vajalik kingikorv! (19.03.2019) Ilm.ee koostöös Aednik24.ee’ga loosib kõigi osalenute vahel 7 päeva järjest välja erinevaid aiandus- ja kodutoodete pakette. Keeruta ise ja kutsu ka pereliikmed keerutama. Siis on loosiõnn suurem.
Esimesed köögiviljakülvid (18.03.2019) Kuidas üldse teada, millal on õige alustada köögivilja ettekasvatust? Sobiv külviaeg – mis pole liiga vara ega liiga hilja – sõltub sellest, millal saab taimed istutada alalisele kasvukohale avamaal, külmkasvuhoones või rõdul-terrassil olevasse konteinerisse.
Noore viljapuu koor vajab kaitset (09.03.2019) Esimesed soojad päikesekiired märtsis alati rõõmustavad meid, aga noorte kaitsmata tüvega viljapuude jaoks on märtsipäike valus kogemus, mis tekitab külmalõhesid. Ka jänesed kipuvad märtsis viljapuuaias rohkem pahandust tegema.
Esimesena külva paprikat ja tomatit (02.03.2019) Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutunud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajad.
Tunne külvihooajast mõnu! (24.02.2019) Veel mõned nädalad ja ongi esimeste külvide aeg käes. Tasub üle vaadata oma külvivarustus – kas kõik vajalik on olemas, et taimede ettekasvatamine kulgeks mõnusalt?
Varjutuskangas päästab põletusest! (06.02.2019) Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!
Käes on taimede ettekasvatamise aeg (06.03.2018) Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.
Viimane aeg õieäädikat teha (21.08.2017) Rukkililled 11.08.2017. Tallinn Foto: Koidula Kliimann Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.
Kuidas teha väetist taimedest (31.07.2017) Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.
Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee) (07.06.2017) Põhja-Eestis vaarikad veel 7. juunil ei õitse ilm.ee foto Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".
Võilille sool ja suhkur (31.05.2017) Noor ritsikas võilillel Foto: Riina Mändel Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.
Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks (22.05.2017) Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.
Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks (19.05.2017) Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.
Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia. (12.05.2017) Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.
Metsik toit: mai (06.05.2017) Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.
Maikuu aiatööd (02.05.2017) Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas Nõmme 06.05.2016 Foto: Triinu Sarv Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.
Aprilli viimane nädal aias (28.04.2017) 24.04. Muhu, Simiste Foto: Kalmer Saar Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.
