•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

erik, 14.08.2009 15:45
Tere!

Miks ikkagi tavaline kasvuhoone on soojem kui välistemperatuur. Ongi pikalainelise kiirguse kinni pidamine klaasis?

Jüri K., 14.08.2009 20:48
Tere!
Täpsustatud Eriku küsimuse vastust 14.9.2009!

Martinile: 1) lõunatsüklon on tsüklonite liik, mille soe sektor on täidetud troopilise õhumassiga. Satpiltidel on neil sageli iseloomulik lehviku kuju või on väga võimas pilvemass, millel pole üldiselt mingit spiraali kuju. Meteoõpikutes öeldakse sageli, et lõunatsüklonid tekivad Vahemerel, Musta ja Kaspia mere piirkonnas. See pole päris õige - ka Kesk-Euroopas tekivad vahel lõunatsüklonid, kõik sõltub troopilise õhumassi asukohast.
Lõunatsüklonitel on suur soojavaru, mis tekitab rohket sadu, võimsaid pilvesüsteeme ja äikeseid - põhjus on selles, et mida soojem on õhk, seda enam suudab see niiskust endaga siduda ja tsüklonites õhk tõuseb. Niisiis troopilise õhumassi tõustes vabaneb palju soojusenergiat ja kondenseerub palju niiskust, eriti kui õhumass juba on niiske. See ongi lõunatsüklonitega kaasaskäivate tavapärasest ehk võimssamate nähtuste põhjus - kus on palju energiat, seal ju saavad nähtused ka tugevamad olla.
Siiski ettevaatust: tavaliselt öeldakse, et lõunatsüklonid toovad kaasa rohke saju (kui mäletate novembri lumetormi - see oli lõunatsüklon) ja tugevad äikesed ning suure sooja. Tegelikult sõltub kõik sellest, kust meie suhtes möödub tsükloni kese. Lõunatsükloni ida-ja lõunaosas on soe õhumass ja äikesed, mujal enamasti jahe ja laussajune ilm. Niisiis, kui selle kese möödub Eestist ida poolt, on oodata jahedat ja sajust ilma, kui lääne poolt, siis väga lämbet/sooja/sula (sõltuvalt aastaajast) ja muutlikku ilma.
Lõunatsükloni võimalikku lähenemist saab ennustada ilmakaardilt, kui isobaarid paiknevad meridionaalselt (pikemalt on sellest juttu ilm. ee keskkonnas vt menüüs Ilmakooli alt jutt: Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada III).
Kui on soov eennustada selle järgi, mis väljas toimub, siis saab soovitada vaid tuule jälgimist -enne lõunatsüklonit pöördub tuul järsult ja hakkab puhuma idast või kirdest, kuid mitte alati. Pilvede poolelt võib öelda, et taevas hakkab kattuma üha tihenevate kiud-ja kiudkihtpilvedega, kuid sama juhtub ka lääne-või edelatsükloni või nendega seotud sooja frondi eel, nii et tarvis on toodud näpunäited sünteesida (vaadelda koos ja siis järeldada), et midagi lõunatsükloni kohta ennustada.

2) Äikeste ennustamiseks on tunnuseid mõnesaja ringis, kuid neil on muidugi erinev väärtus. Kõige parem on jälgida pilvi, sest äike saab tekkida vaid konvektsioonipilvede korral, seega peaks taevas olema vähemalt rünkpilvi (muide, konvektsioonipilved võivad olla kihtpilvedega maskeeritud, see teeb ennustamise/äratundmise keerukaks, kuid siis aitab näit. pilvede segadus välja, sellest ka kohe). Tuleb jälgida pilvede muutumist ja arengut. Enne äikest on sageli taevas kas tornjad pilvehunnikud või nö segaduses (väga mitmesugused pilvetükid, mis asuvad eri kõrgustel). Pikemalt vt äikese lähenemise tunnustest ka siit: Ilmakooli alt ilmaennustamisest jutt Ilma ennustamine kohalike tunnuste järgi

Erikule: Täpselt nii - klaasil kui materjalil on omadus läbi lasta küll päikesekiirgust, ent osa sellest muutub kasvuhoones soojuseks ja enam välja ei pääse ja kumuleerub.
Täpsustus: millised ikkagi on tänapäevased seisukohad selles küsimuses? Atmosfääri soojenemist teatud gaaside soojuse neelamise ja kinnihoidmise tõttu nimetatakse populistlikult kasvuhooneefektiks. Uuringud näitavad siiski, et kõrgem temperatuur kasvuhoones on põhjustatud pigem eraldatusest ja segunematusest välisõhuga (ei toimu õhuvahetust) kui soojuse lõksu jäämisest. Küllaga saab väita, et soojus jääb Maa atmosfääri lõksu, sest mitmed gaasid on selektiivsed kiirguse neelajad. Niisiis soovitatakse seda nähtust nimetada atmosfääriefektiks. Et aga segadust vältida, võib vastavat nähtust nimetada atmosfäärseks kasvuhooneefektiks. Vastav täiendus lisatud 14.9.2009.

rauno, 14.08.2009 21:14
tere.
tahaks küsida et kas 50mm on tugev sadu ja kuidas saab siukseid suuri sadusid ette ennustada ?
ja mida tähendab see kui läheneb täiesti tumesinine suur pilv?

Jüri K., 15.08.2009 14:27
Tere!
Jah, seda loetakse isegi väga ohtlikuks, kuid sõltub, millise aja jooksul selline kogus alla sajab. Ametliku kriteeriumi järgi on vihmasadu ohtlik siis, kui sajab 15-49 mm 12 tunni või lühema ajaga ja eriti ohtlik, kui sajab üle 50 mm 12 tunni ja vähema ajaga (siis öeldakse olevat paduvihm). Arusaadavalt on nii, et mida lühema ajaga selline kogus alla sajab, seda ohtlikum võib see olla. Ka 3-5 mm vihma võib palju kahju tekitada, kui see sajab 1-2 min jooksul.
Muidugi on need kriteeriumid üldised ja vähepaindlikud, sest kõik sõltub saju iseloomust ja kohast, kus sajab.
NB! Jutt oli vihmast.
Lume korral on ohtlikud ka väiksemad kogused: ohtlik, kui sajab 7-19 mm kuni 12 tunniga ja väga ohtlik/intensiivne lumesadu, kui sajab üle 20 mm kuni 12 tunniga. Lume puhul seisneb ohtlikkus just liiklusega seoses.
Ennustada saab üldiselt kahel viisil. Võib jälgida ise pilvi jne, sest tugevad sajud on seotud sageli äikeste ja konvektsioonipilvedega või vaadata ilmakaardilt võimalikku suure saju tulekut. Sel juhul tuleks kasutada kas isobaaridega või õhumasside temp. näitavat kaarti. Sageli toovad tugevaid sadusid kaasa lõunatsüklonid. Esimesel kaarditüübil on enne lõunatsüklonit isobaarid meridionaalselt paigutunud (vt varasemaid vastuseid), teisel juhul tuleks vaadata, kas kuskil on soe õhumass sisse sopistunud jahedamasse, sest suuri sadusid toovad kaasa sageli need tsüklonid, kus temp.gradient on väga suur (soe sektor on täidetud troopilise õhumassiga, mujal on parasvöötmeline). Vastav ilmakaart vt: wetterzentrale. de /pics /Rtavn 062. html (tühikud kustutage ise ära)
Veel lisainfot vastusele: muidugi võib ka läänetsüklon tuua palju ja intensiivseid sademeid. Sel juhul jääb tsüklon toppama, millel võib-olla kaks põhjust, kas edasiliikumise blokeerib antitsüklon või mõni statsionaarne õhumass või tähtsam põhjus - tsüklon okludeerub ja jääb väheliikuvaks, sest on jõuvarud edasiliikumiiseks ära kulutanud ja/või väga suureks ja laialivalgunud muutunud. Sel juhul on moodustunud nö madalrõhuvöönd, kus võivad omakorda tekkida osatsükloniud, kui meri on piisavalt soe või kuskilt tuleb soe õhumass, mis annab lisaenergiat. Sageli onb suure tsükloni kese kuskil Skandinaavias paigal ja keerutab enda ümber lohkusid ning osatsükloneid, mis võivad samuti palju sademeid tuua.
Võib tekkida ka tsüklonite ahel, kusjuures iga järgmine liigub eelmisest tavaliselt pisut lõunapoolsemat trajektoori mööda. Selline seeria tähendab suvel siiski sageli lihtsalt sajust ja jahedat perioodi, talvel tuiskusid, sula, muutlikku ilma.
Tänapäeval püütakse suuri sadusid muidugi mudelitega ennustada ja modelleerida. Sellises süsteemis on andmeteks tavaliselt rõhuväljad, temp.gradiendid, olukord teatud kõrgusel (1,5 km, 5,5 km jne - tavaliselt väljendatakse meteoroloogias kõrguseid küll õhurõhu või mõne teise dmensiooni kaudu - isobaarpinnad, geopotentsiaalsed dekameetrid jne, aga olgu siis lihtsuse huvide kõrgusnäited km-s), mida seovad ülikeerukad valemid. Seetõttu ongi tänapäeval ilmaennustamisel nii olulised superarvutid, millel on tohutu arvutusvõimsus.

2) Kui ainsaks hinnatavaks kriteeriumks on pilve tumedus, siis see ei tähenda üldiselt midagi. Informatiivne on pilve välimus, liikumine, struktuurid/lisaomadused (rünklikkus, pilve ees on vall, loorikesed pilve tippudel jne) ja tekstuur (kiulisus jne). Ka pilve varjund annab infot (ei ole seotud tumedusega; saab vaadata, kas on äikesepilvega tegu).
Aga veel kord, tumedus üksi ei tähenda tavaliselt midagi.
Lisainfot: jah, öeldakse küll, et kui tumedal taustal on valged sajujooned, siis tuleb rahet kuid vaatlused ütlevad, et võib-olla nii ja naa, sest päike peaks siis otse rahele paistma, vaatenurk peaks olema õige jne, nii et jällegi saaks hoopis rohkem öelda, kui vaadata välimust jne. Selline meetod töötab hästi nii rahe kui muu äraarvamisel.

Janeli, 21.08.2009 18:18
Tere,
Kas sellel laupäeval 22 august on oodata päeval vihma?
Ise elan Põlvas.

Jüri K., 24.08.2009 18:38
Tere,

vabandan, et küsimus jäi vastuseta - ei olnud Interneti võimalust.
Jutt nüüd kõigile tähelepanuks! Prognooside küsimist soovitasin sissejuhatavas tekstis vältida, sest see eeldaks pidevat Interneti võimalust. Sügisel muidugi on selles suhtes kindlam. Iga küsimuse esitaja peaks lugema igaks juhuks sissejuhatava jutu üle, kuid kuna teksti ei kirjutanud mina, jäi võib-olla mõni asi segaseks.
Loomulikult annan parima, et vastused oleksid kvaliteetsed ja piisavalt põhjalikult, kuid ennustuste küsimisel tuleb arvestada, et vastus ei pruugi õigel ajal saabuda, olenevalt netivõimalustest.

ilm1234, 30.08.2009 10:08
kas tuleb eelolev talv ka normaalselt külm ja lumine.kas tartu maraton toimub veebruari keskel või jääb lume puudusel ära?

Jüri K., 30.08.2009 12:32
Seda, mida te minult teada soovite, nimetatakse pikaajaliseks või täpsemalt antud juhul sessoonprognoosiks. Hetkel näitavad ennustused, et talve esimene pool tuleb normaalne, kuid veebruari kohta on midagi vara öelda. Väga oluline on siinjuures see, et sellised pikaajalised prognoosid on väga üldised ja ei hõlma enda alla näiteks mõnepäevaseid sulasid või külmalaineid, vaid üldist sademete-ja temperatuurifooni (tegelikud kõikumised seal sees võivad olla väga suured, kuid kokku anda midagi normilähedast). Konkreetsust pikaajalistes ennustustes pole. Kui keegi ütlebki midagi sama konkreetselt kui mõnepäevases ennustuses tavatsetakse öelda, siis ta valetab, sest ei ole mingit alust ega võimalust öelda atmosfääri seisundit väga täpselt pikaks ajaks ette.
Temperatuurifooni ennustamine on usaldusväärsem kui sademete oma, sest sademed varieeruvad ajas ja ruumis palju enam ja see teeb nende pikaajalise ennustamise vägagi ettearvamatuks.
Tartu maratoni aluseks on aga kliimaprognoos, st et on vaadatud kuu keskmisi ilmastikuolusid ning kuna veebruar on keskmiste näitajate järgi Eestis kõige külmem kuu aastas, ongi see valitud maratoni toimumisajaks. Paraku ei pruugi see siiski olla kõige õigustatum otsus (analüüsin hetkel ainult ilmast ja kliimast lähtudes, toimumisaja otsuse teised tagamaad ja põhjused jätan kõrvale), sest isegi kui veebruar juhtubki olema kõige külmem (sageli seda siiski pole) kuu aastas, on selle ilmastiku muutlikkus enamasti suurem. Stabiilseimat talveilma võiks oodata jaanuaris ja ehk ka päris veebruari alguses, sest siis on päikeseenergiat vähe ja ookean mõnevõrra juba jahtunud. Juba veebruari keskelt alates saabub päikeselt meie aladele rohkem energiat (päike asub kõrgemal horisondist ja paistab kauem) ja see lisaenergia soodustab atmosfääri aktiviseerumist – näiteks on tsükloneid rohkem, mis muudab ilmastiku muutlikuks jne. Praegusel ajal on atmosfääris üldse ilmselt energiat enam (tõlgendatakse kui kliimasoojenemist vmt), siis seda kergemini võib nn talverahu olla rikutud, kui päevad jaanuaris pikenevad, sest päikeselt tuleb energiat meie aladele seetõttu rohkem ja niigi õrn tasakaal nihkub ja stabiilset ilmastikku veebruaris on vähem põhjust loota. Seda, et veebruari ilmastik on soojenenud ja muutlikkus suurenenud, näitavad ka analüüsid (keskmine temp on tõusnud, lumepäevade arv kahanenud jne). Ain Kallis on näiteks välja pakkunud viia maraton rohkem kõrgustikule, sest temp. langeb normaalselt (kuivadiabaatiliselt) 0,6 kraadi saja meetri tõusu kohta merepinnast.
NB! muutlikkusele viitan seetõttu, et ka väga külmade veebruaride võimalus võib-olla varasemast suurem, rääkimata siis soojematest. Keskmise lähedal olevate näitajatega veebruaride arv ilmselt väheneb (teised kuud olgu hetkel kõrvale jäetud).

kaivo, 30.08.2009 13:53
tere,
kuidas teada pilve välinmuse järgi et mida hakkab sadama/ ja millal esineb äikest

Jüri K., 30.08.2009 15:12
Sellele küsimusele tuleks vastata päris pikalt, sest sadu võib tulla väga erinevatest pilvedest. Sademeid annavad/võivad anda järgmised pilveliigid: rünkpilved, rünksajupilved, kihtpilved, kihtrünkpilved, kõrgkihtpilved, kihtsajupilved, kiudpilved, kiudrünkpilved, kiudkihtpilved. Neist kiud-ja kiudrünkpilvedest ei jõua sadu maapinnani, vaid jääkristallid, mis neist langevad, aurustuvad madalamatesse ja soojematesse õhukihtidesse jõudes. Seda nähtust tuntakse virga nime all. Võib kaasneda ka teiste pilveliikide puhul.
Märkimisväärset sadu annavad rünksajupilved ja kihtsajupilved (harva ka kõrgkihtpilved). Rünkpilved annavad tugevat hoovihma ainult troopikas, kuid meie laiustel on rünkpilvedest sademed üldiselt vähesed, kui üldse ja võib nõrka hoovihma, lumekruupe või teralund tulla vaid suurest rünkpilvest (Cu congestus). Mõnikord on eeskätt kuiva kliimaga aladel (näiteks Kesk-Aasias) näha virgat ka Cu mediocrise all. Rünk-ja rünksajupilved on konvektsioonipilved ja nad on rünkliku välimusega. Sademeid annavad need, millel on sajujooned all või mille tipuosa on jäätunud (rünksajupilvedel – kiudpilved pilve ülemises osas).
Üldse on efektiivseks sademete tekkeks vaja, et pilved koosneksid korraga nii jääkristallidest kui veepiisakestest (st oleksid segapilved). Just sellised ongi kihtsaju-ja rünksajupilved. Teised pilved koosnevad rohkem kas veepiisakestest või jääkristallidest ja seetõttu sademeid ei teki või tekib vaid tühisel määral. Teadmiseks, et varem peeti kihtsajupilvi madalate pilvede hulka kuuluvaks, nüüd enam mitte – tegemist on keskmise kihi pilvedega. Põhjus on selles, et kihtsajupilved on sarnaselt rünksajupilvedega mitme km paksused, kuigi tühikuid võib-olla ja laienevad seega läbi kõigi 3 kihi. Ka asub kihtsajupilvede alus enamasti kõrgemal kui 1 km (Fractonimbused võivad madalduda maapinnani).
Kihtrünkpilved võivad teatud tingimustel muutuda sajupilvedeks (kihtsaju-). Sellisel juhul muutub kihtpilvede alumine ebatasane pind ühtlaseks. Protsessi alguses võivad näha olla ka sajujooned.
Kõrgkihtpilved ja kihtsajupilved on saju alguses tavaliselt üha ühtlasemaks muutuv pilvemass. Aja jooksul, kui sadu jätkub, tekivad nende all kiiresti liikuvad ja tumedamad pilveräbalad, sest õhuniiskus on väga kõrge. Need on Fractonimbused, mis ise sadu ei anna, kuid võivad kaasneda kõikide sajupilvede puhul. Kui laussadu on väga tihe, siis on Fractonimbused olemas, kuid sadu varjab need ära ja taevas tundub ühtlane.
Niisiis, püüame lühidalt kokku võtta: konvektsioonipilvedel näitab sademete olemasolu sajujooned ja pilve ülemise tipu jäätumine ehk kiudustumine (kiudpilvede ilmumine). Teiste pilvede puhul peate teadma pilveliike ja nende omavahelisi seoseid, välimuselt on laussadu toovad pilved ühtlased, kuid kui sadu pole tugev ja õhuniiskus on piisavalt suur, siis seda ühtlust rikuvad Fractonimbused (halva ilma räbalpilved ehk rebenenud sajupilved). Teiste pilvede puhul on eralduvad sademed enamasti nii nõrgad, et näha on vaid virgasid või isegi mitte seda.

Äike saab tekkida ainult konvektsioonipilvedes (välke võib esineda ka lumetuisu korral, aga see pole ilmselt äike, kuid küsimus on veel lõplikult välja selgitamata – kui tunnete huvi, siis küsige, seletan pikemalt) ja seega on äikese korral taevas kindlasti rünksajupilvi. Seega on äike võimalik, kui te näete taevas pilverünki, mis muutuvad üha kõrgemaks, kuni hakkavad jäätuma ja tekivad kiudpilved pilve tippudesse. Äikesepilv on sageli kobrutava välimusega, eriti algfaasis. Hiljem võib pilv muutuda lamedamaks ja meenutab nagu väga tihedat ja paksu kiudpilvetükki. See aga ei tähenda, et seal äikest poleks.
Küsimusele on raskem vastata, kui konvektsioonipilved on maskeeritud. Seda juhtub väga sageli sooja frondi äikeste korral, kuid võib kaasneda ka teiste frontidega. Õhumassisisesed äikesepilved on enamasti hästi jälgitavad. Kui (äikese)konvektsioonipilved on maskeeritud, siis tuleb kasutada kaudseid määramismeetodeid: sademete esinemine ja iseloom (hoovihm näitab väga sageli jäätunud tipuga pilve olemasolu), vihmapiiskade suurus (suured vihmapiisad näitavad tugevaid konvektsioonivoolusid), madalate räbaldunud pilvede olemasolu (äikesepilve korral ei ole sellised pilvi või on neid hajusalt, kuid mitte kunagi lausaliselt) ja pilvede värvivarjundit (äikesepilvedel on spetsiifiline varjund, mis ilmneb piisava valgustatuse korral, kuid paraku nõuab varjundi õige tajumine väga palju kogemusi).

Vt ka: horisont.ee/node/1172
http://ilmjainimesed.blogspot.com/2009/08/aike-ja-eksiarvamused-moned.html (blogis on äikesest ja muust meteoroloogiaga seonduvast veel juttu)

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam