Foto: giordanobruno
Kui õhus hõljub jääkristalle, siis võib näha mitmesuguseid halonähteid. Enamasti tuulevaikse ja väga külma ilmaga ilmaga tekivad õhus hõljuvate jääkristallide (kujutab endast tegelikult nõrka lume-või pilvekristallisadu) puhul valgussambad. Need asuvad mõne valgusallika, sealhulgas autotulede kohal. Tihti tekivad sambad ka päikese kohal ja all.
Kaie Avistu on saatnud pilte uduvikerkaarest:
erikEST
Kiudpilvevikerkaar
19. septembril pildistati üht suhteliselt haruldast halonähtust, mis kannab nime seniidikaar (circumzenithal arc) ehk Bravais´ kaar.
19. septembri päikeseloojang oli väga värvikas. Ilm oli soe ja juba õhtupoolikul tekkis taevasse iseloomulikke kõrgrünkpilvi ja selle mustreid. Sarnased pilved tekivad taevasse sageli just sügisesel ajal, kui õhumass on soe või väga soe.
Foto: Eve Chamkhi
Tasapisi hakkan lugejatele tutvustama mitmesuguseid valdavalt meteoroloogilise optikaga seotud nähtuseid, efekte, värvidemänge jne, seda enam, et looduslikku valgust jääb iga päevaga pisut vähemaks ja valgusega seonduv tõmbab ehk rohkem tähelepanu.
Hommikul selge ilmaga, kui lõppenud ööst on rohule jäänud kaste, võib märgata üsna huvitavat nähtust: kui vaatame kastest muru nii, et päike jääb otse selja taha, siis pea varju ümbruses (täpsemalt antisolaarses punktis) on märgatavalt heledam oreool, mis vastavalt kauguse suurenedes pea varjust muutub üha nõrgemaks kuni on üle läinud tavalise heledusega kastetilkadega muruks.