Jüri Kamenik ilmast
Ilm jääb viimase hetkeni kahe vahele
Täna 13 aastat tagasi mõõdeti sooja kuni 27,6 kraadi!
24. aprillil 2000 mõõdeti aprilli kuumarekord. Kõige soojem oli siis Kundas (27,6), aga ka mujal ühtlaselt 26-27 kraadi. Tallinnas mõõdeti sel päeval maksimumiks 27,2°C ja Tartus 27,3°C.
Täna, neli aastat tagasi, nähti Eesti taevas haruldasi, siis veel nimetuid pilvi
Fotod: Jan Lepamaa
Kui pikka aega tundus, et pärast 1951. aastal ühe kiudpilvede vormina korratute kiudpilvede (Cirrus intortus) defineerimist on kõik eristamist vajavad erimid juba olemas, lõi Suurbritannia pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney 2009. aastal senise süsteemi täpsustamise vajaduse pretsedendi.
Miks lumi ei taha sulada?
Autori fotod
Hilistalvel ja kevadel arvavad inimesed, et päike sulatab olulise osa lumest. Veel arvatakse, et lume sulamisele aitab olulisel määral kaasa vihm. Alates märtsi viimasest nädalast võtsin päikese sulatava mõju lumele põhjalikumalt vaatluse alla ning tegin põhjalikemaid retki nii linnas kui maal.
Kondensjäljed, joonpilved ja vandenõuteooriad
Kondensjäljed ja neist arenenud kiudpilvisus 3.7.2010 Kesk-Eesti kohal. Autori foto
Viimastel aastatel on kondensjälgede (ingl k contrails) ehk joonpilvedega haakuv vandenõuteooria (chemtrail) kogunud kiiresti populaarsust ja seda ka Eestis. Seetõttu otsustasin kirjutada sellest pikemalt.
Miks ilm nii ebanormaalselt külm on?
Foto: Eve Kõrts
Miks siis on nii külm? Veebruari lõpus tekkis suurtel laiustel põhjatsüklonite seeria. Tsüklonite seeria sisaldab endas tavaliselt 5-7 tsüklonit, kusjuures iga järgmine liigub üha lõunapoolsemat trajektoori (põhjapoolkeral). Seega iga järgneva tsükloni tagalas pääses arktiline õhumass üha kaugemale lõunasse. Seeria üks viimastest tsüklonitest tõi meile märtsi alguses lumetormi. Lõpuks sai seeria otsa ja arktilises õhumassis tekkisid üksteise järel antitsüklonid. Need blokeerivad Atlandi ookeanilt läänevoolu ja hoiavad kärekülma õhumassi siin
Vananaistesuve oodates
Vananaistesuve õhtupoolik
Foto: Lea Marmor
Prognoosid näitavad homseks 20kraadilist soojust, kas see on vananaistesuvi?
Äikesejaht 8. septembril
Äikesevihm 8. septembri öösel Tallinnas
8. septembri hommikul võtsin koos mõne kaasreisijaga ette päevase retke Eestimaal. Kirjutan sellest äikesejahtimise seisukohast.
Umbusi lähedal hiljutise tornaado jälgi kaemas
Juuli lõppes väga palavate ilmadega ja äikeseliselt. Kardeti tornaadosid ja üldse ohtlikku ilma, mis suuremas osas jagus Lätti ja Leetu, aga midagi ka Eestisse. 30. juulil püsis veel troopilise õhumassi piir Eesti kohal ja pärastlõunal tekkisid intensiivsed äikesekolded. Üks neist põhjustas Tartumaal Umbusi lähedal ilmselt tornaado. 31. augustil käisin A. Kallisega kahjustusi uurimas, et selles küsimuses selgust saada.
Tornaadopuhang 15.-16.8.2008 Poolas ja ühepäevane kuumalaine 17.8.2008 Eestis
Käesoleval suvel oleme palju kuulnud hiidrahedest ja tornaadodest Poolas, need põhjustasid suurt varalist kahju, inimeste vigastamist ja isegi hukkumist. Üks hullemaid tornaadosid oli sel aastal 14. juulil Pommeris, tappes vähemalt ühe inimese ja vigastades kümmet. Vaatamata dramaatilisele suvele jääb see 2008. a. tornaadopuhangule alla, sest tollane põhjustas vähemalt 4 inimese hukkumise ja mõjutas enim Opole, Sileesia ja Łódźi vojevoodkonda. Miks ja kuidas selline tornaadorünnak tekkis ja kuidas sündmused kujunesid?
8. augusti pagikuninga (ja teiste konvektiivtormide) tähistamine
Autori fotod
Eesti on looduse poolest üpris rahulik paik. Hävitavaid loodus-, sh ilmanähtusi, on harva või väga harva ja need pole üldjuhul võrreldavad maailma mastaabis toimuvaga. Seetõttu pakuvad Eestiski ettetulevad energiarikkad ja potentsiaalselt ohtlikud nähtused, nagu äikese(konvektiiv)tormid, palju huvi ning oluline on mõista, miks, millal ja kuidas sellised konvektiivtormid võivad Läänemere äärde sattuda või kohapeal tekkida. Nende küsimuste arutamiseks otsustasin korraldada iseäraliku 8. augusti pagikuninga tähistamise ilm.ee kontoris Tallinnas, kuhu olid kutsutud kõik huvilised ja teha paar ettekannet konvektiivtormide teemal, kuid pakkuda ka kultuurilisi ja filosoofilisi diskussioone, et tähistamine liiga ühekülgseks ei osutuks.
Mida võib juuli lõpp Eestisse tuua?
Juuli lõpp tõotab tulla ohtliku ilmaga ja on ilmselt käesoleva suve tipphetkeks. Lühike selgitus praegustele ohtliku ilma lubavatele prognoosidele.16.-18. juuli on Eestit laastanud äikeste aastapäev!
4. juulil on suure, Keila kiriku lõhkunud suvetormi aastapäev!
8.august Püünsi küla Viimsis
Foto: Kristi Asi
Sündmused tavalisele vaatlejale Loode-Eestis nägid välja järgmised. Hommikul oli ilusa ilmaga ja nõrga lõuna- või kagutuulega. Temperatuur tõusis aeglaselt 25°-ni. Tasapisi hakkas taevas vinesse minema. Keskpäevaks oli vine muutunud õrnaks kiudpilvelooriks, mis üha tihenes lõuna ja edela poolt. Tekkis arvamine, et võib tulla äikest.
Et mis homme tuleb või ei tule
18. juuni ennelõunane satelliidipilt. Taani on jõudnud tohutu äikesekolle, kuid see on hajumas. Allikas: Sat24.com
Rannailma asemel rajuilm ja kuidas see kujunes
Sooja frondi pilved 17. juuni hommikul Tallinnas
16. juunil jõudis Eestini Suurbritannia kohal oleva läänetsükloni serv ja sellega seotud jugavool. See tõi kaasa vihmahood, äikese Rakvere lähedal ja karmid mamma pilvemaastikud. Tsükloni soe sektor ulatus napilt Eestini.
Merel olev udu viitab sealsetele rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Udu 13. juunil rannikualadel
13. juuni udu Pirital
Foto: Jüri Kamenik
Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu.
Silmapaistev pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal
30. mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.
23. märtsil tähistati maailma meteoroloogiapäeva
Jaan Saar ütleb avasõnad
Autori fotod
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.
Lumi tänavu ja mullu
Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.
Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad
Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.
Talv on ukse ees!
Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist.
Foto: Kersti Kaiv
Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.
8. augusti palavusest ja äikesetormidest
8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.
Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda
Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.
Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse
Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.
Millised pilved toovad äikest?
Kevadine soojus teeb uperpalle
20.05.2011 Rannahooaeg on avatud
Foto: Eve Chamkhi
Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.
Miks pilved on altpoolt tasased?
Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo
Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.
Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"
Kas see talv ei saagi otsa?
Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.
Foto: Eve Kõrts
Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.
Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.
Kuidas tekib äike?
Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast
2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.
Jää ja lumi
See on pikem ülevaade jääst ning lumest, mis on Eesti talvise looduse üheks lahutamatuks komponendiks. Seega võiks sellest rohkem teada. Ülevaade on mitmeosaline. Esimene on sissejuhatav ja keskendub jääle, selle erimitele ning struktuurile.
Kas talv tuleb jälle külm ja idast?
Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt"
"Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."
Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad
Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast!
Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.
Allikas: intellicast.com
Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.
Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus
Foto: Signe Nõmmik
Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.
Jää ja lumi II
II osa jääle ja lumele pühendatud selgitustesarjast. Teises osas võtame vaatluse alla lume kui sademeteliigi ja uurime, kuidas see tekib.
Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund
Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.
Huvitav pilvemaastik varjuga
Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis.
Foto: Jarek Jõepera
Huviline saatis ilusa ja efektse foto.
Veelkord talvisest äikesest
Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.
Autori foto
Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril
22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt.
Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!
Miks on taevas sinine?
Foto: Leili Valdmets
Taevasina põhjuseks võiks esialgu pidada valguse hajumist. Uurime lähemalt.
Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab?
baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust
Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":
Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks?
Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?
Satelliidipildid derecho arengust II
Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd!
Läti radar
See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.
Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees!
Äikesekuninga visiit
26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!
Satelliidipildid äikesekuninga arengust
Kuuma õhumassi pealetung
23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.
4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev!
Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.
Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte
Satelliidipilt 25. juuni õhtul.
25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.
Kas tammepuu tõmbab välku ligi?
Kaks korraga
Pildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.
Foto: Avo Soidla
Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".
Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev
Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).
Kassi ja hiire mäng ilmarindel
Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.
Ilm jaheneb loode poolt kiiresti
Täna õhtupoolikul võisid Loode-Eesti elanikud tähele panna, et ilm jahenes järsult ja õhk muutus jäiseks. Enne seda oli sooja kuni 18 kraadi, pärast jahenemist langes õhusoe 10 kraadi peale ja õhtu ning öö jooksul läheb veelgi jahedamaks.
Emajõgi 15. aprillil
Emajõgi Tartus 12. aprillil
EMHI: 13.aprillil kell 8:00 Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 326 cm ja Praagal - 285 cm.
Emajõgi Tartus 11. aprillil
EMHI: 2.aprillil kell 8:00 Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 324 cm ja Praagal 281 cm.
Emajõgi Tartus 9. aprillil
9. aprillil kell 8:00 Emajõe veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 313 cm ja Praagal 269 cm.
Fotod
Emajõgi 8. aprillil
Fotod Tartu kesklinnast.Üle ääre ajavast Emajõest
Emajõgi Tartus jalakäijate sillalt vaadatuna
Käes on suurvee kõrgaeg ja seda ka Emajõel.
27. märts pakkus nii äikest, rahet kui tugevat vihma
Äikesest 27. märtsil
Märtsi teine nädalavahetus oli üllatavalt äikeseline
Äike on märtsis väga haruldane, kui nüüd oli äikest lausa kahel märtsipäeval järjest! Selgitame, kuidas ja miks.
Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?
Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?
Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta
Miks ilmateade valetab?
Tuisk Emajõel
Autori foto
Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":
Kuhu merest vesi kaob?
Foto: Inna Tross
"Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.
Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe?
Foto: Kristi Asi
Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".
Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon
Foto: Kaie Avistu
Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.
Jää ja lumi V
Foto: Peeter Teedla
Viimases ülevaateosas lumest ja jääst vastame eelmise osa lõpus esitatud küsimustele, käsitleme lühidalt tuisu ja lumikattega seonduvat ning esitatud on kerge analüüs lumerohkuse põhjustest Põhja-Eestis. Vahele on põimitud mõningaid huvitavaid ´varia´ küsimusi.
Jää ja lumi IV
Jätkub jääle ja lumele pühendatud ülevaatesari. Neljandas osas keskendutakse lumekristallidele ning nende kuju, suurust ja liitumist mõjutavatele teguritele.
Jää ja lumi III
Jätkub ülevaatesari lumest ja jääst. Kolmandas osas selgitatakse, milliste atmosfääritingimuste puhul sajab lund, millal jäävihma ja on jäidet.
Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades
Foto: Avo Soidla
Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.
Kas orkaan Soome lahel?
Soome ilmateenistuse radarianimatsioon
15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.
Järsk külmenemine ja järveefekt
14. detsembri EMHI ilmakaart
13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.
Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis.
Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.
23. novembril oli suure lumetormi aastapäev!
Lumetorm Raplamaal
Foto: janzake
23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.
Hole Punch Cloud
Foto: Elis Koor
2008.a. pilvepiltide galeriist
Hole Punch Cloud (doominoefekt faasilises ebastabiilsuses olevate pilvede puhul). Pilvering Moskva kohal. Hiljuti tekitas sensatsiooni Moskva kohal nähtud kummaline pilvemoodustis.
Miks on Pandiveres talvine?
Esimene lumi 17. oktoobril 2009
Foto: Kalvi Palling
Juba kolmandat päeva (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.
Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal
Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.
Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited
Miks lähevad puude ja põõsaste lehed sügisel värviliseks?
Foto: Riho Kaur
Septembris ja oktoobris saavutavad sügisvärvid oma suurima erksuse ning ulatuse. Seetõttu on päevakorras küsimus, millest need värvid tulevad.
23. ja 24. septembri ilmast
Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.
Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast
Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada!
Tartu taevas 24. septembril. Autori foto
Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril
23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto.
Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).
Miks on nii? Mis on nende nähtuste põhjusteks?
Foto 2009.a. pilvepiltide galeriist
Autor Pille Riin Pettai
Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.
Tuulevihin vee kohal
Sõru sadamasse sisenedes laeva ees 16.09.2009 kell 15.51.00
Foto: Peeter Puusild
Tähelepanelik reisija pildistas üht esmapilgul arusaamatut nähtust. Lähemal vaatamisel selgub, et tegemist on tuulekeerise tekitatud veepritsmete pilvega
Miks on talved külmemad kui suved?
Foto: Mall Värva
Kohe tuleb meelde kliima ja aastaaegade vaheldumine. Millest need aga tekivad/sõltuvad?
Kuidas tekivad pilved?
Foto 2009.a. pilvepiltide galeriist
Autori kasutajanimi yllatusee
Pilvede täpne füüsikaline tekkemehhanism ei ole teada, kuid üldjoontes on probleem justkui hästi lahendatud.
Kas äikesepilved ja tsüklonid liiguvad vastu tuult? Miks?
Foto: Aleksandr Grafski
Sageli öeldakse, et äikesepilv liigub vastutuult. Ka enne tsüklonit ei puhu ju tuul madalrõhu poolt, vaid kuskilt mujalt. Milles on asi?
Kas kuu kiirgab ise valgust? Kuidas seda tõestada?
Foto: Kaie Avistu
Kuu ise ei kiirga valgust, vaid peegeldab sinna saabunud päikesevalgust.
Miks (suurtest) järvedest voolab välja üks jõgi, kuid sisse tavaliselt palju jõgesid?
Emajõgi
Foto 2008.a. pilvepiltide galeriist
Autor Ingeborg Johanson
Eesti kõige suuremad järved on Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Nendesse järvedesse voolab sisse hulgaliselt jõgesid, kuid mõlemast välja vaid üks, vastavalt Narva ja Suur-Emajõgi. Milles on asi?
Mitu värvi on vikerkaarel?
Foto: Leili Valdmets
Vikerkaarel saab selgesti eristada tegelikult 9 värvust – lisaks traditsioonilisele 7 värvusele on veel infrapunane ja ultraviolett.
Miks on tihti sajupilved tumedad, kuid rünkpilved pigem heledad?
Valged rünkpilved 2009. aasta pilvepiltide galeriist
Autori kasutajanimi petser96
Vihmapilved on tavalised paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub.
Miks kaugusse viivad rööpad läheksid justkui kokku?
Foto: Kertu Kipper
Kui me vaatame kaugusesse minevaid sirgeid rööpaid, siis tunduks justkui, nagu need läheneksid üksteisele kuni mingis punktis saavad kokku.
Miks pilve tagant väljuvad „päikesekiired“ tunduvad laiali minevat?
Miks tekivad enne tsükloni või frondi tulekut pilved?
Foto 2009. aasta pilvefotokonkursi galeriist
autori kasutajanimi pepsy
Pilved tekivad peaaegu alati tõusva õhu tõttu.
Miks pilved kipuvad õhtuti hajuma?
Foto: Lea Marmor
Miks pilved (eriti konvektsioonipilved) kipuvad õhtuti hajuma?
Miks on sügisel ja talvel pilved madalamal kui suvel?
Foto: Eduard Zentšik
Pilvede alumise pinna kõrgus ja madalate pilvede osakaal on seotud suhtelise õhuniiskusega.
Ühest väga ammusest ja erakordsest augustitormist
1967. aasta augustitormi ikka teatakse - vanemad inimesed mäletavad ja sellest on ka palju räägitud - kirjutatud. 1890. aasta augustitorm on aga vajunud unustuse hõlma. Seda ammust sündmust uuris Jüri Kamenik.
Mis on päikesehoog?
Päikesehooks nimetatakse sellist ilma, kui sajab vihma ja samal ajal paistab päike. Üsna tavaline on see niiskes ja muutliku ilmastikuga kliimas, nagu näiteks Eestis. Praeguse ebapüsiva ilmastiku perioodil võib päevas isegi mitut päikesehoogu näha.
Äikesed ja rahe 13.-15.8.2009
Ebapüsiv ilm ja mõned olulised tähelepanekud. Kui soovite täpselt teada, mis ilma Teie asukohas on oodata, juhul kui valitseb ebapüsivus, on ainus võimalus jälgida pidevalt pilvi ja nende arengut ning liikumist.
Taevasse tasub vaadata ka siis, kui ilm on rahulik ja igav!
Kuigi ilma peetakse igas olukorras sobilikuks jututeemaks, on viimased paar päeva olnud pealnäha rahulikud ja igavad, polekski nagu ilmateemadel millestki rääkida. Tasub pöörata pilk taevasse, pilved jutustavad nii mõndagi!
Äikesejaht 24. juulil 2009
Juba nädala alguses olid prognoosid 24. juuli suhtes äikese suhtes soodsad või väga soodsad. Miks ohtliku ilma ennustus siiski ei täitunud? Põhjus oli selles, et Eestis läks üle juba liitunud front – oklusioonifront aga ei põhjustanud enam midagi märkimisväärset.
Äikesed 25. juulil
Kuna 24. juulil Eestisse saabunud madalrõhkkond ei kiirustanud lahkumisega, siis kujunes 25. juuligi konvektsioonile soodsaks.
Äikesejaht 19. juulil
Fotod ja videod: Tarmo Tanilsoo
Teisipäev tõi äikese, rahe ja järjekordsed helkivad ööpilved
Äikest ennustasid juba eelmisel õhtul taevasse tekkinud pilved ning konvektsioonipilvede säilimine õhtul.
Suurte juulitormide tähtpäev!
Foto 2004. aasta äikesest Äikesejahi galeriist
autori kasutajanimi lorrap
16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi.
Äikesejaht 16. juulil 2009
16. juunil käisid äikesejahil Jüri Kamenik ja Tarmo Tanilsoo.Tormijaht 8. juulil ja tsükloni järellainetus 9. juulil
Kas ja kuidas on Eestis võimalik tormikütina tegutseda, käis koos kaaslastega uurimas Jüri Kamenik.
Äikesejaht 1.-2. juulil Baltimaades
Mida teha puhkuse ajal, kui pole suvitamiseks sobilikku ilma? Üks võimalus on uurida ilmakaarte ja minna... äikesejahile! Juuli alguses pani Jüri Kamenik kokku tormiküttide meeskonna ja asus teele, sellest valimis ka foto- ja videoreportaaž.
Hiljuti oli väga tugeva äikesetormi aastapäev
Pilv 8. juuli päeval Tallinnas
Eeloleva öö hakul tugevneb tuul, on oodata ka äikest. Eesti ilmateenistus soovitab jälgida jooksvaid hoiatusi! Laupäeval, 4. juulil möödus seitse aastat erakordselt tugevast äikesest Eestis.
Taevas olid ilusad kiudpilved ja vikerkaar!
Esimesel fotol kihtrünksajupilv (Cumulonimbus humilis)
Pilvede pildistamise fotokonkursi ajal on paslik rääkida ilusatest kiudpilvedest ja vikerkaarest, mis olid olid nähtavad 6. juuli õhtul.
Ilusad pilved ennustasid äikest
Ilusate kiudpilvedega päev:
Äikestest ja loodusnähtustest 26. - 27. juunil ehk tormiküttimine Eesti moodi
Äikest oli möödunud nädalal ning seda on oodata ka lähipäevil. Viimatise äikese arengut käis jälgimas ja pildistamas Jüri Kamenik.
Käes on vikerkaareaeg
Autori kasutajanimi sviljar
taevapiltide galeriist
2009. aasta juuni on silma paistnud vikerkaarerohkusega. Vikerkaar annab võimaluse ka ilma ennustada.
Käes on helkivate ööpilvede aeg
20.06.2009
Autori foto
Helkivad ööpilved on huvitav ja tähelepanuvääriv nähtus, mida võib suvises põhjamaataevas näha. Tavaliselt võib neid näha pärast jaanipäeva, eriti juulis, kuid hooaeg on maist augustini.
Kuidas kujunes 25. mai äikesepäev Lääne-Euroopas
25. mail paiknes Biskaia lahe kohal tsüklon, mille lääneservas suunati troopiline õhumass Lääne-Euroopasse. Seetõttu tekkisid seal seoses troopilise õhumassiga tugevad äikesetormid.
Äike ja rahe 21. mail
Rahe Rakveres 21.05
Foto: Helen Arukaev
21. maiks ennustati paljudesse kohtadesse hoovihma ja rahet, mis ka realiseerus, kuigi mõningaste reservatsioonidega.
Info varasema ilma kohta Eestis
Nii uurijatele kui mitmesugustel pragmaatilistel või otsingulistel (teadmishimu) põhjustel on hea teada, kust ja millist infot leiab varasema Eesti ilma kohta.
11. mai äikesed ja sellega kaasnenud efektid
11. mail kell 18.27 Tartus
Foto: Jüri Kamenik
11. mail arenesid nii Eestis kui Lõuna-Soomes konvektsioonipilved ja paljudes kohtades oli äikest. Äikesepäev juhatas sisse pikema jahedusperioodi. Suvele on see hea, sest sageli on sooja mai järel saabunud võrdlemisi kehva suvi.
Välkude värvus on erinev
Foto Madis Mark
Äikesejahi galeriist
Kes jälgib välkusid hoolikamalt, võib üsna kerge vaevaga märgata, et välgud pole sugugi ühesuguse värvusega. Kõige sagedamini on violetseid/roosakaid välkusid, veidi vähem kollakaid ja kõige vähem sinakasvalgeid. Erandkorras võib välk ka rohekas vms tooniga olla.
Õhtused vaatemängud Eestimaa taevas
3. mail veidi enne poolt kaheksat õhtul Mustamäel
Foto: Liina Maldre
maipiltide galeriist
Lõppenud aprill ja alanud mai on eelkõige õhtuti pakkunud värvikavaid ja huvitavaid vaatemänge. Enamasti on need seotud halodega.
Miks on nii soe?
Foto: Helen Talli
aprillipiltide galeriist
23. aprillist on üsna järsult läinud ilm soojaks. Päevamaksimumid ületavad 20° (nii kestab see 29. aprillini), on kuiv ja tuuline. Põhjus on üldiselt polaarfrondis, mis on taandunud põhja poole ja nende kaudu põhjatsüklonite ketis, mis on nabanööridega (frontidega) omavahel ühendatud. Sisuliselt jääme tsüklonite sooja sektorisse, kuhu on kujunenud ulatuslik kõrgrõhuala. Põhjatsüklonite surve püsib ja see hoiab tuult tugevana, kuid aitab soojuse juurdevoolule kaasa.
Järjekordne taevane vaatemäng
Esmaspäeva õhtul võis märgata ilusaid ja huvitavaid pilvi, mis värvusid päikeseloojangus punaseks. Nende pilvede teaduslik nimetus on Ci fibratus ja Ci spissatus, st domineerivad kaks kiudpilveliiki, mis olid taevas läbisegi.
Mida huvitavat tõi 15. aprill?
Pilveviirud Tartus 15. aprillil pärast külma fronti. Osaliselt kase taga oleval pilveviiru ülemises osas on väike, kuid hästijälgitav häiritus näha. Võib oletada, et tegemist on Kelvin-Helmholtziga. Väliselt kadus nähtus paari minuti möödudes.
Autori foto
Irisatsioon ja võimalik Kelvin-Helmholtz külma frondi järel Tartus
1. aprill Tartu moodi
Autori foto
1. aprilli hommik oli Tartus vihma- ja lörtsisajune. Lörtsi sadas hooti ja päris tugevasti. Kohati moodustus maapinnale 1-2 cm lörtsikiht, mis aga paari tunni möödudes sulas. Aeg-ajalt oli tuul vähemalt mõõdukas.
Kuri lumi?
Pilvede varjud ja sajujooned taevas
Autori foto
Vahel on kiud-või kihtpilvede ja nende tükkide all näha kiulist või udutaolist, aga pilvedest hõredamat massi. Sageli on need pilvedest suunatud maa poole, aga katkevad või nõrgenevad tunduvalt enne maapinda. Neid nimetatakse virgadeks ehk sajujoonteks.
Lumesadude põhjustest 26. märtsil ehk miks mõnel pool sadas tugevat lund, kuid teisal oli ilm kogu aeg selge?
26. märts pakkus vaheldusrikast ilma – paljudes kohtades oli ilm selge, aga samal ajal sadas nii mõnelgi pool palju lund. Mõnele inimesele tuli see lumi kindlasti üllatusena. Miks nii juhtus?
Jääkristallid värvisid päikeseloojangu punaseks
21. märtsil paiknes läänekaares pilvi, kuid taevas oli siiski vahetult silmapiiri kohal selge. See õhtu pakkus intensiivselt punast päikeseloojangut, kuid ainult pilve ja silmapiiri vahel. Miks?
Millest oli tingitud pühapäevane pärastlõunane pilvedemäng taevas?
Foto: Liina Maldre
Kevadfotokonkursi galeriist
Ilm.ee galeriidesse on viimastel päevadel lisandunud fotosid huvitavast taevasest vaatemängust - horisondi kohalt lehvikukujuliselt hargnevatest pilvedest, mida võisid inimesed imetleda pühapäeva, 22. märtsi pärastlõunal.
Nähtuse põhjused seletab lahti Jüri Kamenik.
Täna räägitakse Tartus äikesest ja välkudest!
Foto: Villem Voormansik
äikesepiltide galeriist
18. märtsil annab Jüri Kamenik kl 17.30 Tartu Botaanikaaias loengu teemal: Huvitavat äikesest ja välkudest (äikeseteooria). Loeng annab ülevaate, mida äike endast kujutab, kuidas seda uuritakse, miks ta tekib, kuidas end äikese eest kaitsta, erikummalised lood äikesest ja välkudest, püüame piiluda keravälgu saladustesse jpm.
Loeng on kõigile huvilistele avatud ning võimalus küsimusi esitada!
Libeduses on süüdi jäävihm, jäide ja ebatavaline temperatuurijaotus
9. märtsil sadas Eestis mitmel pool jäävihma, mis põhjustas jäidet ja libedust, eriti Lõuna-Eestis. Kõige äärmuslikum olukord kujunes välja Elva-Rannu teelõigul, mis öösel sadanud vihma ja õhus valitsevate miinuskraadidega kattus jääkihiga ja kus üks veoauto sõitis teelt välja. Isegi appitõtanud puksiiriga juhtus sama, rääkimata käimisest, sest püstigi oli raske seista.
Mida teeb Nor´easter USA-s?
USA-d valitseb ilm, kirjutas Ele Pedassaar viimastel päevadel Põhja-Ameerikat vallanud lumetormi kohta.
Mis tüüpi tormidega on USAs tegu ja kuidas need tekivad?
Tallinnas võis jälgida 21. veebruaril punase päikese loojumist
Autori fotod
21. veebruaril oli Tallinnas võrdlemisi päikeseline ilm, kuigi taevas oli valkjas.
See hämu põhjustas võrdlemisi harvanähtava loojangu, kusjuures eriti huvitav oli päike silmapiiri taha kadumisel.
Pärast lumesadu on loodus sageli vaikne. Miks? Miks lumi krudiseb?
Kuulates vaikust - lumi
Lumega on seotud mõningad huvitavad efektid. Tutvustame neid jõudumööda lugejatele.
Tartus võis jälgida Tyndalli efekti
Tyndalli efekt on üks valguse hajumisnähtuseid. See tekib siis, kui valgus läbib kolloidlahuse süsteemi (näiteks udu, tolmuse õhu vms). Sellisel juhul hajub valgus keskkonnas suspendeerunud aineosakestel, mis muudab valgusvihu tee keskkonnas nähtavaks, ja tekibki Tyndalli efekt.
Udu ja härmatis Tartus, aga ka mujal Lõuna-ja Ida-Eestis 10. ja 11. veebruaril 2009
Udu küll hajus päeva jooksul (püsides Emajõe orus tunduvalt kauem), aga härmatis püsis pärastlõunani, kuid tuulevaikne ja uduvinene ilm püsis terve päeva. Kiudpilved ja halo koos kohati väga sinise taeva ja härmatisega lõid fantastilise looduse vaatepildi.
Miks udu on valge ja taevas sinine?
Antud tekstis tuleb juttu ainult elektromagnetlainete hajumisest ehk elastset tüüpi hajumisest! Hajumine teeb võimalikuks näiteks radarite töö (pilvedel jm objektidel hajuvad raadiolained).
Lennuki kondensjälgede huvitav areng ühel õhtul
Isegi pealtnäha tavalise kohaliku kehva suusailmaga võib õues lahtiste silmadega ringi käies näha nii mõndagi huvitavat. Ühte väikest imet nägi ja pildistas Jüri Kamenik. Lisaks oskab ta nähtust lahti seletada:
Teisipäeval oli Tartus tihe udu
Salapärane talvine äike – mida on sellest teada?
Äikest või sellesarnast nähtust võib Eestis märgata ka talvel.
2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril Lääne-Eestis. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. “Äikest” oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus.
Ka 2008. aasta novembris oli äikest: nii enne suurt lumetormi kui lumetormi ajal .
Millest tekivad suured temperatuurierinevused?
Vahel on ilm Eesti piires väga eripalgeline ning sama võib kehtida ka temperatuuri kohta. Näiteid ei pea otsima kaugest minevikust, vaid näiteks 1. veebruari hommikul mõõdeti mitmel pool külma üle 20 kraadi, samal ajal kui saartel oli enamasti külma vähem kui 10 kraadi:
Tuulevaikuse ja udude aeg ehk veeaurust ja selle kondenseerumisest atmosfääris
31. jaanuaril
Foto: Liisu Tool
jaanuaripiltide galeriist
Jaanuarikuus on olnud nii tormituult kui ka vaikusehetki, kuid viimaste ülekaalu tõttu samuti väga palju ududega päevi.
Pilved ja udu - on´s sel vahet?
Õige vastus on pigem jah, aga natuke ka ei. Uurime lähemalt miks siis nii; kuidas udu tekib, millised on udu liigid jpm.
Võimas märg lumi 26. jaanuaril
26. jaanuaril valitses seoses nõrga tsükloniga Eestis enamasti sula ja udune ilm. Paljudes kohtades sadas lund ja lörtsi ning erandiks polnud ka hommikune Tartu. Sajutsoon jagunes üle Eesti kaheks: nõrgem sadu Lääne-ja Loode-Eestis, tugevam Ida-Eestis. Sajuala hääbus õhtu poole ja asendus mitmel pool tiheda uduga.
Umbes kl 10 hommikul üllatas ilm Tartus väga võimsa jämeda märja lumesajuga (sadu oli lume ja lörtsi vahepealne): sadavate räitsakate keskmine läbimõõt oli 2 cm, kuid suurimad, mis ma mõõtsin, olid 4 cm-se läbimõõduga. Oleks paar cm veel suuremad, oleksid juba nagu labakindad. Huvitaval kombel ei pööranud tänaval keegi sajule mingit tähelepanu ja sadu kestis umbes 15 min, siis muutus tasapisi nõrgemaks ja helbed väiksemaks.
Inversioon!
Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma.
Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.
Jaanuari ilmast/valgussambad 18. jaanuari õhtul
Foto: Leili Valdmets
jaanuaripiltide galeriist
Blogist "Ilm ja inimesed" 19. jaanuaril 2009:
Vastavalt Atlandi kaugmõjule on ilm senini olnud väga muutlik ja sagedaste sulailmadega. See tendents jätkub, kuid vähemalt sisemaal jätkub ka lund, sest tuul on valdavalt kagust, mis suuremal osal ajast ei lase sulapiiril saartest või Kesk-Eestist laieneda ida poole (kahjuks nädala teisel poolel võib jõuda sula ajuti kuni Venemaanin välja).
2000-2013
ILM.EE
See teos on litsentseeritud: Creative Commonsi Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0.