•  

Pilvemääraja. Pilvede põhiliigid. I klass: ülemised pilved

Kiudpilved koos taamal asuvate rünkpilvedega. Tallinn, 29. juuli 2009. aasta.
Foto: Jüri Kamenik

Alus asub kõrgemal kui 5 km maapinnast. Koosnevad jääkristallidest, v. a. kiudrünkpilved, mis võivad ka tugevasti allajahtunud piisakestest koosneda. Värvuselt enamasti valged, tavaliselt varjudeta ja ei varjuta päikest täielikult. Enamasti ei põhjusta maapinnani jõudvaid sademeid. Tüüpilised on halonähted.

Loe edasi ›››

Haruldased pilvevormid. Undulatus asperatus

Kaootilisi laineid meenutavad asperatused Tallinna kohal 18. aprillil 2009.
Foto: Siiri Augva

See on kõige hiljem avastatud pilvevorm (esitati uue pilvevormina 2009. aastal, enne seda viimati 1951. aastal – kaootilised kiudpilved – Cirrus intortus).

Loe edasi ›››

Pilvemääraja. Haruldased pilvevormid. Rullpilv (Cb arcus)

Rullpilv äikesepilve ees 24. mail 2009 Tallinnas. Kaasnes ka tuulehoog.
Foto: Lee Nuutre

Rullpilv on üks arcus-pilvede alaliik, erinedes shelf-pilvest (pilveriiulist>>>) selle poolest, et on emapilvest (näiteks rünksajupilv) täielikult eraldatud ning meenutades pikka maapinnaga horisontaalselt paiknevat toru või rulli, mis võib horisondist horisondini ulatuda.

Loe edasi ›››

Pilvemääraja. Eripärased pilvevormid. Sc/Ac undulatus

Foto: Lee Nuutre

Mõnikord on pilved lainelised, kusjuures lainete vahel võib näha sinist taevast, kuid võib-olla ka ainult heledam riba, st pilvekiht ei katke. Undulatus-vorm võib tekkida kihtrünkpilvede (Sc), kõrgrünkpilvede (Ac), kiudrünkpilvede (Cc), aga ka kihiliste (kiht-, kiudkiht-või kõrgkiht-) pilvede puhul.

Loe edasi ›››

Põhiliigid. Alasiga rünksajupilv ehk Cb capillatus incus koos võimsate rünkpilvedega (Cu con)

Rünksajupilve teine, väljakujunenud alaliik – Cumulonimbus capillatus incus (alasiga vorm, tagaplaanil) koos võimsate rünkpilvedega selle ees.
Foto: Lemmi Orav

Loe edasi ›››

Haruldased pilvevormid. Kelvin-Hemholz

Loe edasi ›››

Pilvemääraja: põhiliigid. Maskeeritud rünksajupilv (Cb capillatus incus)

Maskeeritud äikesepilv 26. mail 2007 Tallinnas. Pilved tumenevad silmapiiri lähedal, samuti on kuulda kõuekõminat.
Foto: Jüri Kamenik

Vahel ei olegi rünksajupilv taevas eristatav, vaid see on maskeeritud teiste pilvedega (tihti kõrgkiht-või kihtsajupilvedega) ning pilvemass tundub olevat ühtlane. Tavaliselt reedabki äikesepilve sellistel juhtudel müristamine.

Loe edasi ›››

Pilvemääraja. Põhiliigid: ümaratipuline rünksajupilv ehk Cb calvus

Võimas rünkpilv on muutunud rünksajupilveks, kuid kiudpilvi ja alasit veel tekkinud pole (1. augustil 2008 Tallinnas). See on arenev äikesepilv.

Loe edasi ›››

Pilvemääraja. Lisaomadus liigil: tipploorvõimsal rünkpilvel

Võimas rünkpilv muutumas rünksajupilveks 1. augustil 2008. Võimsa rünkpilve on kiiresti kasvaval rüngal tekkinud pilveloor. See tekib siis, kui tõusvad õhuvoolud lükkavad stabiilse õhu kihti kõrgemale või puhub tuul üle tõusva õhuvoolu (sarnane, kui õhuvool liigub üle kõrgendiku või mäe) ja stabiilse õhu kiht jahtub kõrgemale tõusmise tõttu ning jahtumise tõttu tekib kondenseerumine ja moodustubki pilveloorike.
Foto: Jüri Kamenik

Loe edasi ›››

Äikese-kiudpilved

Horisondi lähedal on hajuva rünksajupilve alasi – Ci spissatus cumulonimbogenitus (25. juuli 2009 Tallinnas).

Tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel võib tekkida rünksajupilv, mille tipp on enamasti 7-12 km kõrgusel.

Loe edasi ›››

Pilvemääraja: põhiliik. Võimas rünkpilv ehk Cu congestus

Võimas rünkpilv ja selle ees kõrgrünkpilvede riba
Foto: Siiri Augva

Keskmisest rünkpilvest areneb piisavalt labiilse atmosfääri ja niiskuse puhul konvektsioonivoolude jätkudes võimas rünkpilv. Selle kõrgus on suurem kui aluse laius, mistõttu võimsad rünkpilved meenutavad torne või suurema laiuse puhul (näiteks on reana) mägesid.

Loe edasi ›››

Pilvemääraja. Kui taevas on mitut liiki pilvi (segataevas)

Pilvemaastik 14.5.2006. Fotol on näha 3 pilvede põhiliiki: peamiselt alumises osas, aga üksikult ka mujal on rünkpilved, keskel sinisel taustal kiudpilved ning ülemises osas hallid kõrgkihtpilved.
Foto: Kristel Bankier

Loe edasi ›››

Pilvemääraja: pilvemaastik

Pilvemaastik 24. juulil 2005. Põhilisteks pilveliikideks on Cirrus uncinus-fibratus kohatise kaootilise elemendiga (intortus-ilmingud) ja madalal horisondi kohal Altocumulus-Stratocumuluse segu. Mõnes kohas on näha sakmelisi tippe. Optilistest nähetest on esindatud ebapäike.
Foto: Enely Ehtla

Jätkame pilvemääraja avaldamist. Fotod on pärit pilvepiltide jt. ilm.ee galeriidest, täname kõiki pildisaatjaid ja loomulikult ootame ka lisa!

Loe edasi ›››

Pilvemääraja: põhiliigid. Alasiga rünsajupilv ehk Cb capillatus incus

Rünksajupilve teine, väljakujunenud alaliik – Cumulonimbus capillatus incus (alasiga vorm). See on tüüpiline äikesepilv maksimaalses arengustaadiumis, kui äikesetegevus ja pilve vertikaalne ulatus ning õhuvoolude kiirus pilvedes on suurim. Antud fotol on tegemist ühe elemendilise äikesepilvega.
Foto: Jaak Täkker

Loe edasi ›››

Teeme algust pilvemäärajaga

Pilvevaatleja
Foto: Jüri Kamenik

Kui olete pilvede tundmises algaja, siis tasub endale selgeks teha järgmised punktid:

Loe edasi ›››

Telefon: 6 610 845

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam