•  

Advektsioon

Loe edasi ›››

Aeroloogia

Loe edasi ›››

Aerosool

Loe edasi ›››

Aktinomeetria

Loe edasi ›››

Albeedo

Loe edasi ›››

Altocumulus castellanus

Loe edasi ›››

Amorfne aine

Loe edasi ›››

Antisolaarne punkt

Loe edasi ›››

Antitsüklonite tekkimine ja areng

Loe edasi ›››

Atmosfäär

Loe edasi ›››

Atmosfäär

Loe edasi ›››

Atmosfääri tsirkulatsioon

Loe edasi ›››

Äike

Loe edasi ›››

Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine

Loe edasi ›››

Õhumassid

Loe edasi ›››

Õhuosake

Loe edasi ›››

Õhurõhk

Loe edasi ›››

Õhurõhugradient

Loe edasi ›››

Baarilised süsteemid

Ilmateadetes räägitakse tihti tsüklonitest ja kõrgrõhkkondadest ning nende mõjust ilmale. Mis need sellised on, kuidas neid saab kindlaks teha jne, sellest tulebki juttu.

Loe edasi ›››

Briis

Lahesopp on jäävaba, 17.aprill 2011
Foto: Lea Marmor

Esimeste soojade kevadpäevadega, eriti aga alates aprillist soojade ilmadega muutub aktuaalseks briis ehk vinutuul. See on iseloomulik suuremate veekogude rannikualadele, muutes ilma mõnikord minutitega kuni kaks korda jahedamaks.

Loe edasi ›››

Ci uncinus, kassiküüned

Loe edasi ›››

Ci vertebratus, sulgpilved

Loe edasi ›››

Coriolisi jõud

Pilt: gravitationalpropulsion.com

Coriolisi efekt on näiline jõud, mis tekib pöörlevas (mitteinertsiaalses) taustsüsteemis ja kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale. Ka Maal mõjub Coriolisi jõud, sest maakera pöörleb. Coriolisi jõud kallutab liikuvaid objekte põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on suurim poolusel ning puudub ekvaatoril.

Loe edasi ›››

Difraktsioon

Loe edasi ›››

Ebapäike

Loe edasi ›››

Ekstratroopiline (troopikaväline) tsüklon

Loe edasi ›››

El Niño

Loe edasi ›››

Faasiline ebastabiilsus

Loe edasi ›››

Fotokeemiline reaktsioon

Loe edasi ›››

Front

Loe edasi ›››

Gradienttuul ja geostroofiline tuul

Foto: Kristina:)

Atmosfääris on õhk pidevas liikumises, mida põhjustab kaks jõudu -  õhurõhu gradientjõud (lihtsamalt öeldes õhurõhuerinevused) ja gravitatsioon (Maal raskusjõud). Kui õhk on juba liikuma hakanud, siis mõjub liikuvale õhuhulgale pidevalt Coriolisi jõud, raskuskiirendus, sisehõõre ning ülemiste õhukihtidega seotud mõjud. Pidevalt kujuneb välja dünaamiline tasakaal nende jõudude vahel.

Loe edasi ›››

Hajumine

Loe edasi ›››

Halo

Loe edasi ›››

Halonähted

Loe edasi ›››

Härmatis

Loe edasi ›››

Hektopaskal HPa

Loe edasi ›››

Helkivad ööpilved

Loe edasi ›››

Iil ehk tuulepuhang

Loe edasi ›››

Ilm

Loe edasi ›››

Ilmaennustamine

Loe edasi ›››

Inversioon

Loe edasi ›››

Irisatsioon

Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade.

Loe edasi ›››

Jääsupp ja taldrikjää

Loe edasi ›››

Jäätuv ja jäävihm

Läikivad hanged 17.01 Järvamaal
Foto: Maret Saareleht

Sissejuhatuseks veidi selgitust. Eestikeelne terminoloogia on siin puudulik. Freezing rain - jäätuv vihm, mille puhul on tegu küll täielikult vedelate sademetega, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, moodustades jääkihi.

Loe edasi ›››

Jäide ja kiilasjää

Foto: Avo Piirak
jääpiltide galeriist

NB! Mitte neid segi ajada!

Loe edasi ›››

Jugavool

Loe edasi ›››

Kagutsüklonid

Loe edasi ›››

Kas on peale külma talve loota sooja suve? Õhuvoolud ja tsirkulatsioon

Eesti ilmastikku kujundavad tsirkulatsioon ja õhumassid. Kui need erinevused on suured (NAO positiivne faas), siis valitseb läänevool, mis põhjustab suvel niiske ja vahel ka jaheda, kuid mitte alati ning talvel sooja ja samuti niiske ilmastiku. Kui õhurõhuerinevused on väikesed (NAO negatiivne faas), siis läänevool nõrgeneb ja suvel võib mõjule pääseda lõuna-või idavool, tuues sooja või palavat ilma, kuid talvel jällegi väga külma ilma (Siberi kõrgrõhkkond laieneb Euroopani).

Loe edasi ›››

Kõrg- ehk ülemise kihi pilved

Loe edasi ›››

Külm front

Loe edasi ›››

Kelvin-Helmholtz

Loe edasi ›››

Keskmine tuule kiirus

Loe edasi ›››

Keskmine tuule kiirus

Loe edasi ›››

Kiudpilved

Loe edasi ›››

Kiudrünkpilved

Loe edasi ›››

Kliima ja ilmastu

Loe edasi ›››

Kliimatüüp

Loe edasi ›››

Kondensjäljed

Loe edasi ›››

Konvektsioon

Loe edasi ›››

La Niña

Loe edasi ›››

Läänevool

Loe edasi ›››

Lõunatsüklon

Lõunatsüklon on tsüklonite liik, mille soe sektor on täidetud troopilise õhumassiga.

Loe edasi ›››

Lumekruubid

Loe edasi ›››

Lumetorm

Loe edasi ›››

Lumi

Loe edasi ›››

Lumikate

Loe edasi ›››

Mereline kliima

Loe edasi ›››

Mesosfäär

Loe edasi ›››

Meteoroloogia

Loe edasi ›››

Mie ja Rayleigh hajumine

Loe edasi ›››

Miks on meil esinevad äikesed (enamasti) ja tornaadod palju nõrgemad kui näiteks USA-s

Tornaadod USA-s 1950 - 2005

Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt". Vastab Jüri Kamenik.

Loe edasi ›››

Miraaž

Foto: Krista Mullamaa
Autori kommentaar: Päikestõus kargel hommikul, lihtsalt hingematval ilus oli. tehtud Sõmerul 22.02 kell 7.43
JK: Päikese kuju on moondunud, tegemist on miraaži ühe vormiga! Põhjuseks erineva tihedusega õhukihid, millelt valgus peegeldunud ja jõudnud vaatlejani veidi erinevaid teid pidi.

Loe edasi ›››

Noppeid troopilisest meteoroloogiast

Loe edasi ›››

Nor´easter

Loe edasi ›››

Optikanähtused

Loe edasi ›››

Orkaan

Loe edasi ›››

Osoon

Loe edasi ›››

Pagi

Loe edasi ›››

Pagi- ehk ebapüsivuse joon

Satelliidipilt 27. märtsi 2010. a. kohta. Kell on kohalikus ajas. Üle Eesti on liikumas ebapüsivuse joon, millel on hästi näha mügaraid - need on rünksajupilvede kobarad.

Loe edasi ›››

Parasvöötme tsükloni tekkimine ja elukäik

Tegemist on erialase teabega. Siin on selgitatud väga üldiselt ühest Eesti ilmastiku oluliselt kujundajast - tsüklonist, selle tekkimisest, elukäigust ja ilmast, mida see kaasa võib tuua.
See ülevaade on koostatud selleks, et ka veebis oleks leitav eestikeelset materjali selle temaatika kohta. Teksti koostamisel pole kasutatud ühtegi konkreetset allikat, jooniste allikad on lingitud allajoonitud sõnadega.

Joonisel on kujutatud tsükloni ja antitsükloni seos troposfääri ülaosa harja ja lohuga. Joonis: P.Posti konspekt

Loe edasi ›››

Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks

Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas

Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?

Loe edasi ›››

Pilved

Loe edasi ›››

Pilveelement

Loe edasi ›››

Positiivne välk

Loe edasi ›››

Radar

Loe edasi ›››

Radiatsiooni- ehk jahtumisudu

Loe edasi ›››

Rahe

Loe edasi ›››

Rayleigh hajumine

Loe edasi ›››

Rünksajupilved

Loe edasi ›››

Rossby laine

Planetaarne ehk Rossby laine on troposfääri ülaosas läänest itta kulgeva õhuvoolu meander. Need tekivad Coriolisi jõu sõltumise tõttu laiuskraadist (mida väiksem laius, seda nõrgem on Coriolisi jõu mõju). Rossby lainetel on ilmale ja ilmastikule otsene mõju, sest need määravad polaarfrondi vonklemise.

Loe edasi ›››

Saffir-Simpsoni skaala (orkaaniskaala)

Troopilise tormi Irene arenemine orkaaniks 23.08.2011. NOAA visualisatsioon

Troopilisest tormist saab orkaan siis, kui selle tuulte kiirus ulatub 33. meetrini sekundis. Orkaanid on oma raskusastmelt jaotatud viide kategooriasse.

Loe edasi ›››

Sünoptika

Loe edasi ›››

Setendumine

Loe edasi ›››

Sissevool

Loe edasi ›››

Sublimatsioon

Loe edasi ›››

Sudu - kõige eluohtlikum udu liik

Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi

Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja  sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.

Loe edasi ›››

Tara

Loe edasi ›››

Tolmukeerised

27.06.2016. aastal filmis Raiko Ilger Parksepas Eesti olude kohta ebatavaliselt võimast tolmukeerist.

Atmosfääris võib kohata väga mitut tüüpi keeristuuli alates nõrkadest ja ohututest udukeeristest sooja vee kohal kuni purustavate tornaadodeni, mis on tavaliselt seotud rünksajupilvede ja frontidega.

Loe edasi ›››

Torm

Loe edasi ›››

Troposfäär

Loe edasi ›››

Tsüklon

Loe edasi ›››

Tuisk

Loe edasi ›››

Tuulekülm - tajutav temperatuur

Foto: Annely Ahse

Tuulekülm ehk tajutav temperatuur on tuule tõttu tegelikust temperatuurist madalam. Tajutava temperatuuri reaalajas leiab  ilm.ee linnade leheküljelt klõpsates klahvile "rohkem andmeid".Tuulekülm on kraadides välja pandud Eesti ilmateenistuse EMHI kodulehe ilmavaatluste kaardile (Ilmavaatlused - Tuulekülm)

Loe edasi ›››

Tuulepuhang

Loe edasi ›››

Tyndalli efekt

Loe edasi ›››

Uduvikerkaar

Loe edasi ›››

Väljavaade

Loe edasi ›››

Virga

Loe edasi ›››

Vulkaaniline tuhk tekitab Bishopi rõngaid

Väga hea foto Bishopi rõngast.
Autor Peter-Paul Hattinga Verschure

Vulkaani atmosfääri paisatud tuha tõttu võib tekkida spetsiifiline optiline nähtus – see on Bishopi rõngas. Selle tekkeks on vaja võrdlemisi suurt aerosooli (suitsu või vulkaanilise tuha)  kontsentratsiooni.

Loe edasi ›››

warm-core lows

Loe edasi ›››

Telefon: 6 610 845

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam