•  

Külm tõnisepäev (17. jaanuar) toob külma ja pikaldase kevade (17.01.2017 14:54)

Autor: unemo:n

Külm tõnisepäev ennustas külma ja pikaldast kevadet, aga kui tõnisepäeval juhtuti mäeharjal udu märkama, siis kestab külm veel kuus nädalat järjepanu vähemalt ja tuleb vilu suvi. Tõnisepäevane põhjatuul ennustas terveks aastaks üsna vilu ilma ja ikka enamasti põhjatuulte lõõtsumist.

Talvine jõgi
17.01.2016 Järvamaal
Foto: Maret Karu

Tõnisepäeva nimetusega võib siduda 2 täiesti erinevat “süüdlast" – üks on kristlik pühak Antonius, kes on tuntud kui haiguste ja tuleohu eest kaitsja. Ta oli omamoodi ka nö. “Sigade Jumal", kellele ohverdati ja kelle poole pöörduti sigade edenemist soovivate loitsudega.
Siit temast enam>>>

Teine, kellele tänasel päeval samuti nii mõtteid kui tegusid suunatakse, on eestlaste vana koduhaldjas Tõnn (või ka mõne saarlase moodi öeldes Tont), keda ka siin ära-lubatud-päeval põgusalt puudutatud sai.

Tõnisepäeval täideti tõnnivakka värskega jälle ja viidi ka hiide head-paremat – ja ikka salaja, sest võõras ei tohtinud tõnnivaka asukohta teada saada ega sellepere Tõnni silmata.
Ikka omamoodi kardeti teiste Tõnni kratina tulevat ja kurja tegevat ja seepärast siis ka oma Tõnnile meeldimise kõrval püüti jällegi võõrast eemale ehmatada. Selletarvis küpsetati suisa spetsiaalne kakk, millest sobilike säh-sõnade saatel pool ahju ja teine pool uksest välja eemale jalgrajale visati – lootuses, et ehk siis too võõras Tõnn ei tulegi kaugemale kui korstnaservani või väravani ja läheb siis jälle omakoju tagasi.

Ent üsna kindel on, et kõik tänasele päevale iseloomulikud sigadele suunatud teod-toimingud ennemini sigadepatroonist Pühale Antoniusele kui koduhaldjast Tõnnile pühendatud on.

Tõnisepäeval oli kombeks seapead keeta ja seejärel söögist järgi jäänud luud metsa ohvriks viia – see pidi sead terved hoidma. Selles kombes on silmnähtavalt segunenud kristliku pühaku austamise komme ja vanale eestlaste usundile iseloomulik hiites ohverdamise traditsioon. Külalistel söödeti tõnisepäeval hoolega kõht täis, aga tänada selle eest ei tohtinud - hoopis mõnda kurjemat ütlemist taheti, et muidu sõnub toiduvarud ära.
Vastupidiselt enamikule teistel pühadel levinud kommetele, oodati tõnisepäeval esimeseks külaliseks ikka rohkem naisterahvast - siis pidid sigadel emis-põrssad sündima ja oli kasulikum.

Huvitavad on mitmed töökeelud, mille eiramine ei muutnud otseselt sigu endid kannatajaks pooleks vaid hoopiski justkui meelitas sead paljude ebaõnnestumiste ja pahanduste põhjustajateks.
Näiteks ei tohtinud tõnisepäeval villast käsitööd teha, sest siis pidid sead keelust üleastuja lambatalled ära sööma. Samamoodi oli ranna-aladel keelatud tõnisepäeval võrku kududa, sest tol’ ajal enamasti vabapidamisel olnud sead võisid siis suvel võrkud puruks rebida.
No ja ikka veel ja veel – iga asi mis tõnisepäeval tehti võis halva õnne korral hiljem sigade poolt hävitatud saada.
Tõnisepäeval tohtis ainult nööri keerutada – see pidavat seajalad kokku siduma, nii et nad suvel kenasti paigal püsivad ja paha peale minna ei saa.
Juustekammimise keeld tundub olevat üks väheseid keelde, mis sigade endi kaitseks on – see pidi ära hoidma selle, et täid sigadele selga tulevad.

Mõnda nõidust tehti ka tõnisepäeval.
Kuna tõnisepäeva on rahvasuus tegelikult peetud ennem õnnetuks või ka suisa pahaks päevaks, siis olid nõidumistegevused ka enamasti ikka pahatahtlikud. Levinuim oli naabri villaõnne endale posimine. Selleks pidi öösel salaja naabri lauta minema ja seal tema lammaste otsaesistelt väikese tuti villa ensele lõikama. Siis pidi sellepere villaõnn ümber tulema.

Tõnisepäeval oli meestel kombeks kõrtsis käia. Ikka ütlesid oma mineku peale, et kevad tuleb kõrtsipõrandast välja tallata.
Nagu ütleminegi kinnitab, on see kõrtsikomme rohkem tõnisepäeva kui kesktalve pärast, mitte niiväga tolle Antoniuse või ka Tõnni enese pärast.

Tõnisepäeva iseenesest on peetud ka üheks taliharja märgiks. Seepärast ka paljud ilmaended ja uskumused langevad kokku paaripäevataguse korjusepäevaga ja ka veel ees seisva küünlapäevaga.

Külm tõnisepäev ennustas külma ja pikaldast kevadet, aga kui tõnisepäeval juhtuti mäeharjal udu märkama, siis kestab külm veel kuus nädalat järjepanu vähemalt ja tuleb vilu suvi. Tõnisepäevane põhjatuul ennustas terveks aastaks üsna vilu ilma ja ikka enamasti põhjatuulte lõõtsumist.

maavald räägib nii >>>

Allikas: Elfikelder

Eelmised artiklid:

Vastlapäev (28.02.2011)

Päikeseline ja selge veebruar lubab head viljasaaki (10.02.2006)

Märtsikuised hanged olid hea suve endeks (17.03.2006)

10 juuli - seitsmevennapäev! (10.07.2007)  

Karusepäev (13. juuli) on kesksuve püha (13.07.2007)

25. juuli jaagupipäev jaotab suve pooleks (25.07.2005)

15.august - rukkimaarjapäev (15.08.2005)

8. september - ussimaarjapäev (08.09.2006)

29.september - mihklipäev (29.09.2006)

Oktoober - sügise lõpp (12.10.2005)

14. oktoober - kolletamispäev (14.10.2011)

31. oktoober - halloween (31.10.2006)

2. november - hingedepäev (02.11.2005)

10. november - mardipäev (10.11.2005)

25. november - kadripäev (25.11.2015) Muinasjutumets 25. novembril 2008. aastal Foto: Leili Valdmets Kui kahenädalatagune mardipäev oli rohkem nagu meestepüha, siis tänasel kadripäeval on naiste ja tüdrukute kord põlvest-põlve edasi antud rituaale toimetada ja kõige selle käigus ka endile tähelepanu nõutada.

28. oktoober - simunapäev (28.10.2005)

30. november - andresepäev (30.11.2015) 2013. a andresepäeval Raplamaal Foto: Evelin Nummert Tänast andresepäeva ootasid kõige rohkem ehk meheleminekueas neiud, kel suur soov novembrikuu viimases öös oma tulevast näha. Arvati, et ka andresepäev on üks selline aeg, kui öösel on võimalik oma tulevase abikaasa nägu unes näha.

Künnipäev - 14. aprill (14.04.2005)


Arhiiv

Telefon: 6 610 845

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam