•  

Pilvemääraja. Pilvede põhiliigid. I klass: ülemised pilved (24.06.2010 23:19)

Autor: Jüri Kamenik

I klass: ülemised pilved

Alus asub kõrgemal kui 5 km maapinnast. Koosnevad jääkristallidest, v. a. kiudrünkpilved, mis võivad ka tugevasti allajahtunud piisakestest koosneda. Värvuselt enamasti valged, tavaliselt varjudeta ja ei varjuta päikest täielikult. Enamasti ei põhjusta maapinnani jõudvaid sademeid. Tüüpilised on halonähted.

1. Kiudpilved - Cirrus

 

Kiudpilved koos taamal asuvate rünkpilvedega. Tallinn, 29. juuli 2009. a.
Autori foto

Kiudpilved on üheks tavalisemaks põhiliigiks. Asuvad enamasti 7-10 km kõrgusel maapinnast. Välimuselt on kiudpilved alati kiulise ehitusega, kuigi mõnikord on see halvasti välja kujunenud. Värvuselt on päeval valged või helehallid, kuid õhtul ja hommikul sageli kollased, oranžid ja punased; kui asuvad atmosfääris mitme kihina, siis on alumised neist õhtusel ajal sageli tumedad.  Valgete ööde ajal näivad põhjataevas olevad kiudpilved väga tumedad või mustad, eristudes niiviisi helkivatest ööpilvedest.

Kiudpilved ei varjuta kunagi täielikult päikest. Väga sageli tekivad halonähtused, sest kiudpilved koosnevad alati jääkristallidest. Nendes toimuva murdumise ja peegeldumise tõttu võib sageli jälgida ebapäikest ja väikese haloringi fragmente, sest pilvekiht pole ühtlane. Tekkida võivad ka haruldasemad halovormid, nagu seniidikaar või horisondiringi osad.

Kiudpilved kuuluvad sajupilvede hulka, sest neist langeb jääkristalle, kuid need ei jõua maapinnani, vaid aurustuvad teekonnal (virga). Küllaga võivad kiudpilved nende all olevaid kõrgkihtpilvi külvistada ja tekitada niiviisi sademeid.
Kiudpilved on sageli olemas ka lauspilves ilmaga, kuid on teiste pilvekihtidega varjatud.

Mõnedel kiudpilvede alaliikidel ja vormidel on suur prognostiline väärtus. Kiudpilved võivad näidata järgnevust.

Eelmised artiklid:

Haruldased pilvevormid. Undulatus asperatus (09.06.2010) Kaootilisi laineid meenutavad asperatused Tallinna kohal 18. aprillil 2009.Foto: Siiri Augva See on kõige hiljem avastatud pilvevorm (esitati uue pilvevormina 2009. aastal, enne seda viimati 1951. aastal – kaootilised kiudpilved – Cirrus intortus).

Pilvemääraja. Haruldased pilvevormid. Rullpilv (Cb arcus) (09.06.2010) Rullpilv äikesepilve ees 24. mail 2009 Tallinnas. Kaasnes ka tuulehoog.Foto: Lee Nuutre Rullpilv on üks arcus-pilvede alaliik, erinedes shelf-pilvest (pilveriiulist>>>) selle poolest, et on emapilvest (näiteks rünksajupilv) täielikult eraldatud ning meenutades pikka maapinnaga horisontaalselt paiknevat toru või rulli, mis võib horisondist horisondini ulatuda.

Pilvemääraja. Eripärased pilvevormid. Sc/Ac undulatus (09.06.2010) Foto: Lee Nuutre Mõnikord on pilved lainelised, kusjuures lainete vahel võib näha sinist taevast, kuid võib-olla ka ainult heledam riba, st pilvekiht ei katke. Undulatus-vorm võib tekkida kihtrünkpilvede (Sc), kõrgrünkpilvede (Ac), kiudrünkpilvede (Cc), aga ka kihiliste (kiht-, kiudkiht-või kõrgkiht-) pilvede puhul.

Põhiliigid. Alasiga rünksajupilv ehk Cb capillatus incus koos võimsate rünkpilvedega (Cu con) (06.06.2010) Rünksajupilve teine, väljakujunenud alaliik – Cumulonimbus capillatus incus (alasiga vorm, tagaplaanil) koos võimsate rünkpilvedega selle ees. Foto: Lemmi Orav

Haruldased pilvevormid. Kelvin-Hemholz (04.06.2010)

Pilvemääraja: põhiliigid. Maskeeritud rünksajupilv (Cb capillatus incus) (03.06.2010) Maskeeritud äikesepilv 26. mail 2007 Tallinnas. Pilved tumenevad silmapiiri lähedal, samuti on kuulda kõuekõminat.Foto: Jüri Kamenik Vahel ei olegi rünksajupilv taevas eristatav, vaid see on maskeeritud teiste pilvedega (tihti kõrgkiht-või kihtsajupilvedega) ning pilvemass tundub olevat ühtlane. Tavaliselt reedabki äikesepilve sellistel juhtudel müristamine.

Pilvemääraja. Põhiliigid: ümaratipuline rünksajupilv ehk Cb calvus (26.05.2010) Võimas rünkpilv on muutunud rünksajupilveks, kuid kiudpilvi ja alasit veel tekkinud pole (1. augustil 2008 Tallinnas). See on arenev äikesepilv.

Pilvemääraja. Lisaomadus liigil: tipploorvõimsal rünkpilvel (26.05.2011) Võimas rünkpilv muutumas rünksajupilveks 1. augustil 2008. Võimsa rünkpilve on kiiresti kasvaval rüngal tekkinud pilveloor. See tekib siis, kui tõusvad õhuvoolud lükkavad stabiilse õhu kihti kõrgemale või puhub tuul üle tõusva õhuvoolu (sarnane, kui õhuvool liigub üle kõrgendiku või mäe) ja stabiilse õhu kiht jahtub kõrgemale tõusmise tõttu ning jahtumise tõttu tekib kondenseerumine ja moodustubki pilveloorike. Foto: Jüri Kamenik

Äikese-kiudpilved (25.05.2010) Horisondi lähedal on hajuva rünksajupilve alasi – Ci spissatus cumulonimbogenitus (25. juuli 2009 Tallinnas). Tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel võib tekkida rünksajupilv, mille tipp on enamasti 7-12 km kõrgusel.

Pilvemääraja: põhiliik. Võimas rünkpilv ehk Cu congestus (03.06.2010) Võimas rünkpilv ja selle ees kõrgrünkpilvede ribaFoto: Siiri Augva Keskmisest rünkpilvest areneb piisavalt labiilse atmosfääri ja niiskuse puhul konvektsioonivoolude jätkudes võimas rünkpilv. Selle kõrgus on suurem kui aluse laius, mistõttu võimsad rünkpilved meenutavad torne või suurema laiuse puhul (näiteks on reana) mägesid.

Pilvemääraja. Kui taevas on mitut liiki pilvi (segataevas) (26.05.2010) Pilvemaastik 14.5.2006. Fotol on näha 3 pilvede põhiliiki: peamiselt alumises osas, aga üksikult ka mujal on rünkpilved, keskel sinisel taustal kiudpilved ning ülemises osas hallid kõrgkihtpilved.Foto: Kristel Bankier

Pilvemääraja: pilvemaastik (21.05.2010) Pilvemaastik 24. juulil 2005. Põhilisteks pilveliikideks on Cirrus uncinus-fibratus kohatise kaootilise elemendiga (intortus-ilmingud) ja madalal horisondi kohal Altocumulus-Stratocumuluse segu. Mõnes kohas on näha sakmelisi tippe. Optilistest nähetest on esindatud ebapäike.Foto: Enely Ehtla Jätkame pilvemääraja avaldamist. Fotod on pärit pilvepiltide jt. ilm.ee galeriidest, täname kõiki pildisaatjaid ja loomulikult ootame ka lisa!

Pilvemääraja: põhiliigid. Alasiga rünsajupilv ehk Cb capillatus incus (25.05.2010) Rünksajupilve teine, väljakujunenud alaliik – Cumulonimbus capillatus incus (alasiga vorm). See on tüüpiline äikesepilv maksimaalses arengustaadiumis, kui äikesetegevus ja pilve vertikaalne ulatus ning õhuvoolude kiirus pilvedes on suurim. Antud fotol on tegemist ühe elemendilise äikesepilvega.Foto: Jaak Täkker

Teeme algust pilvemäärajaga (28.04.2010) PilvevaatlejaFoto: Jüri Kamenik Kui olete pilvede tundmises algaja, siis tasub endale selgeks teha järgmised punktid:


Arhiiv

Telefon: 6 610 845

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam