•  
09.11.2019

2019. aasta mardikuu 10. päev

11.11.2019

Mardipäev
Mardipäev  (10. 11) on katoliiklikus traditsioonis Tours'i  piiskop Martini mälestuspäev 11. novembril. Pärast usupuhastust kanti protestantlikes maades mardipäev 10. novembrile ja seostati Martin Lutheri sünnipäevaga. Eesti mardipäeva tavad on seotud põlluviljakuse taotlemisega. Siiski on mardipäeva nimetatud ka "sea päevaks": selleks päevaks tapeti siga ja kutsuti naabrid "sea matustele". Mardipäeva toiduks olid seapeaga keedetud kaalid (hiljem ka kartulid). Mardisandid said tavaliselt poole seapead. Tähtis oli mardipäev meil ilmaennustuste ning põllu ja sigade sigivust taotlevate töökeeldude poolest.
Keskseim komme oli mardisandil käimine. Mardiks e. mardisandiks käisid algselt noormehed (alles XIX saj. teisel poolel ka tüdrukud). Mardid esinesid ühe perena: juhtijaks oli mardi-isa, kellel oli kaasas mardi-ema (või mardinoorik) ja mardilapsed. Kohati lisandusid neile veel mardipukk, mardikaru ja mardihobune, mis ilmselt ongi varasem joon. Mardid kandsid pahupidi pööratud kasukaid, õlgedest või takust habemeid, õlgedest punutud kübaraid ja vöid. Eriti Lõuna-Eestis on rõhutatud, et mardid olnud hirmuäratavad ja koledad (vastandina kadridele, kes olnud "ilusad" sandid). Hilisematst ajast pärineb nõue, et mardilapsed kannaksid vastassugupoole riideid (poisid tüdrukute ja tüdrukud poiste riideid). XIX sajandi lõpul hakati maskeerimisel kasutama ka ametimeeste riietuse imiteerimist (korstnapühkija, sõdur, jne.). Eriti levis veendumus, et üks martidest peab olema kroonumees. Martidel oli kaasas pillimees, varasemal ajal kell ja piits (kella helistamine ja piitsa plaksutamine pidi hoidma eemal musti jõudusi, kes mardiööl liikumas).
Mardiks käimine algas sellega, et mardi-isa leppis kokku mõne peremehega (madri vanaisa), kes lubas marte enese poole koguneda ja pruulis selleks õlut. Kui ringkäik mööda küla lõpetatud, kogunesid mardid mardi vanaisa juurde, kus kogutud söögikraam ühiselt söödi või jagati. Osa kogutud andidest jäi mardi  vanaisale, hüvitiseks õlle ja peopaiga eest. Pidutsemine on kohati korraldatud pulmaparoodiana (nn. mardipulmad).
Mardisantide esinemisse kuulus laul ja tants. Kohati on esinenud traditsioonilisi etteasteid ka proosas. Mardilaul on pikk, mitmeosaline tsükkel, mis saatis martide tegevust ning varieerus kihelkonniti nii tsükli osade kui ka järjekorra poolest.
Lääne- ja Lõuna-Eestis eelnes teretuslaulule proosavormis loaküsimine (läänes lühifraasina, lõunas ulatusliku humoristliku monoloogina). Teretuslaul on tavaliselt kaheosaline: esmalt kirjeldatakse, kust ja kuidas mardid tulnud; teiseks palutakse tuppalaskmist (sest "mardil küüned külmetavad").
Tuppatulekulaulu keskne motiiv on palve peretütrele ("lõõtsu lõke lõukasse").  Tuppa astumisel teretatakse traditsioonilise proosavormiga ("Tere, jumal teie tuppa." jne.). Mardi-isa võttis tuppatulemisel peoga viljateri kaelakotist ja külvas põrandale vastava loitsulise laulukese saatel. Need sigivussõnad on väga varieeruvad, kusjuures Põhja-Eestis nimetatakse peamiselt viljaõnne, Edela-Eestis aga karjaõnne. Kui vili külvatud, andis mardi-isa vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis: "Terveks" (või "Tooreke, terveks!").
Martide tantsimine (või hüppamine, kargamine) on tuntud üle maa. tantsulaul seevastu esineb peamiselt Põhja-Eestis ja Mulgimaal. Martide tantsust puuduvad täpsemad kirjeldused. Ilmselt on see olnud sigivusmaagiline rituaal (nagu sellele vihjavad tantsulaulu motiivid).
Tunnistamislaul esineb sporaadiliselt, mitte tsükli pideva osana, ning on vististi hilisem. Ainult Mulgimaal on tunnistamislaul arenenud pikaks episoodiks, mille esitamisel uuritakse peretüdrukute virkust ja viisipärasust (mujal tegeleb tunnistamislaul ennekõike lastega).
Mangumislauluga palutakse pereisalt ja pereemalt andeid, (lauludes küsitakse kala, liha, kapsaid, vorste, poolikuid seapäid, õlut, jne.). Lääne-Eestis asendab mangumislaulu spetsiaalne, mõistukõneline proosavormel, millega mardi-isa andeid palub. Mardi-ema ketramislaulus palutakse eraldi andidena riiet või lõnga (antakse ka linu või villu). Laul esineb Lääne- ja Lõuna-Eestis.
Tänamislaul on mitmeosaline. Esmalt tänatakse andide eest, siis pöördutakse talupere iga liikme poole  ja soovitakse viljaõnne, perepojale hobusteõnne, sulastele koerteõnne, pereminiale lasteõnne, peretütrele ja teenijatüdrukutele kosilasteõnne, pereemale karjaõnne.
Ka lahkumislaul pole üldiselt tuntud, vaid esineb sporaadiliselt. Tavalisti lauldi lahkumislaulu väljumisel või juba õues, ainult Lõuna-Eestis lauldi seda toas enne väljumist. Lahkumislaulus jäetakse pererahvaga jumalaga, soovitakse veel head edenemist ja lubatakse järgmisel aastal tagasin tulla.
Sajatuslaulu lauldi siis, kui ust ei avatud ja marte sisse ei lastud. Sajatused on väga varieeruvad  ja ilmselt on mardid esitanud selles seoses ka muudel puhkudel kasutatud pilkeid ja sõimulaule. Sajatatakse  tuba põlema, karja surema, peret haigetsuma, jne. Enamik sajatusi tabab just karja ja karjapidamist.
Mardilaulud koos tegevuse ja proosavormelitega moodustavad tervikliku etteaste, mida võiks julgesti nimetada etenduseks. Mardietendustes peituvad rahvadraama alged.

Mardipäev  
Päeva nimes on ühte suland katoliiklik Maritinus (katoliku-kiriku kalendris 11. kooljakuud) ja muistne koolja-nimetus "mardus". Samast tüvest ka soome "marraskuu". Tänini säilind sanditamiskomme on väga vana, kestnud omal ajal hingedeajast jõuluni. Kaugelt siia-tulnud mardid ei ole keskid muud, kui kadund omaksed ja esivanemad, kes elavaile külla tulnud. Mardihani.

Nimepäevalised:
Martin, Mart, MArdi, MArdo, Märten ja Märt

Päike tõuseb loojub Kuu faas
(EET) (GMT) (EET) (GMT) 14. kuutsükli päev:
kasvav kuu

14. kuutsükli päev
Tallinn 08:00 06:00 16:09 14:09
Tartu 07:46 05:46 16:06 14:06
Pärnu 07:55 05:55 16:15 14:15
Paide 07:54 05:54 16:08 14:08
Narva 07:45 05:45 15:56 13:56
Kuressaare 08:03 06:03 16:24 14:24
Võru 07:43 05:43 16:08 14:08
Helsinki 08:02 06:02 16:04 14:04
Riia 07:51 05:51 16:24 14:24
Stockholm 08:25 06:25 16:36 14:36

10.11. varasalvest

10.11.2023: Uus nädal toob vihma, lörtsi, lund ja miinuskraade 10.11.2023: 10. novembri ilm aastatel 2005-2022 10.11.2023: Talv on tulekul: avastage soojad puhkusekohad külmade eest põgenemiseks 10.11.2022: Pühapäeval vahetub soe õhumass kirdest saabuva külmema õhu vastu 10.11.2021: Mõneks päevaks jagub veel pehmemat ilma 10.11.2020: Talve veel ei paista 10.11.2019: 44. nädala pilt! 10.11.2019: 44. nädala sammal! 10.11.2018: Isadepäevaks tulevad tugevamad ilmategijad! 10.11.2017: Homsest läheb jälle sajusemaks ja tuulisemaks 10.11.2017: Ex-RINA jõuab Euroopasse 10.11.2016: Kolmapäeval võib saabuda soojem õhumass 10.11.2015: Pekka Pouta: Talv võib tulla alles järgmisel aastal. 10.11.2015: Magnettormid on muutumas igapäevasteks 10.11.2015: November kipub ikka halliks kiskuma 10.11.2014: 45. nädalal püsis Eesti sooja ja niiske õhumassi sees 10.11.2014: Madalrõhkkondade mõju lähipäevil väheneb 10.11.2011: November hakkab rohkem novembri moodi mionema 10.11.2011: Valik pilte Sügisfotokonkursilt I osa 10.11.2010: Moskvas mõõdeti täna novembrikuu soojarekord 10.11.2010: Kuni kolmapäevani püsib soe ja niiske ilm 10.11.2010: Huvitav pilvemaastik varjuga 10.11.2010: Venemaa Euroopa-osas jätkub soojarekordite sadu 10.11.2009: Maanteeinfokeskus manitseb ettevaatusele 10.11.2009: Ilmateemaline loengusari laiale kuulajaskonnale 10.11.2009: Nädala märksõnad on lumi ja lörts 10.11.2009: Põhja-Eestis sajab tihedat lumelörtsi ja Väinamerel on madal veetase 10.11.2009: Kus täna lund sajab? 10.11.2009: 45. nädal: kargest külmast esimese suurema lumeni 10.11.2008: Ööülikool: Õnne õpikoda 10.11.2008: Kui Mart sulatab, siis Kadri külmetab 10.11.2008: 45. nädala pilt! 10.11.2008: Täna tuleb soe, kuid tormine päev 10.11.2008: EMHI: Nädal tuleb tuuline ja suhteliselt soe 10.11.2005: 10. november - mardipäev

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam