Võistluse võidutöö, autor Roger Erikson
Kolmapäeval selgusid ajakirja Eesti Loodus 2018. a. fotovõistluse võitjad. Tänavu 19. korda toimunud võistlusele saadeti 1170 pilti 228 autorilt, kellest 42 võistles noorte arvestuses.
Kullo loodusring koondab endas 12–19aastaseid loodus- ja teadushuvilisi noori, kellele läheb korda meid ümbritsev keskkond. Koos uuritakse, millised on seosed inimese ja looduse vahel ning pööratakse suurt rõhku säästva arengu põhimõtete tundmaõppimisele. Samuti uuritakse, mis toimub teadus- ja tehnikamaailmas. Lisaks õppetööle klassis käiakse võimalikult palju ka ise väljas – nii looduses kui ka mitmesugustes teemaga seotud asutustes.
5. detsembril algusega kell 16 toimub Tartu ülikooli raamatukogu saalis Eesti Looduse 19. fotovõistluse lõpuõhtu, kus tehakse teatavaks parimad loodusfotod ja -fotograafid koos zürii kommentaaridega.
Esmaspäeval (3.12) jõuab Lõuna-Skandinaaviasse madalrõhkkond, mille lohk ühes niiske ja sooja õhuga levib päeva jooksul üle Eesti ning muudab nii ilma- kui teeolud keeruliseks.
Mõne päeva jooksul on Venemaalt Euroopa sisealade suunas levinud kõrgrõhuala külmemat õhku oma serva mööda suure kaarega idast läände kandnud. Seetõttu on ilm ja ilmaolud Ukrainast Kesk-Euroopani talvisemaks muutunud. Venemaa pealinna Moskva jaoks on üsna ebatavaline, et kõrgrõhkkonnaga kaasas käiv kuiv külm saabub varem kui esimene korralik lumesadu, aga sel aastal just niimoodi juhtus.
Enamasti ostavad autojuhid rehve autosalongidest või -teenindustest. Samas müüakse suur osa rehvidest ka interneti teel ning see trend on kasvamas. Toome välja mõned põhjused, miks osta rehvid just e-poest:
”Kui mart udune on, tuleb pehme talve”, ütleb Ridala vanarahva tarkus.
Eeloleval ööpäeval on udupilved Läänemere ääres hajumas ning väheaktiivne rõhuväli asendub järk-järgult tugevamate ilmategijatega.
Eesti Fotograafide Kokkutulekul 2018 Vasta mõisas
Anne Aaspõllu fotonäituse "Rabandus" avamine toimub täna 8. novembril kell 18 Keila kultuurikeskuses. Näitus jääb avatuks 5. detsembrini.
Esimese lume ehmatus on Eestis üle elatud ning november on alanud meeldivalt normist kuni 5°C soojemalt. Suur osa Euroopast on pidanud aga juba mitu päeva rinda pistma väga keeruliste ilmaoludega.
Loojang Sillamäel 22.10.18
Foto: Sergei Perov
22. oktoobri õhtul imetleti pea üle kogu Eesti huvitava väljanägemisega pilvi. Mis pilved need olid ja millist ilma nad meile ennustavad, sellest räägib ilm.ee videos Jüri Kamenik.
Foto: Kadri Veskioja
Euroopa idapoolse osa ilma kujundab praegu Ukraina kohal olev väheliikuv kõrgrõhuala (VIKTOR), mille all on suvesoe õhumass. Vahemere ääres on sooja 25°C ringis ning Läänemere ümbruses tõuseb õhutemperatuur juba mitmendat päeva järjest 15°C-st tunduvalt kõrgemale. Juba paar päeva on Eestis mõõdetud päevarekordeid.
Eeloleval ööpäeval kihutab üle Eesti mõõtmetelt väike, aga iseloomult väga vihane madalrõhkkond, mille ümber on nii sadu kui tuult märkimisväärselt palju.
Kõigepealt saame tunda vihma ja tuult, seejärel troopilist päritolu sooja päikest.
Fotod: Madis Raidaru
Läänemaalt tulid täna teated vesipüksidest. Rohuküla sadamas lükkas ta Neptuni ja liiklusmärgi kummuli, ning lõhkus tõkkepuu. Ka Haapsalus oli väidetavalt vesipüks.
Täna õhtul algab õhurõhu kiire langus ning lõuna- ja edelatuule tugevnemine. Eeloleval ööl (12.09.) ulatuvad puhangud sisemaal 15, saartel ja rannikul 23 m/s. Sajab tihedat vihma, võib äikest olla.
Lähipäevil asendub Musta mere äärest pärit soojus Atlandilt saabuva normilähedase niiskusega.
Võsu rannahoones oli suvel Birgit Vaarandi mereteemaliste fotode näitus. Tema kauneid looduspilte leiab paljudest ilm.ee galeriidest ja nädala pildiks valitute hulgast. Alates 28. agustist näeb seda juba Märjamaal.
20.08.2018 aasta taasiseseisvumispäev möödus Eestis väga vihmaselt, paljudes kohtades ulatusid päevased sajuhulgad 10 kuni 20 mm-ni, mõnel pool ka üle 30 mm (kõige enam Viljandis: 32,7 mm). Pärnu ilmajaam registreeris sadu 21,5 mm, Tartu-Tõravere jaam 16,8 mm, Tallinn-Harku ilmajaam 13,1 mm.
Foto: Koidula Kliimann
Pikalt kestev põud ning kõrged veetemperatuurid on pannud vee-elustiku kohati väga raskesse olukorda. Üldjuhul ei jää kuivalejäänud kalad ka inimese sekkumisel ellu, küll aga on võimalik päästa jõevähke. Keskkonnaamet palub teada anda, kui märgatakse kuivalejäänud veekogusid ning hukkunud kalu ja vähke.
Foto: Eve Kõrts
Eesti keskmine õhutemperatuur oli 19,9 °C, mis on 2,5 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine 17,4 °C).
Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 34,2 °C (29.juuli, Tallinn-Harku) ning miinimumiks 5,7 °C (4. juuli, Jõhvi).
Fotod: Ivo Kask
Viimastel päevadel on Peipsi ääres puhkajad täheldanud kaldaäärses vees ja kallastel hulgaliselt surnud kalu. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialistid ning Eesti kalateadlased kinnitavad, et kalade massilise hukkumise taga on erakordselt kuum ilm.
Jahenemist põhjustab süvavee kerge ja see leiab aset, kui piki randa puhuv mõõdukas tuul (Soome lahel ida, kirde) käivitab veesisese transpordi, mis sügavamalt jaheda vee pinnale toob. Vesi võib rannal jaheneda vähemalt 5, kui mitte 10°C võrra.
Foto: Jaana Ratas
Üle mitme aasta on Eestisse jõudnud tõeliselt soe suvi ning sellest saavad osa ka kõik ümberkaudsed maad. Atlandi madalrõhkkonnad saadetakse juhtiva õhuvoolu saatel Norra merelt põhja suunas ning Läänemere ääres domineerib kõrgema rõhuga ala, mis esialgu oma iseloomult nõrgaks jääb. Suurt tuge pakub omalt poolt ka Venemaa põhjaaladel ilma valitsev kuiv ja kindlameelne kõrgrõhuala.
Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistus väljastas eile kuuma ilma hoiatuse: lähipäevil püsib Eestis väga palav ilm, kus maksimumtemperatuurid võivad tõusta 30..31°C-ni, vaid rannikualadel on paiguti jahedam. Hoovihma võimalus on üksikutes kohtades ning nii ei ole ka sealt suuremat jahutust oodata. Tähelepanu peaks pöörama ka UV-indeksile, mis on kõrge.
Kokkutulekule on oodatud kõik fotohuvilised – nii päris algajad, juba kogemustega pildistajad kui professionaalid.
Soe suvi on meelitanud sinivetika õitsele, mis tõttu tasub rannakülastajatel olla valvas vetikaohu suhtes. Eriti tähelepanelikud peaksid suve teises pooles mererandu või ka siseveekogusid külastades olema allergikud ja väikelastega randades viibijad.
Nädalavahetus on ukse ees ning ilm on jälle ära pööranud. Pöörajaks madalrõhkkond FABIOLA, mis Soome lahe idaosa kohalt Venemaale liigub ning oma serva mööda meile sajupilvi kaarega peale keerutab. Jahedust seekord karta pole, kuna madalrõhuala serva mööda on piki Venemaad Musta mere äärest suvesoe õhumass Koola poolsaareni jõudnud ning Lapimaa kaudu pääseb see praegu tagasi lõunasse.
Eelmise aasta kokkutulekust osavõtjad Tartus Füüsika Instituudi katusel
28. juulil toimub Pärnumaal Põlde talus 9. ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek. Sel suvel on kokkusaamise enda kanda võtnud Ilmar Tiismaa, kes korraldas ka esimese üle-eestilise ilmahuviliste kokkutuleku, millest on saanud igasuvine traditsioon.
AS Tallinna Vesi vihmamõõtjate andmetel algas 21.06.18 intensiivne vihmasadu orienteeruvalt kell 22:30 ning lõppes 23:45. Tegemist oli erakordselt intensiivse vihmaga mis sadas üle kogu Tallinna. Kõige intensiivsemad sademed mõõdeti Järvevana tee, Meremehe tee, Paldiski mnt ja Tondi tn piirkonnas. Keskmiselt sadas pooleteist tunni jooksul üle 26 mm sademeid, mis on üle 37% Ilmateenistuse andmetel juuni tavapärasest sademete hulgast (aastate keskmine 69 mm).
Tänavune aasta pakub jaanipühadeks väga mitmekülgse ilmavaliku: pühade sissejuhatus (22.06) on tormine, paraadi ajaks (23.06) on ilm rahunenud ning jaaniõhtu möödub suurema sajuta, jaanipäeva (24.06) märksõnaks on aga vihm.
Kalmer Saar
Helkivad ööpilved
13.06 Saaremaa, Orissaare
Möödunud ööl oli tavas näha tänavuse aasta esimesi helkivaid ööpilvi ehk polaarmesosfääripilvi.
Fotol on Pärnu jõest püütud emane mõrukas. Foto: Eesti Loodushoiu Keskus
Kalateadlaste hinnangul on Pärnu jõest leitud mõrukas tulnud ilmselt lõunanaabrite juurest Eestisse uusi elupaiku otsima.
Kiirelt alanud kevad kestab, aga näitab juba suvist sooja ning õhutemperatuuri number ulatub mitu nädalat maikuu keskmisest (Eestis on maikuu keskmine 10°C ringis) tunduvalt kõrgemale. Kellele siis soe ei meeldi, aga tuleb tunnistada tõsiasja, et sooja kõrval on ilm püsinud ka pikalt kuiv. Seetõttu on tuleoht meie metsades vaatamata lopsaka leherüü saanud puudele ja põõsastele väga suur ja kasvab veel, kuna ilmaprognoosmudelid on ses osas ühte meelt, et ilm püsib kuiv maikuu lõpuni.
Ööbik
Foto: Koidula Kliimann
Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) tuletab meelde, et kätte on jõudnud lindude pesitsuse kõrgaeg, mil iga pädev ja heatahtlik raieloa väljaandja ja metsandustöötaja peaks pidama metsades raierahu. Metsaraied praegusel ajal on käsitletavad lindude tahtliku surmamise ning looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud rahatrahv.
Foto: Eve Kõrts
Maksimaalseimaks õhutemperatuuriks, ajavahemikul 12.–15. mai, mõõdeti 14. mail 30,5 °C. Varem pole maksimaalne õhutemperatuur 14. mail nii kõrgele tõusnud. Eelmine rekordiline soojus 28,1 °C, mis mõõdeti Pärnus 2010. aastal. Uus päevane soojarekord sündis ka 15. mail, kui Kuusiku meteoroloogiajaamas tõusis maksimaalne õhutemperatuur 29,2 °C-ni. Eelmine soojarekord oli 28,5 °C, mis mõõdeti Tõraveres 1975. aastal.
Suviselt soojad ilmad on siseveekogude vee juba päris soojaks kütnud. Kuremaa rannas mõõdeti eile veetemperatuuriks 19 kraadi, ilmateenistuse andmetel oli eile ja on ka täna hommikul Emajões Tartu-Kvissentali mõõtmispunktis veetemperatuur 18 kraadi.
Saadjärv
Foto: Krister Rajandu
Katsepüügid kaheksast väikejärvest pakkusid nii lootust andvaid avastusi kui pettumusi, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste tehtud väikejärvede kalastiku uuringust.
Kasetriibik
Foto: Uudo Timm
Värskest kasetriibiku leviku täpsustamise uuringust selgus, et kaitsealust närilist leidub meie looduses oodatust rohkem, leiukohtade kaardistamiseks on oodatud info tema märkamisest.
Põhja-Euroopa taevas on praegu tugevnemas kõrgrõhuala QUINLAN. See kuningliku nimega pööris aitab Kesk-Euroopa soojusel kõrgematele laiustele jõuda ning kannab suvist õhku kõigepealt piki Skandinaaviat põhja suunas. Meie jääme paariks päevaks (8.-.9.05.2018) kõrge veidi jahedama poole peale, kuid kurta oleks patt, lihtsalt ööd on jahedad (2..9°C)
Seoses põlenguga keskkonnaministeeriumi serveris ei jõua ka ilm.ee lehele paljud reaalajas ilmateenistuse poolt mõõdetud ilmaandmed, mida vahendame. Loodetavasti taastatakse andmevood peatselt!
Keskkonnaministeerium tuletab kevadiste heakorratööde puhul meelde, et lõkkes on lubatud põletada üksnes immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Rangelt on keelatud koduste jäätmete põletamine, sest nende põletamisega seab inimene otseselt ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervise.
Aprilli keskpaik on käes ning kevad võtab ilmet. Mitu päeva on Läänemere ääres ilma teinud kuiv ja karge kõrgrõhuala MARTIN, mis oma jõude vähehaaval kagu suunas Venemaale koondab. Taanduva kõrgrõhkkonna järel pöördub õhuvool järk-järgult lõunasse, aitab sooja tulekule kaasa ning öiseid ja varahommikusi miinuskraade jääb vähemaks.
Selle aasta esimene. 9.04.2018 Võhma linn
Foto: kirsisaara
Esmaspäeval, 9. aprillil õhusoojus küll uusi kuu soojarekordeid ei toonud, kuid enamikes ilmajaamades sündisid 9. aprilli soojarekordid.
Fotokursus lastele (vanusele 8-14 aastat) toimub kolmel korral Tatari 64 asuvas fotokooli (koolitusluba/õppekava kood 84905, majandustegevusteade nr 150737) koolitusklassis/stuudios ja hoone juures vabas õhus.
Keskkonnaagentuur ja Eesti Looduseuurijate Selts kutsuvad Eesti elanikke tähistama Vabariigi 100 juubelit looduses viibimisega ja seal aset leidnud kohtumiste registreerimisega.
Tänavuse aasta linnu - metsise - kevadine mänguperiood on alanud ning nüüdsest saavad kõik loodushuvilised Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) metsisekaamera vahendusel sellest osa. Veebikaamera on paigaldatud metsiste mänguplatsile, kus metsised võivad viibida sõltuvalt kevadest kuni mai lõpuni. Erinevatest poosidest, liikumistest ja laulust koosnev metsiste pulmamäng on üks põnevamaid rituaale Eesti looduses, mida on õnnestunud näha vähestel.
Eesti Meteoroloogia Seltsi asutamiskoosolek
23. märts on rahvusvaheline meteoroloogiapäev ja nagu alati, tähistas Keskkonnaagentuur seda Tallinnas konverentsiga, mille tänavune teema oli "Valmis igaks ilmaks".
Kurg seisis algul üsna nõutult, tiivad sorakil ja imestas, kuhu ta küll sattunud oli 13.04.2013 Viljandimaal. Foto: Ülle Mürksepp
Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki loodushuvilisi üles teada andma esimestest saabunud rändlindudest. Andmeid kogutakse EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projekti raames, kus jälgitakse 35 tavalisema linnuliigi kevadisi saabumisaegu. Varajastest saabujatest on oodatud näiteks kiivitaja, põldlõokese, valge-toonekure ja metsvindi vaatlused.
Merike Valdlo
Roohabekas, isaslind
11.02.2018, Tallinn
Eeloleval pühapäeval, 25. märtsil korraldab Eesti Ornitoloogiaühing linnade linnuvaatluspäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu linnades leiduvale linnurikkusele ja alanud rändlindude saabumisele. Möödunud aastal võtsid linnuvaatluspäevast osa 24 Eestimaa linna ning linnade peale kokku kohati koguni 111 erinevat linnuliiki.
Võsavillem
Foto: Janek Joab
Keskkonnaagentuuri ulukiseirespetsialistid lükkavad ümber viimastel päevadel meedia vahendusel avalikustatud väited, justkui hundid kipuvad küladesse toidunappuse tõttu. Samuti kinnitavad ulukiuurijad, et inimeste kallale hundid ei kipu.
2.03.3018 Kesk-Eesti
Foto: Eve Kõrts
Talv hakkab läbi saama ja põllumeestel aeg hakata atra seadma. Koostöös BASF Agroga tegime põllumeestele oma ilmakeskkonna ilm.ee/agro, kus edastame mullatemperatuuri ja -niiskuse mudelproognoose, lisaks radarid sademete jälgimiseks, ilmaprognoosid, agrometeoroloogilised ülevaated ja...
Linavästrik - autor Tiit Külaots
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki aiapidajaid ja loodushuvilisi liituma populaarse harrastusteadusprojektiga Suvine aialinnupäevik. Aialinnuvaatlejate abiga saame teada, kuidas läheb meie rahvuslinnul suitsupääsukesel, kuldnokal ja paljudel teistel armastatud aialindudel. Algas suvise aialinnupäeviku viies hooaeg.
Loodus nõuab oma. 27.02.2018 Võhma linn
Foto: kirsisaara
Põhja-Euroopa kohal valitseb võimas kõrgrõhuala, ulatub Läänemere äärde. Kõrgrõhkkonna serva mööda kandub kirdevoolus Siberi arktilistelt aladelt pärit jäine õhumass Balti riikidesse ning edasi Lääne-ja Kesk-Euroopa poole.
24. veebruar 2018. a.13:13 Hiiumaa Kärdla
.AM foto
Nii nagu tänase päeva lugu kajastab Eesti ajalugu,
on märkimist väärt ka juubeliilm,
mis teatab, et väljas on päris talv.
Tartu Maraton paraja lume ja külmaga peetud ning ongi viimane aeg hakata sättima Eesti Vabariigi suureks juubelipeoks. Ilmaga on aga nii, et selle asemel, et sammhaaval kevade suunas liikuda, on talv, täpsemalt küll külm alles süvenemas.
Külmemad ilmaolud soodustavad pikemat vastlaliugu Ida-Eestis, Lääne-Eesti plusskraadid toetavad aga mitmekülgsemat tegevust, eriti laste jaoks. Ära ei tohi unustada ka fakti, et 0°C ümber pendeldav temperatuur muudab teed libedaks!
Eestis kogunesid tihedamad lumepilved tugevneva kõrgrõhuala lõunaserva ehk meie põhjarannikule, kui vähehaaval jõudu koguv kirdetuul neid Soome lahelt üles korjas ning kaugemale sisemaale kandis.
Foto: Kalmer Saar
Homme ennelõunal sajab tihedat lund ja tuiskab. Saartel ja läänerannikul lörtsi ja vihma. On jäidet. Puhub kagu- ja lõunatuul 7-12, puhanguti 15, saartel ja looderannikul 18 m/s. Õhutemperatuur on Tallinn-Viljandi joonest lääne pool 0..+2, ida pool -1..-5°C.
Pärastlõunal sajab Põhja- ja Ida-Eestis ikka tihedat lund ja tuiskab ning puhub tugev kagutuul. Õhutemperatuur on 0..-3°C.
Foto: Tauri Pärna
Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub üles teada andma hullude metsiste vaatlustest. Hulludeks metsisteks nimetatakse veidralt käituvaid metsisekukkesid ja -kanu, kes ei karda inimest, tikuvad aeda ja võivad isegi rünnata.
Foto: Koidula Kliimann
Möödunud nädalavahetusel üheksandat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 44 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused Eesti Ornitoloogiaühingule edastanud juba 1700 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1200 paigas üle Eesti. Oma vaatlusi saab edastada veel kuni 5. veebruarini.
Foto: Koidula Kliimann
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 26.-28. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus. Tänavu üheksandat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal üle 2600 linnusõbra, kes vaatlesid kokku ligi 60 000 lindu 64 liigist. Talvist aialinnuvaatlust korraldatakse Eestis alates 2010. aastast, ettevõtmist on tunnustatud Aasta Keskkonnateo auhinnaga.
Eestis toodetud nanokaitsevahendid hoiavad jalad kuivana ning pärsivad niiskuskahjustuste ja plekkide teket nahk- ja tekstiilesemetele.
Sünoptikud ennustavad lähipäevadeks kogu Eestis tõsist sulailma. Kui tahta täpsem olla, tähendab see läga, liga, löga, soppa, pori, niiskeid jalgu ja rõvedaid soolajälgi saabastel. Nii kurb kui see ka poleks, lõppeb iga lumi ühel hetkel, kuid sulaveest ja räpasest plögast tekkivaid ebamugavusi saab lihtsasti ja mugavalt ära hoida.
24.01. öösel tugevneb lõuna- ja edelatuul sisemaal puhanguti 15, hommikuks 17 m/s, saartel ja rannikul 15, puhanguti 20, hommikuks kuni 24 m/s.
24.01. vastu hommikut hakkab Lääne-Eestis lund sadama ja tuiskab. Lumesadu liigub edasi üle Mandri-Eesti ja muutub tihedaks. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 4-8 cm. Pärastlõunal läheb sadu lääne poolt alates üle lörtsiks ja vihmaks. On jäidet.
Foto: Ain Vindi
Mõned päevad Islandi saare lähedal pöörelnud aktiivne madalrõhuala EVI on tegemas läbimurret Euroopa mandri suunal, kuid Venemaal laiuv kõrgrõhuala (nimeks BORCHERT) ei ole veel alla andnud ning aitas täna (16.012018) päeval näiteks Eesti taeva pilvedest vabastada.
Foto: Koidula Kliimann
Ilmateenistus hoiatab: 7.01. õhtul tugevneb edela- ja läänetuul sisemaal puhanguti 15-20 m/s, rannikualadel 15-18, puhanguti 25-27 m/s. 8.01. öösel pöördub tuul loodesse ja püsib tugev.
Mõne ööpäeva Euroopat räsinud madalrõhkkonnad on jõudnud üksteise järel tunduvalt nõrgemana Läänemerele ning liiguvad siit edasi üle Soome põhja-kirde suunas. Pööriste järel on Atlandil tugevnemas kõrgõhuala ning selle ees puhuva loode- ja põhjatuulega on saanud alguse pooluselt saabunud külmema õhu sissetung kõigepealt Briti saarte, seejärel Skandinaavia ja Balti riikide suunas.
Metsisekukk
Foto: Jaanus Tanilsoo
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise. Metsis on üks meie põlislooduse sümbolitest ja sobib hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal.
