•  

Keskkonnaamet kutsub pildistama invasiivseid võõrnälkjaid

Mustpeanälkjas
Foto: Allar Liiv

Hispaania teeteo kõrval levib Eestis jõudsalt teinegi võõrnälkjaliik, väiksem ja väledam mustpeanälkjas. Et koguda ohjamiskava tarbeks infot mõlema invasiivse liigi leviku kohta, palub Keskkonnaamet võõrnälkja leidudest Teokaardi rakenduse kaudu teada anda. Et ennetada uute võõrnälkjate massilist levikut, on teokaardile oodatud ka tundmatute nälkjate pildid.

Loe edasi ›››

Ilmastikukindel aiamööbel – materjalid ja hooldamine

Aiamööbel peab toime tulema paljuga, mida teised mööblitükid isegi karta ei oska: pleegitav päike, lõõskav kuumus, ootamatud vihmatormid või valus rahe, krõbe külm ja pidev niiskus. Välimööbel, isegi kui see ei ole õues aasta läbi, peab selgelt olema vastupidav.

Loe edasi ›››

Verev lemmmalts hõivab kodumaiste taimede kasvukohad

Verev lemmmalts
Foto: Eike Tammekänd

Kodumaiseid taimi ohustav ja kiiresti leviv verev lemmmalts (Impatiens glandulifera) on viimase kümne aastaga plahvatuslikult paljunenud võõrliik. Kahjuliku taimeliigi leviku peatamiseks on oluline seda kasvukohtadest tõrjuda.

Loe edasi ›››

Keskkonnaamet kogub teavet kahjuliku teoliigi leviku kohta

Lusitaania teetigu
Foto: Uudo Timm

Keskkonnaametil valmis nutirakendus teokaart.keskkonnaamet.ee, mille kaudu saavad inimesed saata teavet lusitaania teetigude leviku kohta Eestis.

Loe edasi ›››

Keskkonnaamet: elurikkuse päeval märka enda rolli looduse hoidmisel

Täna, 22. mail tähistatakse üle maailma elurikkuse päeva. Selle aasta juhtmõte „Meie lahendused on looduses“ rõhutab, et hoolimata tehnoloogia arengust sõltub inimkonna heaolu tervest ja toimivast loodusest. Keskkonnaamet meenutab, et elurikkuse hoidmiseks on lahendused meis endis.

Loe edasi ›››

Viimased tööd enne pikka talve

Kas aed on valmis talvele turvaliselt vastu minema? Võib-olla peaks veel ümber puude sättima turvavõrgud metsloomade kaitseks ja siduma kokku okaspuude võrad, et lumi oksi laiali ei suruks.

Loe edasi ›››

Millal ja miks läheb vaja varjutuskangast?

Päike võib õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletada isegi juba jaanuaris. Ole valmis oma taimi kaitsma! Sügisel, kui maa pole veel külmunud, on paras aeg torgata ümber põletushellade puude ja põõsaste püstkojana tugikepid. Neile on talve edenedes ja kevade lähenedes hea kinnitada varjutuskangas.

Loe edasi ›››

Aeg avada linnusööklad

Oktoobri lõpus - novembri alguses on paras aeg panna üles söögimajad talvituvatele väikelindudele.

Loe edasi ›››

Toataimed tänavad lisavalguse eest

Hilissügis ja talv on toataimedele karm aeg, sest valgust on vähe. Kergenda nende elu ja anna taimelampidega lisavalgust.

Loe edasi ›››

Kuidas ajatada tulpe ja nartsisse?

Kui soovid tavapäraselt varem aknalaual näha õitsvaid tulpe ja nartsisse, siis on paras aeg hakata tegutsema.

Loe edasi ›››

Lupjamine viib murust sambla

Muru on kaunis ega sammaldu, kui seda paari-kolme aasta tagant lubjata. Parim aeg selleks tööks on oktoobris-novembris.

Loe edasi ›››

Paras aeg daaliad üles võtta

Daaliad ehk jorjenid on aedades veel väga värvikad, kuid juba homme võib kraadiklaas alla nulli langeda ja siis läheb ülesvõtmisega kiireks. Parem on see töö varem rahulikult ära teha.

Loe edasi ›››

Sügisene suurpuhastus kasvuhoones

Kasvuhoone on selleks aastaks oma töö teinud, nüüd tuleb ta põhjalikult puhtaks pesta ja korda teha. Päikest ja soojust on juba nii vähe, et kasvuhoones pole mõtet enam tomatitaimi pidada. Mõni kirsstomat üritab küll veel väga õitseda, kuid pole lootuski, et tema viljad söögikõlbulikuks kasvaksid.

Loe edasi ›››

Kuidas võidelda sääskede ja puukidega?

Sääsevaba aeg lõpeb kevadel siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur jõuab 8–9 kraadini. Siis muutuvad need ahned vampiirid aktiivseks. Ühel aastal on sääski tohutult palju, teisel vähe.
Sääskede arvukus sõltub ilmast: kui kevadel sajab vähe ja ka lumevee loigud kuivavad ära enne, kui sääsevastsetest saavad valmikud, siis ongi sääski vähem. Tõhusalt hävitab sääsevastseid ka kevadine öökülm.

Loe edasi ›››

Muretu suvi ilma tigudeta ja sipelgateta

Loe edasi ›››

Kuidas istutada tomateid?

Kütteta kasvuhoonesse saab taimed istutada tavaliselt mai teisel poolel, kuna suuremad öökülmad on selleks ajaks tavaliselt läbi. Algul tasub hoida kasvuhoones katteloor kindlasti käepärast, et ohu korral saaksid selle õhtul kiirelt taimedele laotada. Külmakaitse on kindlam, kui laotad loori kahe-kolmekordselt, kuna kihtide vahele jääv õhk on eriti tõhus isolaator.

Loe edasi ›››

Kevadised murutööd

Loe edasi ›››

Esimesed külvid avamaale

Külmakindlamad kultuurid võib külvata kohe, kui muld on tahenenud ja harimiskõlblik. Seda, kui tihedalt ja millise reavahega igat sorti külvata, on täpsemalt kirjas seemnepakendil. Köögivili vajab viljakat mulda. Peenra tegemisel kaeva sisse kas orgaanilisi väetisi, nagu kompost, käärinud sõnnik, ja/või pikatoimelist köögiviljaväetist.

Loe edasi ›››

Arbuus ja melon kasvama!

Arbuusid ja melonid pole meie aedades juba ammu mingi eksootika, vaid nendest on saanud täiesti tavalised köögiviljad. Nad on väga soojanõudlikud kultuurid ning suhteliselt pika kasvuajaga, seetõttu tuleb taimed igal juhul ette kasvatada – muidu ei jõua viljad meie lühikese suvega valmida.

Loe edasi ›››

Kuidas kasvatada ilusad tugevad tomatitaimed?

Tugeva ja kompaktse tomatitaime saamine sõltub suuresti kasvukohast. Ilusa istiku saamiseks peab koht olema valgusküllane ja mitte liiga soe. Ära unusta istikuid ka väetada!

Loe edasi ›››

Parim aeg istutada ümber toalilli

Kevad on imeline aeg, kui loodus hakkab ärkama pikast talveunest. Ka toataimedel on algamas uus kasvuhooaeg. Kevadel ümber istutatud taimed juurduvad kõige paremini ning saavad värskes mullas sisse hea kasvuhoo.

Loe edasi ›››

Lõika oma põõsad ilusaks

Nii mõnigi hobiaednik on varakevadel raagus põõsaste ees seistes üsna nõutu: “Mitte tuhkagi ei saa aru, mida ja kust kohast tuleb lõigata.ˮ Tegelikult pole lõikamisel midagi keerulist, kui sa tead, mis põhimõtte järgi tuleb iga liiki hooldada.

Loe edasi ›››

Näpunäiteid õunapuu lõikamiseks

Praegu on tasakesi jõudnud kätte see aeg, mil tasub teha korda oma õunapuud. Hoolduslõikust tasub teha igal aastal, siis on puud kogu aeg vormis ja töö läheb nobedalt. Ka puu tunneb end paremini, kui lõikad teda sageli ja vähe, mitte harva ja palju.

Loe edasi ›››

Lilletaimed aknalaualt: mida ja kuidas ette kasvatada?

Pika kasvuajaga suvelilledel kulub külvist õitsemiseni natuke rohkem aega. Sellepärast tasub kindlasti nende taimed kevadel ette kasvatada, vastasel juhul näeme õisi alles suve lõpus.

Loe edasi ›››

Keeruta endale aiatöödeks vajalik kingikorv!

Ilm.ee koostöös Aednik24.ee’ga loosib kõigi osalenute vahel 7 päeva järjest välja erinevaid aiandus- ja kodutoodete pakette. Keeruta ise ja kutsu ka pereliikmed keerutama. Siis on loosiõnn suurem.

Loe edasi ›››

Esimesed köögiviljakülvid

Kuidas üldse teada, millal on õige alustada köögivilja ettekasvatust? Sobiv külviaeg – mis pole liiga vara ega liiga hilja – sõltub sellest, millal saab taimed istutada alalisele kasvukohale avamaal, külmkasvuhoones või rõdul-terrassil olevasse konteinerisse.

Loe edasi ›››

Noore viljapuu koor vajab kaitset

Esimesed soojad päikesekiired märtsis alati rõõmustavad meid, aga noorte kaitsmata tüvega viljapuude jaoks on märtsipäike valus kogemus, mis tekitab külmalõhesid. Ka jänesed kipuvad märtsis viljapuuaias rohkem pahandust tegema.

Loe edasi ›››

Esimesena külva paprikat ja tomatit

Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutunud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajad.

Loe edasi ›››

Tunne külvihooajast mõnu!

Veel mõned nädalad ja ongi esimeste külvide aeg käes. Tasub üle vaadata oma külvivarustus – kas kõik vajalik on olemas, et taimede ettekasvatamine kulgeks mõnusalt?

Loe edasi ›››

Varjutuskangas päästab põletusest!

Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!

Loe edasi ›››

Käes on taimede ettekasvatamise aeg

Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.

Loe edasi ›››

Viimane aeg õieäädikat teha

Rukkililled
11.08.2017. Tallinn
Foto: Koidula Kliimann

Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.

Loe edasi ›››

Kuidas teha väetist taimedest

Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.

Loe edasi ›››

Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee)

Põhja-Eestis vaarikad veel  7. juunil ei õitse
ilm.ee foto

Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".

Loe edasi ›››

Võilille sool ja suhkur

Noor ritsikas võilillel
Foto: Riina Mändel

Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.

Loe edasi ›››

Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks

Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.

Loe edasi ›››

Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks

Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.

Loe edasi ›››

Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia.

Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.

Loe edasi ›››

Metsik toit: mai

Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.

Loe edasi ›››

Maikuu aiatööd

Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas
Nõmme 06.05.2016
Foto: Triinu Sarv

Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.

Loe edasi ›››

Aprilli viimane nädal aias

24.04. Muhu, Simiste
Foto: Kalmer Saar

Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses  ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.

Loe edasi ›››

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam