Mardipäev
Mardipäev (10. 11) on katoliiklikus traditsioonis Tours'i
piiskop Martini mälestuspäev 11. novembril. Pärast
usupuhastust kanti protestantlikes maades mardipäev 10. novembrile ja
seostati Martin Lutheri sünnipäevaga.
Eesti mardipäeva tavad on seotud põlluviljakuse taotlemisega.
Siiski on mardipäeva nimetatud ka "sea päevaks": selleks päevaks
tapeti siga ja kutsuti naabrid "sea matustele". Mardipäeva toiduks olid
seapeaga keedetud kaalid (hiljem ka kartulid). Mardisandid said tavaliselt
poole seapead. Tähtis oli mardipäev meil ilmaennustuste ning
põllu ja sigade sigivust taotlevate töökeeldude poolest.
Keskseim komme oli mardisandil käimine. Mardiks e. mardisandiks käisid
algselt noormehed (alles XIX saj. teisel poolel ka tüdrukud). Mardid
esinesid ühe perena: juhtijaks oli mardi-isa, kellel oli kaasas mardi-ema
(või mardinoorik) ja mardilapsed. Kohati lisandusid neile veel mardipukk,
mardikaru ja mardihobune, mis ilmselt ongi varasem joon. Mardid kandsid pahupidi
pööratud kasukaid, õlgedest või takust habemeid,
õlgedest punutud kübaraid ja vöid. Eriti Lõuna-Eestis
on rõhutatud, et mardid olnud hirmuäratavad ja koledad (vastandina
kadridele, kes olnud "ilusad" sandid). Hilisematst ajast pärineb nõue,
et mardilapsed kannaksid vastassugupoole riideid (poisid tüdrukute ja
tüdrukud poiste riideid). XIX sajandi lõpul hakati maskeerimisel
kasutama ka ametimeeste riietuse imiteerimist (korstnapühkija, sõdur,
jne.). Eriti levis veendumus, et üks martidest peab olema kroonumees.
Martidel oli kaasas pillimees, varasemal ajal kell ja piits (kella helistamine
ja piitsa plaksutamine pidi hoidma eemal musti jõudusi, kes
mardiööl liikumas).
Mardiks käimine algas sellega, et mardi-isa leppis kokku mõne
peremehega (madri vanaisa), kes lubas marte enese poole koguneda ja pruulis
selleks õlut. Kui ringkäik mööda küla lõpetatud,
kogunesid mardid mardi vanaisa juurde, kus kogutud söögikraam
ühiselt söödi või jagati. Osa kogutud andidest jäi
mardi vanaisale, hüvitiseks õlle ja peopaiga eest. Pidutsemine
on kohati korraldatud pulmaparoodiana (nn. mardipulmad).
Mardisantide esinemisse kuulus laul ja tants. Kohati on esinenud traditsioonilisi
etteasteid ka proosas. Mardilaul on pikk, mitmeosaline tsükkel, mis
saatis martide tegevust ning varieerus kihelkonniti nii tsükli osade
kui ka järjekorra poolest.
Lääne- ja Lõuna-Eestis eelnes teretuslaulule proosavormis
loaküsimine (läänes lühifraasina, lõunas ulatusliku
humoristliku monoloogina). Teretuslaul on tavaliselt kaheosaline:
esmalt kirjeldatakse, kust ja kuidas mardid tulnud; teiseks palutakse
tuppalaskmist (sest "mardil küüned külmetavad").
Tuppatulekulaulu keskne motiiv on palve peretütrele
("lõõtsu lõke lõukasse"). Tuppa astumisel
teretatakse traditsioonilise proosavormiga ("Tere, jumal teie tuppa." jne.).
Mardi-isa võttis tuppatulemisel peoga viljateri kaelakotist ja
külvas põrandale vastava loitsulise laulukese saatel. Need
sigivussõnad on väga varieeruvad, kusjuures Põhja-Eestis
nimetatakse peamiselt viljaõnne, Edela-Eestis aga karjaõnne.
Kui vili külvatud, andis mardi-isa vitsakimbuga igale majalisele hoobi
ja soovis: "Terveks" (või "Tooreke, terveks!").
Martide tantsimine (või hüppamine, kargamine) on tuntud üle
maa. tantsulaul seevastu esineb peamiselt Põhja-Eestis ja Mulgimaal.
Martide tantsust puuduvad täpsemad kirjeldused. Ilmselt on see olnud
sigivusmaagiline rituaal (nagu sellele vihjavad tantsulaulu motiivid).
Tunnistamislaul esineb sporaadiliselt, mitte tsükli pideva osana,
ning on vististi hilisem. Ainult Mulgimaal on tunnistamislaul arenenud pikaks
episoodiks, mille esitamisel uuritakse peretüdrukute virkust ja
viisipärasust (mujal tegeleb tunnistamislaul ennekõike lastega).
Mangumislauluga palutakse pereisalt ja pereemalt andeid, (lauludes
küsitakse kala, liha, kapsaid, vorste, poolikuid seapäid, õlut,
jne.). Lääne-Eestis asendab mangumislaulu spetsiaalne,
mõistukõneline proosavormel, millega mardi-isa andeid palub.
Mardi-ema ketramislaulus palutakse eraldi andidena riiet või lõnga
(antakse ka linu või villu). Laul esineb Lääne- ja
Lõuna-Eestis.
Tänamislaul on mitmeosaline. Esmalt tänatakse andide eest,
siis pöördutakse talupere iga liikme poole ja soovitakse
viljaõnne, perepojale hobusteõnne, sulastele koerteõnne,
pereminiale lasteõnne, peretütrele ja teenijatüdrukutele
kosilasteõnne, pereemale karjaõnne.
Ka lahkumislaul pole üldiselt tuntud, vaid esineb sporaadiliselt.
Tavalisti lauldi lahkumislaulu väljumisel või juba õues,
ainult Lõuna-Eestis lauldi seda toas enne väljumist. Lahkumislaulus
jäetakse pererahvaga jumalaga, soovitakse veel head edenemist ja lubatakse
järgmisel aastal tagasin tulla.
Sajatuslaulu lauldi siis, kui ust ei avatud ja marte sisse ei lastud.
Sajatused on väga varieeruvad ja ilmselt on mardid esitanud selles
seoses ka muudel puhkudel kasutatud pilkeid ja sõimulaule. Sajatatakse
tuba põlema, karja surema, peret haigetsuma, jne. Enamik sajatusi
tabab just karja ja karjapidamist.
Mardilaulud koos tegevuse ja proosavormelitega moodustavad tervikliku etteaste,
mida võiks julgesti nimetada etenduseks. Mardietendustes peituvad
rahvadraama alged.
Mardipäev 
Päeva nimes on ühte suland katoliiklik Maritinus (katoliku-kiriku kalendris 11. kooljakuud) ja muistne koolja-nimetus "mardus". Samast tüvest ka soome "marraskuu". Tänini säilind sanditamiskomme on väga vana, kestnud omal ajal hingedeajast jõuluni. Kaugelt siia-tulnud mardid ei ole keskid muud, kui kadund omaksed ja esivanemad, kes elavaile külla tulnud. Mardihani.
Nimepäevalised:
Martin, Mart, MArdi, MArdo, Märten ja Märt
| Päike | tõuseb | loojub | Kuu faas | ||
|---|---|---|---|---|---|
| (EET) | (GMT) | (EET) | (GMT) |
9. kuutsükli päev:
kasvav kuu 
|
|
| Tallinn | 08:02 | 06:02 | 16:07 | 14:07 | |
| Tartu | 07:49 | 05:49 | 16:04 | 14:04 | |
| Pärnu | 07:58 | 05:58 | 16:13 | 14:13 | |
| Paide | 07:56 | 05:56 | 16:06 | 14:06 | |
| Narva | 07:48 | 05:48 | 15:53 | 13:53 | |
| Kuressaare | 08:05 | 06:05 | 16:22 | 14:22 | |
| Võru | 07:45 | 05:45 | 16:06 | 14:06 | |
| Helsinki | 08:05 | 06:05 | 16:02 | 14:02 | |
| Riia | 07:53 | 05:53 | 16:22 | 14:22 | |
| Stockholm | 08:28 | 06:28 | 16:34 | 14:34 | |
