Allikas: Jõgeva Sordiaretuse Instituut
Autor Laine Keppart
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
Juunikuu algas ja lõppes jaheda ilmaga ning kogu kuu keskmine õhutemperatuur osutus tavalisest Jõgeval poole kraadi võrra madalamaks (joonis 1). Viljapuuaedade õitseaeg kestis kaua. Õnneks aiandusele olulist kahju tekitavaid öökülmasid jaanikuus ei olnud. Õhus jäi ka jahedamatel öödel temperatuur kõikjal plusspoolele. Maapinna lähedal siiski esines kuu esimesel poolel üksikutel öödel külma, mis paiguti madalamates kohtades ja rohumaa piiril külma suhtes õrnemaid kultuure, sealhulgas ka varase kartuli alles tärkama hakanud pealseid, näpistas. Jahedaid öid esines ka kuu lõpupoole, mil õhus oli sooja paiguti Eestimaal ainult 3...4 kraadi. Kõige soojemaks päevaks osutus kogu kuu jooksul 25. juuni, kui õhutemperatuur tõusis Kagu-Eestis kuni 28 kraadini, lääne- ja põhjapool oli sooja 23…25 kraadi. Taimedele kasulikku (efektiivset üle 5 kraadi) soojust kogunes Jõgeva SAI automaatilmajaama järgi juunikuu jooksul keskmisest paarkümmend kraadi vähem ja looduse areng oli 30. juuni seisuga tavapärasest mõned päevad maha jäänud.
Vihma tuli juunikuu jooksul vabariigis erinevalt — 48…119 mm (joon. 2). Kuivemates piirkondades sadas ¾ keskmisest sademete hulgast, paiguti aga ületas juunikuu sademete kogus tavapärast peaaegu kahekordselt. Suuremad sajud esinesid kuu esimesel poolel. Enam vihma sai Kirde-Eesti. Kuu teisel poolel muutusid nii põllu- kui ka aiamullad vähemate sadudega piirkondades kuivaks. 
Rohukasv on tänavu olnud enamuses Eestis väga hea ja ka sobivaid ilmu on jätkunud sööda varumiseks. Samuti on senine ilm teravilja kasvu soodustanud. Viljad on kasvanud tihedaks ja taliviljad ka kõrgeks. Talirukki (sort ’Elvi’, ’Vambo’) kõrgus ületab parematel põldudel inimese kasvukõrguse, talinisud on meetrised ja üle selle. Suviviljade kasvu hakkas takistama juuni teisel poolel tekkinud vee nappus mullas. Pea loomise alguses (juuni lõpus) mõõdeti Jõgeva ümbruses odra kõrguseks 60...70 cm. Taliviljade õitsemine algas kuu keskpaigas ja ilm oli valdavalt tolmlemiseks soodne. Hilisema arenguga sortide tolmlemist takistasid mõnevõrra kuu viimaste päevade sajusem ja niiskem ilm. Kartuli kui soojalembese kultuuri jaoks on olnud seni soojust vähe ja seetõttu on olnud nende areng ja kasv tavalisest aeglasem. Kuu lõpul ei katnud kartulipealsed veel vaovahesid ka varastel sortidel. Juuni lõpus muutsid õitsemist alustanud rapsipõllud Eestimaa maastiku kollaselaiguliseks, kasutamata jäänud heinamaadel vohama hakanud mets-harakputk aga suured alad oma õitega valgeks, samuti hakkasid värvi andma kitseherned oma lillade õitega.
