Allikas: Jõgeva Sordiaretuse Instituut
Autor Laine Keppart
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
Juuli kujunes pärast jahedavõitu jaanikuud südasuviselt soojaks. Kuu keskmine õhutemperatuur oli Jõgeval tavalisest veidi enam kui kraadi võrra kõrgem. Jõgeva SAI automaatilmajaama järgi tõusis õhutemperatuur 11 päeval üle 25 kraadi. Keskmiselt on selliseid sooje (enam kui 25kraadise soojusega) päevi juulis Jõgeval olnud ainult seitse. Üksikutel päevadel oli kuumus juba nii suur, et kippus inimestele, loomadele ja taimedele liiga tegema, sest maksimumtemperatuurid tõusid 30 kraadini ja paiguti isegi üle selle. Maapinnal päikesepaistel näitasid termomeetrid 50 ja enam kraadi.
Kuivus, mis juba juuni lõpus hakkas aedades ja põldudel liiga tegema, jätkus juulis. Kuu keskpaiku, kõige kuumemate päevade ajal, hakkasid taimed närbuma. Muld oli teravilja põldudel muutunud Jõgeval kuni 70 cm sügavuseni tuhkjalt halliks ja produktiivne veevaru jäi poolemeetrises pindmises kihis optimaalsest väiksemaks kogu kuu jooksul (joon. 3...5). Need vähesed vihmad, mis aegajalt sadasid, niisutasid taime lehti ja mulda ainult pinnalt paari sentimeetri sügavuseni ja aurusid kiiresti õhku tagasi. Kuu sademete summaks mõõdeti Jõgeval 60 mm (so 75% 1922...2005.a keskmisest), kusjuures peaaegu pool sellest summast sadas 30. juuli õhtupoolikul ja järgneval ööl. Sarnane olukord oli suurel osal Eestist (joonisel 2 kollasega alad). Tugevam oli põud vabariigi kaguosas. Tartumaal tuli kohati kogu juulikuu jooksul vihma vähem kui 20 mm, kuid õnneks oli siin mais olnud sademeid väga rohkesti, mis andis suurema eelneva veevaru mulda. Paiguti lõppes juunis alanud mulla kuivus äikesevihmadest juba varem. Kõige enam sadas juulis Kihnu saarel ja Pärnu lähedal.
Vihmade ebaühtlase jaotuse tõttu olid ka taimede kasvutingimused Eestimaa piires väga erinevad. Väga tundlik on niiskuse suhtes kartul. Kui mugulate moodustumise ajal on kasvutingimused ebasoodsad, jääb nende arv pesas väikseks. Tänavu alustasid enamik kartulisorte oma õisikute moodustamist, mis toimub samaaegselt mugulate moodustumisega, juba juuni esimesel poolel. Niiskust oli siis mullas valdavas osas Eestist napilt ja püsisid kuumad ilmad. Õnn on see, et tänu kuivusele ei levinud massiliselt lehemädanik ja teised haigused ning pealsed püsisid kartulipõldudel ilusate rohelistena. Paranenud niiskusoludega sai mugulate kasv jätkuda ja see korvab nende vähese arvu. Teraviljadel toimus juulikuu jooksul tera täitumine ja küpsemine. Kuivus ja kuumus sel ajal jätab tera peenemaks. Juuli lõpuks muutusid viljapõllud juba kuldseteks ja koristati varast otra, järge ootasid taliviljad. Looduse areng jõudis efektiivsete üle 5 kraadi temperatuuride kogunemise järgi 31. juuliks keskmisest mõned päevad ette.
