Ülemaailmse Meteoroloogiapäeva tähistamiseks peeti Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis konverentsi "Polaarmeteoroloogia. Globaalsete mõjude mõistmine".
Anto Raukas vastamas küsimustele. Vaata videot:
Fotoreportaaž Anto Raukase ettekandest "Kas ilm on hukas või me lihtsalt arvame nii?"
Soe kliima on alati parem kui külm. Elu vohab vaid soojas kliimas ja karmis kliimas on elustik kidur.
Maa on alatasa labiilses soojuslikus tasakaalus, kuid teda tasakaaluolekust täielikult välja viia pole inimese võimuses, sest kliima muutumise peapõhjusteks on planetaarsed ja geoloogilised põhjused, mitte inimene.
Üksnes Lõuna-Prantsusmaal põletati aastail 1580-1595 üle 800 nõia, kes piinamisel tunnistasid oma kuratliku plaani üles - neil olnud kava hävitada viinamarjaväljad ja viljapõllud ning viia elanikud nälja abil kannibalismile.
1869.a. kirjutati ajakirjas Scientific American, et raudteede rajamine preeriasse on viinud suviste vihmade sagenemisele. 1995.a. süüdistas Vladimir Žirinovski aga lääneriike põuase ilma saatmises Venemaale.
Kas aasta 2007 on targem?
Kindlasti mitte! Isegi Euroopa Liidu tippjuhid esitavad kliima muutumise kohta väiteid, mis viitab nende puudulikule haridusele.
Pseudoteadlaste armee kinnitab ka Eestis, nagu sõltuks kliima eeskätt CO2hulgast atmosfääris. Isegi kui see nii oleks, on CO2seotud eelkõige looduslike protsessidega (vulkaanipursete, mäemassiivide murenemise, organismide kõdunemise, metsa põlengutega jt), kus inimese osa on tühine.
Kogu maa geoloogilise ajaloo jooksul on kliima muutunud rütmiliselt, kord soojenedes, kord jahenedes. Viimasel jääajal oli jaanuarikuu temperatuur Eestis 6° soojem kui praegu ja see oli paradiislik aeg, kus meil kasvasid tamme-segametsad.
Kliima on muutunud kogu aeg ja ma ei usu, et keegi oleks õnnelik, kui prognoositava soojenemise asemel ootaks meid ees jahenemine.
Jääaeg on aga kerge tulema, kui peaks peatuma või oma suunda muutma suur ookeanikonveier, mille vooluhulk on 20 miljonit m³/s, mis enam kui 20 korda ületab kõigi maailma jõgede vooluhulga ja kannab endas 5x10²¹kalorit soojust.
Suurte globaalsete kliimatsüklite pikkus on umbes 150 miljonit aastat. Nende piires on väiksemaid jääaegu ja jäävaheaegu ning hoopis väiksemaid kliimarütme kestusega 9-11,22,35,44,50-56,80-90,170-200...1800-1900
Viimase 120 000 aasta jooksul on olnud korduvalt praegusest palju soojemaid aegu, kuid maa elab rahulikult edasi.
