Vastupidiselt inimesele on imetajate, lindude või näiteks putukate kodud enamasti ovaalsete kaarjate vormidega. Sarnaselt loomariigile ehitavad ümarate vormidega ka loodusrahvad. Ometi on enamike lääne tsivilisatsiooni elanike kodud ristkülikukujulised ja üksteisega üsna sarnased.
Tõenäoliselt ei ehita ka ükski lind või imetaja endale pesa, mille ruumala on tema kehast sadu kordi suurem. Ülisuure ruumi ehitamine oleks niivõrd ajamahukas, et näiteks lind või karu peaks selle ehitamise ja hooldamisega tegelema suure osa oma eluajast. Lisaks saaks ülisuur ruum ka niivõrd külm, et seal oma poegi ilmale tuua osutuks võimatuks. Loodusseadused soosivad pesaks ruumi, mis vastab looma kehamõõtmetele. Ka oleks vist üsna absurdne mõelda, et näiteks lind teeks oma pesa kuubi kujulisena ja kasutaks sealjuures kaarjate okste asemel sirgeid.
Ka tänapäeva lääne tsvilisatsiooni inimene järgib vaistlikult just neid samu loodusseadusi. Enamik inimesi teeb kindad ikka sõrmede kuju järgi, ülikonna kehakujust lähtuvalt ja ka mütsi võimalikult pea ligi, kui mõned moevoolud välja jätta. Kandiliste ja käest mitmeid kordi suuremate kinnastega hakaks lihtsalt külm ning kaoks kinnaste mõte.
Ometi ei arvestata loodusseadustega majade ehitamisel. Iga ehitaja teab, et täisnurgad on konstruktsiooniliselt oluliselt nõrgemad kui kaarjad vormid, samuti teatakse, et täisnurgad on põhilised külmasillad, ja et suurt ruumi tuleb oluliselt rohkem kütta. Vaatamata teadmistele on enamus majadest oma põhivormilt ühesugused ristkülikud ja lisaks veel suured energiasööjad. Mis sellest, et ovaalsed pinnad on loomulikud ja külm tuul ei jää ilma nurkadeta majas kuhugile taha kinni. Mitmesaja aastase kandilise maja traditsiooni murdmist raskendab ka kõrge hind. Kui klient soovib juhuslikult kaarjat katust või ümarat maja, siis reeglina läheb selline eritöö ka mitu korda kallimaks. Kes on kordki tellinud ovaalset akent, see teab millest siinkohal jutt käib.
Miks siis ikkagi ehitatakse kaugelt vaadates ühesuguseid kuupe?
Vastust teab jällegi iga ehitaja. Kui üks sein või põrand ei ole loodis või sirge, siis mõjutab see ka kogu ülejäänud ehitustööd ja ka hilisemat kliendi heaolu. Mööbel on ju tehtud samuti täisnurkne ja see peab sobituma hoone sisemusse. Leivakasti tegija teeb ju ka kuubi, et omakorda sobituda mööbliga.
Seega on tegemist tootjate vahelise kokkuleppega, mis on alguse saanud juba sadade aastate tagusest ajast ja võimendunud eelkõige eelmise sajandi algusel. Täisnurkne on kasulik ettevõtjatele, kuid kas ka toote tarbijale?
Inimene kuulub loodusesse ja siinkohal tasub jällegi vaadelda loodust. Isegi nii väikseid vorme nagu veetilk või vahumull jälgides näeme, et looduses domineerib pigem kaarjas vorm. Kuigi suuremad veetilgad moodustavad harva ühtlast ringikuju, on nad alati ümarad, mitte kandlised.
Sama kehtib vahumullide või kasvõi taevas laotuvate pilvedega. Seega soosivad nendes ainetes peituvad jõud kaarjaid vorme. Kas inimene ei peaks ka loodustunnetuse saavutamiseks eelistama ümaraid vorme kuupidele? Alles ca tuhatkond aastat tagasi elasid ju meie esivanemad ümarates maakodades ja püstkodades. Kas on meil neilt midagi õppida? Või vaadekem lapsi, kellel on säilinud veel loodustunnetus – liivakasti maja veel jälgib looduse seaduspärasusi.
Fotod: juured.ee, Maire Aimsalu, Fornyet energi
Vaata ideid loomuliku eluviisi kohta www.juured.ee
Ökoehitus ei pea olema kallis (23.04.2007)
Maitsev jogurt võib valmida ka kodus! (22.01.2007)
Küttepuudest ehitatakse kodusid (11.01.2007)
