•  

Loodusesõber: Mida teevad taimed talvel?

 

Tekst: Toomas Kukk, ajakiri Loodusesõber

Mitmetel põhjustel on põhjamaine talv taimedele ebasobiv aastaaeg: külm ja valgust on vähevõitu. Kuidagi tuleb see siiski üle elada ja uue kevadeni vastu pidada.

Sinilille rohelisi lehti võib leida lume alt. Tema talvitub rohelisena. Kuigi erilist elutegevust talvel ei toimu, on ta varakevadel valmis õitsema.

Võimalusi on selleks pealtnäha rohkesti ning teadlased on neid võimalusi ka põhjalikumalt uurinud. Sarnaseid ebasoodsa aastaaja üleelamise strateegiaid kutsutakse taimedel eluvormideks ning Taani botaaniku Christen Raunkiżr’i eluvormiõpetus on kasutusel veel tänapäevalgi, hoolimata selle rohkem kui saja aastasest ajaloost.
Miks taimed talvel ei kasva ega fotosünteesi? Üks silmaga nähtav põhjus on valguse vähesus: pealtnäha on päeval küll valge, ent fotosünteesi jaoks jääb soontaimedel seda väheks. Jaheda või koguni miinuskraadidega ilmaga on ainevahetus ülimalt aeglane, pigem võib rakumahl külmuda ja rakule hukatuslikult toimida. Okaspuud ja muud igihaljad taimed on anatoomiliselt ja ka talituslikult märksa tugevamad, ent ega nemadki talvel suurt ei fotosünteesi. Seega peab taim oma rohelisi osi talveks võimalikult vähendama.
Kevadel puhkevad pungad nii puudel kui ka mitmeaastastel rohttaimedel. Ka seemned on sisuliselt pungad, neis on idupung. Pungad on küll üsna tugevad moodustised, ent kindlam on needki tugeva pakase eest kuhugi kindlamasse kohta peita. Puude pungi kaitsevad tugevad kestad, rohttaimed peavad pungad külma ja külmade tuulte eest kuhugi varju peitma. Raunkiżr’i eluvormide süsteem sellest lähtubki: kus hoiab taim talvel omi pungi?

Puud ja põõsad säilitavad ebasoodsal ajal suurema osa oma maapealsest taimest: tüvi, oksad ja pungad on talve meelevallas, ent pungad on kaitstud tugevate soomustega. Ka soojal talvel ei puhke suurem osa puittaimede pungadest – need on talve keskpaigani sügavpuhkefaasis. Tugevamad miinus­kraadid lõpetavad sügavpuhkefaasi ning järgneb sundpuhkefaas, kus pungade puhkemist pidurdab madal temperatuur. Kui läheb soojemaks, hakkavad sellised pungad kasvama. Sügav- ja sundpuhkefaasi on puudel-põõsastel lihtne ise jälgida: kui panna novembris-detsembris toas oksi vaasi, siis nende pungad tavaliselt ei puhke, kuid kuskil veebruarist-märtsist alates on pungad puhkemisvalmis, neid takistab vaid madal temperatuur.
Mõnikord võib siiski hilissügisene külm ja järgnev soojalaine panna pungad kasvama. Noored lehed on külmaõrnad ning nii võivad talvekülmad juba puhkenud pungad hävitada. Siiski ei tarvitse see veel puule hukutavalt mõjuda – okstes ja tüvedes on rohkesti uinunud pungi, mis hakkavad kevadel soojade saabudes samamoodi kasvama nagu pärispungad.
Omapärase rühma puit- ja rohttaimede vahel moodustavad poolpõõsad. Neil puitub vaid taime alumine osa, ülemised ladvad võtab külm ära. Uuel kevadel kasvavad puitunud varre alumisest osast uued oksad. Selline taim on Eesti looduses näiteks kartuli sugulane maavits, aga ka ilutaimena tuntud põõsasmaran.
Suurem osa meie mitmeaastastest niidutaimedest on Raunkiżr’i jaotuse järgi hemikrüptofüüdid. Nende pungad asuvad maapinnal, enamasti sambla ja kuluga kaetult. Kui keset talve, näiteks märtsis, ajada Lääne-Eesti puisniidult lund, siis üsna lihtsalt võib ka karmimal talvel leida hulga rohelisi taimi, isegi kuni kolmandiku suvisest liikide arvust. Näiteks Laelatu puisniidul tehtud vaatluses olid lume all rohelised 20–25 liiki soontaimi, lisaks muidugi samblad.
Talvel lume all neis rohelistes lehtedes küll erilist elutegevust pole märgata, küll aga on kevadel soojade ilmade saabudes taimel suurem edumaa teiste taimede ees, kes kõigepealt peavad lehed kasvatama ja alles siis saavad õitsema hakata. Varakevadised õitsejad, nagu sinilill ja lubikas, talvituvad roheliste lehtedena, mistõttu nad saavad kevadel esimestena õide puhkeda. Ka enamik tarnu säilitavad suure osa rohelistest lehtedest, nagu näiteks niidutaimed varvas- ja vesihaljas tarn. Sagedad roheliste lehtedega talvitujad on ka kassikäpp, käbihein ja suureõieline kellukas.

Risoomide ja sibulatega talvitujaid on meie taimestikus suhteliselt vähe. Nende pungad on mullapinnast sügavamal, mullakiht kaitseb neid talviste katsumuste eest. Risoomiga talvituvad näiteks maikelluke, kuutõverohi ja ülased. Päris õigeid sibulatega talvitujaid pärismaiseid liike meil polegi, küll aga leiab mugulsibulatega talvitujaid, nagu kuldtähed või niidu-kuremõõk. Steppides ja kõrbetes on rohkesti taimi, kes elavad sibulate abil talve või kuiva suve üle, neist on meil levinud paljud sibul-ilutaimed, nagu tulbid.
Veetaimed peidavad oma pungad ebasoodsaks aastaajaks mutta või vette. Mitmetel liikidel vajuvad talvitusorganid, nagu talvituspungad või tallused talve saabudes sügavale veekogu põhja, kust need kevadel uuesti kõrgemale tõusevad. Ka muda kaitseb pungi edukalt talvise pakase eest, ning päris põhjani külmuvad veekogud harva.
Kõige kardinaalsem talvitusviis on seemnetena – ebasoodsal ajajärgul on taimest alles vaid seemned. Selliseid liike on niidul üsna vähe – nad peavad kevadel konkureerima mitmeaastaste taimedega, kel on edumaa kas talvitunud roheliste lehtede või eelmisel aastal varutud toitainete näol. Tavalised üheaastased liigid niidul on poolparasiidid, kes fotosünteesivad ise osa oma orgaanilisest ainest, osa aga saavad peremeesliikidelt, kas roht- või puittaimedelt. Sellised on näiteks härgheinad, robirohud ja silmarohud. Mõned üheaastased liigid hakkavad juba sügisel kasvama ja talvituvad pisikese taimena, nagu näiteks aaslina või murunurmikas. Selliseid on eesti keeles kutsutud ka ületalvikuteks.

Kas soe talv mõjutab taimi kuidagi eriliselt? Jah ja ei. Kevadel on halvemas olukorras need taimed, kes enneaegselt lehtima-õitsema hakkavad. Sel aastal õitsesid jaanuari alguses näsiniined ja lõokannused. Neist õitest paraku vilju ei küpse ning vaevalt jõuab sama taim kevadel uusi õiepungi kasvatada. Aga taimele see hukku ei tähenda, kevadel kasvavad uinunud pungadest uued lehed ja võsud. Vaid sügisene seemnesaak jääb väiksemaks.
Parasvöötme kliima siin Põhja-Euroopas on üsna muutlik olnud aastatuhandeid. Ikka järgneb esimesele lumele suurem sula, mõni aasta ei tule lund kuu aega ja püsivad soojakraadid. Ega taimedel muud üle jää, kui sellega kohaneda – alternatiiv on suhteliselt lihtne, välja surra.

 TELLI "LOODUSESÕBER" SIIT >>>
 

loe kommentaare (0)

Nimi:


E-mail:


Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam