•  

Loodusesõber: Liblikad keldris

 

Tekst ja fotod: Allan Selin, ajakiri Loodusesõber

 

Leides keldriöölase talvitumas, paistab ta meile ilusa ja värvilisena, kuid ei tohi unustada, et kuivanud sügiseste lehtede vahel jääb ta putuktoidulistele lindudele sageli märkamata.

Enamik liblikaliikide valmikuid on tänaseks elutegevuse lõpetanud ning jätnud  järgmist kevadet ootama kas munad, röövikud või nukud, et siis uue  eluringiga edasi minna. Mõnedel liikidel siiski on evolutsiooni käigus  arenenud võime talvituda ja soodsate ilmade saabudes panna alus uuele  põlvkonnale.

  Üheks selliseks on Eestis tavaline keldriöölane (Scoliopteryx libatrix), keda  võime talvisel ajal kohata nii looduslikes koobastes, jahedates abihoonetes  ja loomulikult ka keldris. Talvitumiseks sobivad stabiilsema temperatuuriga  paigad. Eriti hästi on see nähtav koobastes, koopa suule lähemal asuvad  liblikad võivad kattuda temperatuuri muutudes veepiiskadega, mis loob soodsa  pinnase hallitusseentele. Loomulikult ei ela sellise talvitumiskoha valinud  liblikad talve üle ja hukkuvad.

  Kevadel talvitumiskohtadest lahkuvad liblikad külastavad meelsasti pajuurbi,  kus nad toituvad. Emased keldriöölased munevad lehtpuudele, peamiselt  pajudele. Kollase-rohelisetriibulised röövikud toituvad lehtedest. Röövik  nukkub võrgendiga kokku tõmmatud lehtede vahel, kus juuli lõpus või augustis  koorub valmik, kes välimuselt meenutab kuivanud lehte.

loe kommentaare (2)

Nimi:


E-mail:


Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam