•  

Müstilised kiired pärastlõunase Tiskre kohal (19.09.2013 21:35)

Autor: Jüri Kamenik

Foto: Liina Viru

Tähelepanelik vaatleja pildistas huvitavat ja esmapilgul müstilist nähtust. See on (optiline) nähtus nimega videvikuvastased kiired. Küllap igaüks on näinud, et kui päike on pilve taga või pilvedes on auke, siis sealt tulevad maa poole näivalt lehvikutaoliselt laialiminevad kiired, mida nimetatakse videvikukiirteks (neist vaata ka SIIT NB:  pikemalt on kommentaarides!).

Videvikukiired võivad harvematel juhtudel lähtuda mitte pilveaukudest ja -vahedest, vaid ka horisondilt, eriti kui päike on loojumas. Veel harvem näivad kiired koonduvat madalal asuva (enamasti loojuva) päikese vastaspunkti (antisolaarsesse punkti), tekkides seega justkui idataevast või pea kohalt. Siis nimetakse nähtust videvikuvastasteks kiirteks (anticrepuscular rays).

Kõik nimetatud nähtused tekivad valguse läbimisel kolloidsüsteemis ja on seega oma olemuselt Tyndalli efekt. Samal põhimõttel tekivad  toas tolmust õhku läbivad valgusvihud.

Sellise intensiivsusega videvikuvastased kiired on üpris haruldased (nõrgal, vaevuaimataval kujul on neid kiiri muidugi palju sagedamini). Samuti saab antud foto puhul välja tuua, et see polegi õhtusel ajal tehtud, vaid keskpäeval  (septembripäike on sel ajalgi juba piisavalt madalal, et nähtust tekitada). Pilvedest sadas pildistamisel hetkel ilmselt nõrka vihma või oli õhus piisavalt niiskust, mistõttu päikesevalgus muutus pilve alla paistes nähtavaks. Päikese ees oli aga kuskil mingeid pilvi (võib-olla fotol oleva pilvemassi serv) või muud valgust laiguti neelavat, millest joonistusid välja ka valgusvihud (muidu oleks pilvealune ühtlaselt hele). Sama põhimõte kehtib ka teiste „kiirtenähtuste“ kohta – valgusvihk tekib siis, kui päikesevalgus neeldub tükati kuskil näiteks pilvede tõttu, sest vastasel juhul oleks valgus ühtlane ja me ei eristaks „kiiri“.

Kui on näha päikesepoolselt horisondilt või sealt lähedalt lähtuvaid videvikukiiri, siis tasub vaadata ka vastaskaarde, sest nii videviku- kui videvikuvastased kiired kujutavad endast tegelikult ühtesid ja samu kiiri, mis lähtuvad päikese poolt ja mille otsad näivad koonduvat antisolaarsesse punkti. Kiirte keskkoht (ligikaudu pea kohal) on enamasti halvasti või pole üldse vaadeldav, ent on siiski nähtud olukordi, kui kiired ulatuvad üle terve taevavõlvi, kinnitades kiirte identsust.

Kiiri tekitavat pilve, mis kohati neelab valguse (tekitab varju),  ei pruugi üldse näha, sest see võib-olla silmapiiri taga, luues olukorra, et päike on küll loojunud, ent horisondi tagant ulatub teatud kõrgusele taevavõlvil salapärane kiirtevihk. Sellise olukorra teeb võimalikuks maa kumerus (et pilvi näha pole, aga kiired on).

Laupäeva (19. septembri 2009. a.) päikeseloojang ja pisut hilisem aeg oli väga värvikas, kusjuures näha olid horisondi tagant lähtuvad videvikukiired. Kõige sellest rohkem pühapäeva õhtul. Kui keegi pildistas, siis on need fotod väga oodatud!

Eelmised artiklid:

Ebaharilik ilmastikunähtus õhtuses taevas (29.07.2013) 29. juuli õhtul peale kella üheksat võis Harjumaal madalal läänetaevas umbes 20 minuti jooksul täheldada imelikku helendavat pilve. Nähtust pildistanud Jüri Kameniku sõnul oli ilmselt tegemist omalaadse halonähtusega, mil madal päike valgustas kiudpilvi horisondi lähedal.

Teisipäeval pildistati vesipüksi (24.07.2013) Reedel saabus nädala piltide galeriisse foto vesipüksist, pildistatud äikeselisel teisipäeval, 21. juulil Rohuküla ja Heltermaa vahel. Autor Kati Hoop.

Jaapanis sajab taevast konnakulleseid (26.06.2013) Konn juunipiltide galeriist Foto: Eve Chamkhi Alates juuni algusest on Jaapanis mitmel pool taevast sadanud konnakulleseid ning kalamaime, kirjutab Courier Mail.

Kevade väikesed imed (15.05.2013) Kolm päikest ringil Nähtud ja pildistatud 8. märtsil 2009 Tartu-Narva maantel Vedu kandis (u 12km Tartus välja). Foto: Andrus Tins Kevad oodatuima aastaajana on ikka ja alati toonud kaasa väikeseid (ilma)imesid. Toome esile mõningaid ahhetamapanevaid momente, mis tänu lahtiste silmadega looduses viibinud fotograafiahuvilistele ilm.ee galeriidesse pildilisel kujul jõudnud on.

Kevadine päike tegi imet (09.03.2013) Foto: Andrus Tins taevapiltide galeriist Tänu soojale kevadpäikesele on ilm.ee galeriidesse saabunud mitmeid imelisi fotosid.

Teist aastat järjest õitsevad lumekupud südatalvel (03.02.2009) Leili Valdmets Muhumaalt saatis juba teist aastat järjest keset talve õitseva lumekupu pildi. Mullu õnnestus tal pildistada õitselepuhkevat lille juba 18. jaanuaril, tänavu said lumekupud pildile 2. veebruaril.

Narva-Jõesuu rannas võib näha imelisi jääpalle (29.01.2013) Fotod: Natalia Buturlakina Narva-Jõesuu rannas oli laupäeval väga tugev mõõn, pühapäevaks olukord normaliseerus. Samal ajal tekkisid sinna imelised lihvitud jääpallid.

Loodus ei väsi üllatamast (14.01.2009) 14.01. Punased adoonised taluvad külma päris hästi, juba mitmendat talve näitavad nad õisi ka talvel.Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist

Lumikellukesed löövad õitsemise algusega rekordeid (13.01.2009) Foto: Helen H.-M. Kui möödunud aastal tuli ilm.ee nädalapiltide galeriisse esimene õitsev lumikelluke "alles" 6. veebruaril, siis käesoleval aastal saime sellest kevadlillest esimese pildi looduskalender.ee vahendusel juba nüüd, jaanuari alguses. Pilt on tehtud 11. jaanuaril Tallinnas Harku järve lähedal.

Lisaks Tartumaale nähti halo ka Viljandis (05.01.2013) Kalamehed Viljandi järvel Foto: Janne Anne Vaata veel pilte Vastalanud aastal on tartlased on korraga kolme päikest ehk halo saanud imetleda lausa kahel korral. Ilm.ee galeriidesse on saabunud halopilte lisaks Tartule ka Otepäält ja Viljandist.

Tänavune Tartu trend - halo (05.01.2013) Halo Tartus 5. jaanuari hommikul Foto: Aavo Omann Autori kommentaar: Paistab, et rõngas tõusva päikese ümber ongi Tartu selle aasta trend! Tänane halo oli hoopis sõbralikum ja soojem, justkui kohtumine vana tuttavaga.

Taevane vaatemäng Tartus 3. jaanuaril (03.01.2013)

Lilled õitsesid veel aastavahetuselgi (02.01.2013)

Sinililled õitsevad jõuluajal? (22.12.2013)

Järjekordne sügisene ime: õitsev ülane (17.10.2013)

Tallinna lahest leitud delfiin on pärit Põhjamerest (24.09.2013)

Venemaal korjatakse teist maasika- ja sõstrasaaki (10.09.2008)

Tornaado eksis aadressiga (05.09.2013)

Raplamaal õitsevad kirsid teist aastat järjest augustikuus (28.08.2008)

Tallinnas õitseb sirel (12.08.2008)

Muhumaal õitseb terve õunapuu (08.08.2008)

Tuulispask Tallinnas 17. juunil (19.06.2013)

Hiina maavärisemist ennustasid ette konnad ja kummalised pilved (21.05.2013)

Välk tabas duši all olnud tüdrukut (13.05.2013)

Heinamaale tekkisid ringid (09.05.2013)

Paidet külastas tolmusaatan (24.04.2008)

Siinai kõrbetolm värvis Venemaa lume (27.03.2008)

San Antonios sadas mudavihma (20.03.2008)

Postimees lubab tsükleid (29.02.2008)

Veebruaris õitsevad sinililled (26.02.2008)

Ülitäpne ilmajaam Soomes (04.02.2008)

Muhumaal puhkevad õide lumekupud (21.01.2008)

Soe detsember tõi väikesi imesi (02.01.2008)

Austraalias sadas jääpalle (10.12.2007)

Käsmu tervitas detsembrit lilleõitega (01.12.2007)

Huvitavad kliimarekordid (27.11.2007)

Ilmalaul sai plaadile, sündis uus ilmalaul! (01.11.2007)

Taevast sadanud ämblikud püüti pildile (18.10.2007)

Paapua Uus-Guineas sadas kookospähklisuuruseid raheterasid (16.10.2013)

Austraalias sadas tennisepallisuuruseid raheterasid (10.10.2013)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam