Loodusesõber: Meri võtab, meri annab
Rannakarp ja manuline
Foto: Helen Arusoo
Kihnu vanasõnaga võib kirjeldada ka adru kättesaadavust - seda mõnusat maarammu, mida rannaelanikud ikka peenrasse on kaevanud, pole lõputult rannal vedelemas - torm viskab ta kaldale, järgmine kõrgem veeseis neelab ta endasse taas. Ja siis on ta läinud.
Adru uurida on praegu põnev - suvine mereelustiku rikkus on rannale paisatud. Merikarbid on suuremad kui juulis, eri värvi adrud lopsakamad ja tõruvähid kinnitanud kanda kõikvõimaliku mereelustiku külge: fotol on näha söödaval rannakarbil elunevad tõruvähid, foto vasakus nurgas aga tõruvähkide lubikojad adrul – adru on nende tavalisem elupaik.
Vähkidele tõruvähid väliselt ei sarnane, nad on liikumivõimetud, meenutavad pigem limuseid, aga vähkidega ühendab neid arenemiskäik ja sarnased vastsed. Tõruvähi liikidest elab Läänemeres ainult tavaline tõruvähk (Balanus improvisus), kes on üks vähestest vääneljalalistest, kes nii vähesoolases vees elada suudab.
