•  

Tolmukeerised (28.05.2016 01:01)

Autor: Jüri Kamenik

27.06.2016. aastal filmis Raiko Ilger Parksepas Eesti olude kohta ebatavaliselt võimast tolmukeerist:

Atmosfääris võib kohata väga mitut tüüpi keeristuuli alates nõrkadest ja ohututest udukeeristest sooja vee kohal kuni purustavate tornaadodeni, mis on tavaliselt seotud rünksajupilvede ja frontidega.

23.04.2008 13.45 Paides Pärnu tänaval.
Foto: Monika Pukk

Küllap iga nimene on näinud, et vahel, tavaliselt päikeselise ja vaiksema ilmaga, tekivad tuulekeerised, mis tõstavad tolmu ja prahti üles. Kui selline keeris kujuneb hästi välja, siis võib enam kui minuti jälgida tolmupöörist, mis võib mitme meetri kõrgusele ulatuda, harva enam. Sagedamini kõrbetes, steppides ja poolkõrbetes võivad sellised keerised ulatuda sadade meetrite kõrgusele ja tugevuse poolest lõhkuda kerge kontruktsiooniga ehitisi. Veel suuremaid tolmukeeriseid võib näha Marsil ilmselt hõredama atmosfääri ja suurema temperatuurikontrasti pärast.

Tolmukeeristel on teisigi nimetusi, nagu tolmusaatan, tolmukurat ja tolmutont. Inglise keeles nimetatakse neid dust devil.

Tolmukeeriste teke on seotud labiilse õhu kihistusega. See tekib siis, kui päike soojendab aluspinda tugevasti ja viimane omakorda selle kohal olevat õhku. Nii tekib mõne meetri paksune õhukiht, milles õhutemperatuur langeb kõrgusega väga kiiresti. Seega soosib selline olukord õhu vertikaalset transporti. Kui mingis piiritletud kohas näiteks turbulentsi tõttu, kuid võib-olla ka iseeneslikult kerkib kogus õhku, siis võib see pöörlema hakata ning tõmmata lähikonnast uut sooja õhku juurde. Nii saab alguse tolmukeeris.

Tolmukeerise tekkimine
Allikas: NASA

Tolmukeeris on teatud määral ennast alalhoidev nähtus, sest keskmes oleva madalama rõhuga ala tõmbab ümbrusest sooja õhku juurde, mis keerisesse sattunult kerkib pööreldes. Keeris liigub tavaliselt teatud kiirusega, mistõttu on varustatud uute koguste sooja õhuga. Tolmukeerised ulatuvad teatud kõrguseni, sest soe õhk jahtub kerkides ja seetõttu selle tõus aeglustub ning lakkab viimaks. Tolmukeeris võib äkitselt kaduda, kui selle sisemusse satub jahe õhk, millel pole eeldusi hakata kerkima. Alalhoidlikkusest saab kiire lõpp.

Tolmukeerised võivad tekkida ka teistsuguse mehhanismi kohaselt, VAATA.

Siiani on hästi meeles 2000. aasta sügispäev kooli juures. See päev oli eriti soe ja tuulevaikne, maas oli palju värvilisi puudelehti. Iga vahetunni ajal tühjenes koolimaja, sest õpilased läksid vaatama spordiväljakul iga mõne minuti taga tekkivaid lehekeeriseid. Enamus neid olid väga lühiajalised, kuid kord või paar vahetunni jooksul tekkis ka tugevam keeris, mis ei hajunud kohe ja suutis märgataval hulgal lehti ning tolmu kaasa haarata. Kui selline tekkis, siis jooksid õpilased kohe keerise keskele, kattudes tolmu ja lehekihiga, kuid samal ajal keeris hajus, sest sinna kobarasse jooksnud õpilased häirisid tsirkulatsiooni. Selline eriti massiline keeriste tekkimise aeg kestis õhtuni. Päikese loojudes keeriseid enam ei tekkinud iseeneslikult, sest soojenemine lakkas. Veel enne koolipäeva lõppu hakkas silma üks majanurga tagune, kus peaaegu kogu aeg oli nõrk keeris, kui vähegi tuul puhus ja seal maas oli ka lehtedest ringikujuline moodustis. Kelleltki õnnestus laenata pärast koolipäeva lõppemist suvejope ning sellega tekitada asfaldi kohal vehkides äkilisi õhu liikumisi. Teatud viisil jopet liigutades õnnestuski saada nõrkasid keeriseid, mis suutsid pisut ka lehti haarata, kuid nende eluiga ei ulatunud üle mõne sekundi, sest madalal horisondi kohal olev päike enam ei soojendanud piisavalt aluspinda.

Tolmukeerised on niisiis iseloomulikud päikeselisele päevale, kui aluspinna soojenemine on tugev, et luua labiilset kihistust. Suuremad keerised tekivad kõrbetes, steppides ja poolkõrbetes, kus soojenemine on eriti tugev ja tingimused on soodsad suurte, isegi kilomeetri kõrguseni ulatuvate keeriste tekkeks. Selliste keeriste tugevus võib küündida EF-1 tugevuseni (EF on täiustatud Fujita skaala, mida kasutatakse tornaadode tugevuse hindamiseks USAs) ja on teada juhtumeid, kus selline võimas tolmukeeris on põhjustanud varalist kahju ja isegi inimeste hukkumist. Eestis jäävad tolmukeerised siiski tavaliselt märgatavalt nõrgemaks, kuid ometi on juhtunud, et mõni selline on kahju põhjustanud. Uudist ühest suuremast, kuid kahju mittetekitanud tolmukeerisest võib siit näha.  Eestis ei ole muidugi tolmukeeriste teke midagi haruldast. Suuremate keeriste südamikus on võimalik laskuv õhuvool, kuigi suuremas osas siiski õhk liigub pööreldes ülespoole. Tolmukeerised võivad pöörelda nii päri- kui vastupäeva.

Tolmukeeristele sarnase tekkega on veel udukeerised, mis tekivad külma vaikse ilmaga sooja veekogu kohale. Siingi on põhjuseks labiilne kihistus, vaata. Sarnased on veel nn tulekeerised, mis võivad tekkida tulekahju puhul, kuid sagedamini tekivad need suurte rohumaa- või metsapõlengute ajal, ühe juhtumi analüüsi võib lugeda siit.
Tolmukeerised pole samasuguse tekkega kui tornaadod, kuigi mõlemad nähtused on labiilse õhu kihistusega seotud. Tõeliste tornaadode puhul on vajalikud rünksajupilved, milles on suur, mitme km läbimõõduga keerleva õhu sammas (mesotsüklon).

 

01.04.2007 Raplamaal
Foto: Dmitri Djuženkov

Eelmised artiklid:

Lumekruubid (25.03.2013)

Miraaž (23.02.2013) Foto: Krista Mullamaa Autori kommentaar: Päikestõus kargel hommikul, lihtsalt hingematval ilus oli. tehtud Sõmerul 22.02 kell 7.43 JK: Päikese kuju on moondunud, tegemist on miraaži ühe vormiga! Põhjuseks erineva tihedusega õhukihid, millelt valgus peegeldunud ja jõudnud vaatlejani veidi erinevaid teid pidi.

Pagi- ehk ebapüsivuse joon (21.01.2013) Satelliidipilt 27. märtsi 2010. a. kohta. Kell on kohalikus ajas. Üle Eesti on liikumas ebapüsivuse joon, millel on hästi näha mügaraid - need on rünksajupilvede kobarad.

Antitsüklonite tekkimine ja areng (27.01.2013)

Parasvöötme tsükloni tekkimine ja elukäik (30.10.2013) Tegemist on erialase teabega. Siin on selgitatud väga üldiselt ühest Eesti ilmastiku oluliselt kujundajast - tsüklonist, selle tekkimisest, elukäigust ja ilmast, mida see kaasa võib tuua. See ülevaade on koostatud selleks, et ka veebis oleks leitav eestikeelset materjali selle temaatika kohta. Teksti koostamisel pole kasutatud ühtegi konkreetset allikat, jooniste allikad on lingitud allajoonitud sõnadega. Joonisel on kujutatud tsükloni ja antitsükloni seos troposfääri ülaosa harja ja lohuga. Joonis: P.Posti konspekt

Baarilised süsteemid (24.10.2013) Ilmateadetes räägitakse tihti tsüklonitest ja kõrgrõhkkondadest ning nende mõjust ilmale. Mis need sellised on, kuidas neid saab kindlaks teha jne, sellest tulebki juttu.

Õhuosake (22.09.2013)

Aeroloogia (22.09.2013)

Rossby laine (15.06.2013) Planetaarne ehk Rossby laine on troposfääri ülaosas läänest itta kulgeva õhuvoolu meander. Need tekivad Coriolisi jõu sõltumise tõttu laiuskraadist (mida väiksem laius, seda nõrgem on Coriolisi jõu mõju). Rossby lainetel on ilmale ja ilmastikule otsene mõju, sest need määravad polaarfrondi vonklemise.

Vulkaaniline tuhk tekitab Bishopi rõngaid (21.04.2013) Väga hea foto Bishopi rõngast. Autor Peter-Paul Hattinga Verschure Vulkaani atmosfääri paisatud tuha tõttu võib tekkida spetsiifiline optiline nähtus – see on Bishopi rõngas. Selle tekkeks on vaja võrdlemisi suurt aerosooli (suitsu või vulkaanilise tuha)  kontsentratsiooni.

Aerosool (22.02.2013)

Kagutsüklonid (11.02.2013)

Kas on peale külma talve loota sooja suve? Õhuvoolud ja tsirkulatsioon (10.02.2013) Eesti ilmastikku kujundavad tsirkulatsioon ja õhumassid. Kui need erinevused on suured (NAO positiivne faas), siis valitseb läänevool, mis põhjustab suvel niiske ja vahel ka jaheda, kuid mitte alati ning talvel sooja ja samuti niiske ilmastiku. Kui õhurõhuerinevused on väikesed (NAO negatiivne faas), siis läänevool nõrgeneb ja suvel võib mõjule pääseda lõuna-või idavool, tuues sooja või palavat ilma, kuid talvel jällegi väga külma ilma (Siberi kõrgrõhkkond laieneb Euroopani).

Lõunatsüklon (09.02.2013) Lõunatsüklon on tsüklonite liik, mille soe sektor on täidetud troopilise õhumassiga.

Tuulekülm - tajutav temperatuur (27.01.2013) Foto: Annely Ahse Tuulekülm ehk tajutav temperatuur on tuule tõttu tegelikust temperatuurist madalam. Tajutava temperatuuri reaalajas leiab  ilm.ee linnade leheküljelt klõpsates klahvile "rohkem andmeid".Tuulekülm on kraadides välja pandud Eesti ilmateenistuse EMHI kodulehe ilmavaatluste kaardile (Ilmavaatlused - Tuulekülm)

Gradienttuul ja geostroofiline tuul (07.01.2013) Foto: Kristina:) Atmosfääris on õhk pidevas liikumises, mida põhjustab kaks jõudu -  õhurõhu gradientjõud (lihtsamalt öeldes õhurõhuerinevused) ja gravitatsioon (Maal raskusjõud). Kui õhk on juba liikuma hakanud, siis mõjub liikuvale õhuhulgale pidevalt Coriolisi jõud, raskuskiirendus, sisehõõre ning ülemiste õhukihtidega seotud mõjud. Pidevalt kujuneb välja dünaamiline tasakaal nende jõudude vahel.

Coriolisi jõud (21.12.2013) Pilt: gravitationalpropulsion.com Coriolisi efekt on näiline jõud, mis tekib pöörlevas (mitteinertsiaalses) taustsüsteemis ja kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale. Ka Maal mõjub Coriolisi jõud, sest maakera pöörleb. Coriolisi jõud kallutab liikuvaid objekte põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on suurim poolusel ning puudub ekvaatoril.

Halonähted (01.12.2013)

Positiivne välk (07.07.2013)

Pilveelement (07.07.2013)

Pagi (07.07.2013)

Altocumulus castellanus (07.07.2013)

Uduvikerkaar (20.06.2013)

Antisolaarne punkt (20.06.2013)

Mesosfäär (20.06.2013)

Helkivad ööpilved (25.06.2013)

Optikanähtused (20.06.2013)

Ilmaennustamine (12.06.2013)

Väljavaade (12.06.2013)

Meteoroloogia (12.06.2013)

Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine (26.05.2013)

Rahe (13.05.2013)

Sissevool (12.05.2013)

Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)

Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)

Kelvin-Helmholtz (16.04.2013)

Külm front (16.04.2013)

Virga (16.04.2013)

La Niña (09.04.2013)

El Niño (09.04.2013)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam