Päikest oli lühikeseks ajaks näha ainult esmaspäeval, mis kujunes kogu nädala kõige jahedamaks päevaks. Öösel langes siis temperatuur õhus -1,4 kraadini ja päeval tõusis 3,3 kraadini.
Lund oli napilt maas ja muld külmus põllul pinnalt ühe kuni kahe sentimeetri sügavuseni. Ka teisipäeva hommikul oli maapind külmunud, kuid kolmapäevaks muutus juba ilm soojaks, hakkas sadama vihma.
Esmaspäeval arvutati ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks veel 8,8 °C, maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti 11,8 °C, minimaalseks 5,8 °C. Teisipäevast alates jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur viiest kraadist madalamaks ja vegetatsioon katkes. Laupäeval ja pühapäeval kujunes ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks vastavalt 0,9 ja 0,7 °C. Nädala viimastel päevadel tõusis päevane õhutemperatuur ainult kolme kraadini ja öösel langes termomeetrinäit õhus -0,7...-1,0 kraadini.
Nädala esimene pool oli soe ja päikesepaisteline, ööd udused ja suhteliselt soojad. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid neljapäevani 16...17 kraadini, mis on kuu keskpaiga kohta erakordselt kõrged näitajad ja andsid Jõgeval uued vastavate kuupäevade rekordid viimase 96 aasta pikkusesse vaatluste ritta.
Lindude lisatoitmine
Põldudelt oli saak koristatud ja võis näha linnuparvede saatel traktoreid maad kündmas. Talirapsi, -rüpsi ja –teraviljapõllud rohetasid. Soojust on tänavu sügisel olnud taimede arenguks keskmisest rohkem ja taimede areng jõudnud tavalisest tasemest ette.
Nädala sajusummaks kogunes 33 mm. Suuremad vihmad olid kolmapäeval ja reedel. Laupäeval tuli lühikese sajuhoo ajal vihma hulka ka tahkeid sademeid. Vaatamata sadudele oli ka päikest üsna rohkesti. Päris päikesepaisteta jäi ainult pühapäev ja väga napilt oli päikest näha kolmapäeval. Päikesepaiste kestuseks kogunes nädala jooksul 54 tundi.
3. oktoobril 2018 kell 10-16 toimub kaugseire infopäev "Satelliidid ja droonid põllumeeste teenistuses".
Korraldaja on TÜ Tartu observatoorium
Looduses võis leida põuase ja sooja suve järel mitmeid teist korda õitsejaid (ülased, näsiniin, metsmaasikad, vaarikad jt). Efektiivseid (üle 5 °C) temperatuure kogunes kasvavas kokkuvõttes nädala lõpuks Jõgeval juba 1785 °C, mis on 23. septembri seisuga viimase 96 aasta rekord ja ületab 340 kraadi võrra tavapäraselt kogu kasvuperioodi jooksul kogunevat summat.
Neljapäevast alates jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur 15 kraadist madalamale, pühapäevaks langes 12 kraadini. Ööd püsisid soojad. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti reedel 8,7 °C.
Hommikud olid kastesed, esmaspäeval ja teisipäeval esines uduvinet. Vähest vihma sadas reedel ja pühapäeval. Kogu nädala sademete summaks kogunes linna idapiiril asuvas ilmajaamas 18 mm, aleviku automaatilmajaama järgi 19 mm.
Kuivus hakkas uuesti looduses liiga tegema – muld muutus kuivaks, suhteline õhuniiskus jäi väikseks. Laupäeval langes minimaalne õhuniiskus juba 31 protsendini. Vähest vihma sadas nädala kestel ainult neljapäeva öösel (Jõgeval 0,3 mm). Sademete nappust aitas kompenseerida korrast pikemaks muutuva öö jooksul tekkinud udu ja hommikune rohke kaste.
Põldudel koristati mõnel pool veel viimaseid suviteravilju ja suvirapsi. Künti põlde. Kündmisel tuli hele kuiv muld pinnale. Augustikuu sademete vesi ei olnud jõudnud künnikihi sügavuselt mulda ära niisutada. Tehti ettevalmistusi taliteraviljade külviks. Oli näha esimesi külvatud taliteraviljapõlde. Talirapsi- ja -rüpsipõllud juba rohetasid tärganud ja arenevatest taimedest.
Ümbruskonna põldudel lõpetati teraviljakoristust ja tehti ettevalmistusi taliteraviljade sügiskülvideks. Augusti keskpaigas külvatud talirüps ja -raps juba tärkasid. Hilisema valmivuse ajaga kartulisortidel jätkus paranenud niiskustingimustes mugulate intensiivne kasv.
Selle nädalaga saab südasuvi läbi, sest päeviti hakkab õhutemperatuur jääma alla 25 kraadi ja ööpäeva keskmine langeb alla 15 kraadi (kohati võib veel selle lähedal esialgu püsida). Seega erakordne suvi mängib oma lõppakorde: jäänud on veel hilissuvi, mis äärmuslikel juhtudel võib kesta kuni kaks kuud (oktoobriski) ja olla ääretult mahe (öökülmavaba või soojade päevadega).
Reedel tugevneb Venemaa kohal olev kõrgrõhkkond ja selle lääneserv katab Eesti. Ilm on sajuta ja tuul lõunakaartest, muutudes tugevamaks (saartel ulatub kuni 11 m/s). Õhusoe paugutab veel 23...26 °C.
Ka laupäeva (18.08.) öösel on õhutemperatuur 13...18, päeval 24...27 °C, vaid sajuhoo all on madalam.
Pühapäeval (19.08.) pööratakse ilmapäevikus uus lehekülg: madalrõhkkond suundub üle Skandinaavia põhjatipu ja selle lõunaserva mööda liigub madalrõhulohk ühes sajupilvedega üle Eesti. Öösel on üksikuid vihmahooge, päeval sajab hoovihma. Pärastlõunal loode poolt alates juba pilved hõrenevad ja sajuhood lakkavad. Puhub tugev edela- ja läänetuul, puhanguid on 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel 14...19, päeval 18...22 °C.
Selline ilm jääb valitsema. 22. augustiks võib siiski kohale jõuda palav õhumass, mis on soodsates oludes võimeline tekitama kuni 25-kraadist õhutemperatuuri, aga see jääb lühiajaliseks.
Põldudel jätkus teraviljakoristus ja sellele järgnev mullaharimine. Valmistati ette põlde sügiskülvideks. Sügavamaks mullaharimiseks oli muld kuiv ja kõva. Hilisematel kartulisortidel jätkus mugulate kasvuaeg, varasemad kartulisordid juba lõpetasid kasvu, pealsed koltusid. Vett oli kartulimugulate intensiivseks kasvuks mullas vaatamata esinenud vihmadele optimaalsest vähem.
Kõrrekoorimine
Põldudel jätkus kiire viljakoristus. Kuumade ilmadega olid valmis saanud nii tali- kui suviteraviljad. Samaaegselt viljakoristusega tegeldi koristatud põldudel kõrrekoorimisega. Kartulitel esines päevastel tundidel lehtedel turgori kadu. Aedades tegeldi kuni laupäevani võimalusel hommikuti ja õhtuti peenarde kastmisega, et päästa taimed hukust.
Nädala alguses on Läänemere kohal madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul on ilm tuuline (lääne- ja loodetuul 4–10, põhjarannikul ja Soome lahel tugevneb 14, puhanguti kuni 20 m/s) ja kohatiste sajuhoogudega, üksikutes kohtades on äikest. Võrreldes eelmiste päevadega tundub ilm jahe, aga sooja on siiski enamasti 20...24 °C.
Teisipäeval (7.08.) jääb madalrõhkkond Põhja-Venemaale ja õhurõhk tõuseb Läänemere idakaldal. Õhurõhugradient väheneb ja loodetuul nõrgeneb päeva jooksul. Õhutemperatuuris olulisi muutusi ei ole (tuulise ilmaga öösiti üle 10 kraadi, päeviti päikese toel üle 20 kraadi).
Kolmapäeval (8.08.) tugevneb kõrgrõhkkond ja selle servas tuleb ilm rahulik ja olulise sajuta. Õhutemperatuur on öösel veel 10...15, rannikul kuni 18, päeval 24...27, meretuulega rannikul kuni 22 °C.
Neljapäeval (9.08.) jõuab Rootsi rannikule madalrõhulohk ja samal ajal ulatub Venemaalt kõrgrõhkkonna serv Balti riikide kohale. Nende vahel kujuneb lõunavool, mis toob siia väga sooja õhumassi, mille algne kujunemispiirkond on Põhja-Aafrika – ilmselt sama õhumass, mis tekitas Euroopas rekordkuumust.
Kõrrekoorimine pärast saagi koristamist
Kuumus ja põud jätkus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 22...27 kraadi piires, mis on viimase 96 aasta keskmisest 5...10 kraadi võrra kõrgem. Maksimaalsed termomeetrinäidud tõusid päeviti 28...32 kraadini.
Nädal algas jahedalt, sest õhutemperatuur langes üsna mitmel pool alla 15 °C, ja tekkis udu. Päev (23.07.) tuli nõrgas kõrgrõhuharjas olulise sajuta, kuid idaserva jõudis äikest; sooja oli 24...30 °C.
Teisipäeval (24.07.) ulatub kagu poolt madalrõhuala loodeserv, kuid püsib ka kõrgrõhuhari. Seetõttu on vihma- ja äikesevõimalus üsna suur. Õhutemperatuuris olulisi muutusi ei ole. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, hiljem idast.
Nädala jooksul muutub ilm oluliselt soojemaks: öösiti 18...24 ja päeviti 27...34 °C. 26.–28.07 sajab päeval mitmel pool hoovihma ja on äikest. Tuleoht on püsib peamiselt III–IV klassi piires, Jõgevamaal V klassi piires
Paljud taliteraviljapõllud said nädala lõpuks koristusküpseks
Kuna temperatuur oli kõrge ja vee defitsiit mullas juba nii suur, siis sellest vihmakogusest ei aidanud, et põud taimede jaoks lõpeks. Kolmapäeval võetud mullaniiskusproovide järgi puudus odrapõllul produktiivne veevaru mullas kuni 40 cm sügavuseni.
Kuivemates kasvukohtades hakkasid puudel ja põõsastel lehed kolletuma ning varisema. Kartulipealsetel esines päevastel tundidel turgori kadu. Murud kõrbesid pruuniks. Kuuma ja kuivaga valmis teravili väga kiiresti. Nädala alguses koristati talirüpsi ja nädala lõpuks said mitmed taliteraviljapõllud koristusküpseks. Ka suviteraviljapõllud muutusid juba kollaseks.
Henepõld, hernehirmutis ja hakid
Suured vareste ja hakkide parved kippusid põldel ja aiamaadel saagist matti võtma. Suviteraviljad olid piimküpsed ja linnud murdsid põllu äärtes kõrsi, et teri kätte saada. Samuti tegutsesid linnuparved hernepõldudel. Taliteraviljapõllud juba kolletasid, terad hakkasid saama vahaküpseks. Talirüps oli juba koristusküps, taliraps veel mitte. Suvirapsipõllud püüdsid pilku oma erkkollase õievärviga.
Tatar õitseb põldudel
Efektiivsete (üle 5 °C) õhutemperatuuride summa kasvas nädala lõpuks Jõgeval 753 kraadini. Viimase 96 aasta keskmisena on kogunenud nii suur efektiivsete temperatuuride summa juuli teise dekaadi lõpuks.
Nädala alguses on Läänemere veel madalrõhkkonna lääneserv. Selle mõjul on enamasti sajuta, kuid õhk niiske ja seetõttu õhutemperatuur hommikuks 11...16 °C, kuid päeval sajab hoovihma (saju tõenäosus on suurem Ida-ja Lõuna-Eestis); õhutemperatuur on 19...24 °C.
Madalrõhkkond kaugeneb itta ja kaob ilmakaardilt. Vaatamata sellele püsib teisipäeval (10.07.) ja kolmapäeval (11.07.) Läänemere idakallas väheaktiivses madalrõhuvööndis, mistõttu hoogsadude võimalus on ~50%, sisemaal ehk rohkemgi. Õhutemperatuur on öösel 11...16, päeval 19...24 °C.
Neljapäevaks (12.07.) on lõuna poolt lähenemas uus madalrõhuala, mis toob lisaniiskust, vihma ja äikest. Puhub kirde- ja idatuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on öösel 12...17, päeval 20...26 °C.
Edaspidi muutub ilm kuivemaks ja soojemaks.
Neljapäeval (5.07.) on tsükloni lääneservas ilm hoovihmadega. Puhub nõrk läänekaartetuul. Õhutemperatuur on öösel 8...11, rannikul kuni 14, päeval 17...20, sajupilvede all 14...15 °C.
Selline tsirkulatsioonitüüp, et Läänemere idakallas jääb madalrõhuala lääneserva, jääb ilmselt pikemaks ajaks püsima. Sel juhul tulevad madalrõhulohud ja osatsüklonid põhjast või loodest ja sademeid võib sisemaal olla väga palju (peamiselt hoovihmad). Äikeseoht jääb kõikidel päevadel alla 50% ehk et mõnes kohas nädala jooksul ilmselt äikest siiski tuleb. Õhumass on aastaajale vastava soojusega, aga selline tsirkulatsioonitüüp ei soosi üle 24-kraadist õhutemperatuuri, isegi kui korraks võib sattuda väga soe õhumass, samas ööd on suhteliselt soojad ja öökülmaohtu pole.
Põud jätkus ja kuumadel päevadel osa taimelehti närbus. Lehtede kokkurullumist oli märgata ka puudel (kasel ja vahtral). Taimede kasv ja areng oli takistatud. Mitmed taimeliigid jäid oma tavapärasest kõrgusest tunduvalt madalamaks. Näiteks laialehine ja nõgeselehine kellukas, naat. Kõrged hernesordid olid peenardel alla 50 cm kõrgused ja õitsesid. Põlduba ei viljunud kuivuse ja kuumuse tõttu. Tavalisemast madalamad olid ka suviteraviljad pea loomise ajal.
Kolmapäeval (27.06.) ja neljapäeval (28.06.) oleme kõrgrõhuala kauges idaservas ja päevasel ajal on tingimused rünksajupilvede arenguks olemas, kuid siiski jääb hoovihma võimalus alla 50%. Tuul on nõrk ja muutlik. Õhutemperatuur on öösel 9...14, päeval 19...24 °C, aga kui õhumass kuumeneb, siis kuni 29 °C.
Alates 29. juunist oli ilmaprognoos madala usaldusväärsusega, mistõttu 25. juuni hommikuks veel vastavat prognoosi ei esitatud. 25. juuni õhtuse seisuga on saanud olukord selgemaks: kuum antitsüklon ei jää püsima, vaid asendub 29. juunil jaheda ja kuiva õhumassiga. Õhumasside muutumine ja asendumine ei pruugi olulist sadu kaasa tuua (suurima tõenäosusega idaservas, kus vihma võimalus ~50%, kuid sajuhulk pole arvatavasti kuigi suur). Et antitsüklonaalne areng on üldjoontes tugevnemas, siis võib põud hakata uuesti süvenema.
Jüri Kamenik
Põldudel alustasid suviteraviljad peade loomist. Talirukkil lähenes piimküpsuse faas, mitmetel talinisupõldudel alles lõppes õitsemine. Talirüpsil olid seemned kõtrades veel rohelised, kuigi põllud juba koltusid. Esimesed suvirapsipõllud alustasid nädala lõpus õitsemist, hilised külvid alles moodustasid õisikut. Varase ristiku seemnepõllud jätkasid õitsemist, hilistel punase ristiku sortidel toimus õisiku moodustamine.
24. NÄDAL 11.6.2018.- 17.6.2018. Jõgeval ja selle ümbruses
Nädal algas kuuma päevaga – maksimaalne õhutemperatuur tõusis ligi 28 kraadini. Põud jätkus. Ristik oli esmaspäeval tugevalt närbunud, suviteraviljadel kolletusid alumised lehed.
Esmaspäeva õhtupoole läks taevas pilve ja müristas. Alevik sai lühiajalise vihmahoo, mis linna õieti ei ulatunud. Järgmisel päeval jätkus vihma kõikjale lähikonda, ööpäevaseks sajusummaks mõõdeti Jõgeva ümbruses 4-5 mm.
Rukkilill
Kolmapäevaõhtune päikeseloojang, millele järgnes külm
Esmaspäev tõi kaasa ilmamuutuse. Kui eelnevatel päevadel kippus kuumus liiga tegema, siis esmaspäeval oli sooja juba mõõdukamalt – päevane maksimaalne õhutemperatuur tõusis 21 kraadini. Müristas ja sadas vihma. Ööpäevaseks sajusummaks kogunes neli millimeetrit. Õhtupoole muutus ilm väga tuuliseks, mis kuivatus kiiresti niiskemaks muutunud mulla.
Kaks järgnevat päeva tundusid tugeva tuule ja mõõdukate temperatuuride tõttu lausa külmadena.
Teisipäeval ulatus maksimaalne tuule kiirus 16 m/s ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis ainult 14 kraadini. Ilmateenistus andis oma kodulehel Jõgevale tajutavaks temperatuuriks päeval ainult 3-4 kraadi.
Seni kuumade ilmadega harjunud inimestel oli väga raske õiget riietust valida õues liikumiseks, et mitte külmetuda.
Külmakahjustused kartulil
Neljapäeva öösel esines maapinna lähedal tugev öökülm, mis kahjustas kohati juba tärganud kartulite lehti ning muid külma suhtes tundlikemaid kultuure avamaal. Õhus mõõdeti sooja üks kraad, kuid kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal langes termomeetrinäit -2,1, rohul -3,8 kraadini.
Aedoa külmakahjustused
Järgmine öö oli pilves ja sajune ning ligi kümnekraadise temperatuuriga nii õhus kui maapinna lähedal. Hommikul oli asfalt märg, kuid sadu oli olnud nii väike (öö jooksul 0,8 mm), et muld oli hommikuks pinnalt ainult vaevu ühe sentimeetri sügavuseni niiskunud.
Laupäeva ja pühapäeva ööd kujunesid taas jahedateks. Õhus oli neil öödel sooja 3-4 kraadi, maapinna lähedal mulla kohal aga ainult üks kraad sooja ning rohul uuesti ligi kaks kraadi külma.
Nädala lõpu külmadele öödele järgnesid soojad päevad, mis võimaldasid vabadest päevadest rõõmu tunda. Pühapäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur taas juba ligi 25 kraadini.
Jahedamad ilmad aeglustasid mõnevõrra taimede arengut, kuid nädala lõpuks oli efektiivsete (üle 5 °C) temperatuuride summa järgi looduse areng Jõgeval viimase 96 aasta keskmisest ligikaudu kahe nädala võrra ees.
Kõrvenõgese õitsemise algus
Varased punase ristiku sordid õitsesid, timut oli loonud, kerahein juba õitses. Talinisul oli enamikel põldudel pea loonud, osadel põldudel tulid juba tolmukad nähtavale.Talirukis oli õitsemise lõpetanud. Suviteraviljadel oli alumine kõrresõlm tõusnud mulla pinnale.
Parkides ja aedadel levis avanenud ebajasmiini õite lõhn. Oli pojengide õitseaeg.
Põud kippus liiga tegema. Murud oli kuivanud pruuniks ja ainult võilillede leherosetid rohetasid. Peenardele ja põldudel külvatud seemned tärkasid ebaühtlaselt ja aeglaselt. Mitmete taimede lehed olid päevastel tundidel närbunud, kokku rullunud, kippusid koltuma ja kasv oli pidurdunud.
Lodjapuu õisik
Nädal oli soe ja päikesepaisteline. Kõige soojemaks päevaks kujunes teisipäev, kui õhus tõusistermomeetrinäit 27 kraadini. Maksimaalne õhutemperatuur ulatus 25...26 kraadini ka laupäeval ja pühapäeval.
Samas olid ööd veel jahedad ja minimaalsed õhutemperatuurid langesid enamikel öödel alla 10 kraadi. Kõige külmem oli reede varahommik, kui õhus oli sooja ainult kaks kraadi ja maapinna lähedal esines öökülma – kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -0,4 ja rohul -3,4 °C.
Vähest vihma sadas nädala jooksul ainult laupäeva hommikul, mis tegi lühikeseks ajaks asfalttee märjaks. Ilmajaam registreeris sademete summaks sellel päeval 0,0 mm. Minimaalne suhteline õhuniiskus langes nädala jooksul neljal päeval alla 30%. Ristik oli närbunud ja teraviljadel hakkasid vee puudusest alumised lehed kolletuma.
Taimede areng oli kiire. Talirukis hakkas juba nädala alguses õitsema, mis on 1964. aastast algavas vaatlusreas kõige varasem aeg.
Mets-kurereha
Aasadel oli näha õitsemas harilikku kellukat, härjasilma, kurerehasid, valget ristikut, hanijalga, rohkesti kibetulikad. Aedades ja parkides avanesid kibuvitsade, robiiniate, ungari sirelite õied. Jalakal ja künnapuul varisesid viljad.
Kibuvitsad alustasid õitsemist
Jõgeval 4.6.2018.
Laine ja Vello Keppart
Ilmateenistuse nädalaprognoosist:
Kolmapäeval (6.06.) koondub madalrõhkkond enam Venemaa piiresse ja tõusva õhurõhu foonil on meil pilverünkade ja mõne üksiku vihmahooga ilm. Öö hakul puhub veel väga tugev loode- ja põhjatuul, puhanguid on 15, öö hakul rannikul 17-18 m/s, hommikuks veidi nõrgeneb, aga päris maha ei rahune, päev on taas võrdlemisi tugeva loode- ja läänetuulega, puhanguid on 12, Soome lahe ääres pärastlõunal 14 m/s. Õhutemperatuuri miinimum langeb sisemaal varahommikuks 2..3°C-ni, maapinnal mõnel pool alla 0°C, meretuulega rannikul jääb üle 10°C, päeval on 12..17°C.
Tuleoht metsades on ikka suur!
Neljapäeva (7.06.) öösel liigub üle Eesti kõrgrõhuhari ning taevas on selgem ja ilm olulise sajuta. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Õhutemperatuur on öösel 4..9, maapinnal võib 0°C ümbrusse langeda, rannikul on kuni 12°C. Päeval läheneb Soomest madalrõhulohk. Pärastlõunal on väike hoovihma võimalus. Lääne- ja edelatuul tugevneb, pärastlõunal on puhanguid 14-15, õhtul põhjarannikul kuni 18 m/s. Õhutemperatuur tõuseb 17..22°C-ni.
Reede (8.06.) öö ja hommiku jooksul liigub madalrõhulohk üle Eesti ja toob vihmahooge. Keskpäeval loode poolt alates pilved hõrenevad ja saju võimalus väheneb. Tuul ööks nõrgeneb, päevaks pöördub põhjakaarde ja pärastlõunal uuesti veidi tugevneb. Õhutemperatuur on öösel 8..13, päeval 14..19°C.
Laupäeval (9.06.) tugevneb Läänemere ümbruses kõrgrõhkkond ja selle all tuleb öö selge taevaga, päev pilverünkadega, aga ka sajuta. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on öösel 2..7, maapinnal langeb 0°C ümbrusse, rannikul on kuni 13, päeval 17..21°C.
Pühapäev (10.06.) püsib kõrgrõhkkonna serv Eesti kohal. Öö on taas selgem, päeval tekib pilverünki, aga sadu neist ei tule. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on öösel 4..9, maapinnal võib 0°C lähedale langeda, rannikul on kuni 14, päeval 19..24°C.
Esmaspäeval (11.06.) kõrgrõhkkond eemaldub. Öö on selge, sajuta ja rahulik. Päeva peale lisandub pilvi ja pärastlõunal Lääne-Eestis vihma võimalus suureneb. Lõunakaare tuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel 6..11, rannikul on kuni 15, päeval 20..25°C.
Teisipäeval (12.06.) võib madalrõhuvöönd Eesti kohale nihkuda ja sel juhul jõuavad ka vihmapilved. Puhub mõõdukas idakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel 10..15, päeval 17..21°C, päikeselisemates paikades võib paar-kolm kraadi kõrgemale tõusta.
Õide puhkesid esimesed härjasilmad
Talirukkil oli pea loonud juba nädala alguses, talinisu kasvatas kõrt. Suviteraviljadel oli nädala lõpuks valdavalt arenenud kolm lehte, algas võrsumine. Talirüps lõpetas õitsemist. Heinamaadel õitses aas-rebasesaba, kerahein ja aruhein moodustasid õisikut. Teede äärtes võis näha õitsemas tõlkjaid ja esimesi härjasilmasid.
Ilmateenistuse nädalaprognoosist:.
Reedel (1.06.) tuleb kõrgrõhkkond Soome lahe ümbrusse ja hoiab ilma sajuta. Tuul vaibub. Põhjakaarest lisandub külma ja õhutemperatuur on öösel 2..7, maapinna lähedal langeb 0..-2°C-ni, rannikul on kuni 12°C, päeval on 14..19°C.
Laupäeva (2.06.) ööks tuleb kõrgrõhkkond Eesti kohale. Taevas on selge, ilm on vaikne ja väga jahe - temperatuur langeb õhus 3..5°C-ni, maapinna lähedal alla 0°C, rannikul on kuni 14°C. Päeval nihkub kõrgrõhkkond Venemaa poole ja selle servas on meie ilm päikeseline. Edela- ja läänetuul tugevneb rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur tõuseb 19..24°C-ni.
Eesti on põua raudses haardes h, v.a üksikud kohad, kus sadas tohutult. Loe lähemalt. See sarnaneb 2016. a maiga, kuid siis ei jõudnud tuleohuindeks mai lõpuks 10000 ühikuni, nagu nüüd.
Nii liigub kõrgrõhkkond üle Soome lõunaosa ja Soome lahe idaosa kagusse. Seetõttu on selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1–7, hiljem asendub läänekaarte- 3–9, põhjarannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on 24...30, rannikul kohati 19 °C (hommikuti 10...16 °C).
Alates 31. maist / 1. juunist on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub kirdetuul 3–9, rannikul puhanguti kuni 13 m/s, kuid õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 15...20 °C (ülivarahommikutel 4...9, maapinna lähedal võib 0 °C ümbrusse langeda, rannikul on kuni 14 °C), vaid nädala lõpuks võib kuni 25-kraadine soe "tagasi paugutada".
Kuna põud on alles algusfaasis, siis tuleohuindeks pole veel kuigi suur – see jääb kõikjal veel alla 2400 ühiku, mis on kevadel äärmiselt suure (V klassi) tuleohu piiriks (suvel on vastav piir 7000 ühiku juures).
Jüri Kamenik
Nädala algus oli päikesepaisteliste kuumade ilmadega. Esmaspäeval ja teisipäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 28 kraadini, ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületas normi 8…9 kraadi võrra. Kuivus kippus juba aiamaadel liiga tegema, põldudel töötavaid masinaid saatsid tolmupilved. Oodati pikisilmi vihma.
Pääsusilma kasvukohti on kuivendamise tõttu jäänud väheks
Kuigi pärast suurt kuumust ehmatas öökülm koguni kahel järjestikusel ööl, on ilm taas soojemaks muutunud. Nii oli nädala alguses Läänemere lõunaosa kohal kõrgrõhuala ja ilm oli koguni selge. Puhus muutliku suunaga tuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur oli 22...26 (Kuusikul 25,4 °C, kus hommikuks oli maapinnal –0,2 °C), kuid tuulepealsel rannikul 18 °C.
Tundub, et esialgu on ilm jahedam ja pilvisem, aga nädala lõpuks soojeneb jälle, on sajuta ja enamasti selge.
Nii on kolmapäeval (23.05.) Eesti kohal väheaktiivne madalrõhuvöönd. Siin-seal sajab hoovihma, päeval on võimalik isegi äike. Tuul asendub läänekaarte-, olles enamasti nõrk, põhjarannikul tugevam. Õhutemperatuur on öösel 8...13, päeval 16...21 °C.
Neljapäeval (24.05.) tugevneb Põhja-Euroopas uus kõrgrõhkkond, mis päevaks koondub Põhjalahe kohale, ja selle kaguservas tuleb öö selge, päev pilverünkadega, aga enamasti sajuta. Tuul asendub põhjakaarte- ja on tuntav. Õhutemperatuur öösel 6...11, päeval 18...23 °C, meretuulega rannikul 15 °C.
Jüri Kamenik
Õitsev arukask
Nädal kujunes südasuviselt soojaks. Fenoloogilised muutused olid kiired. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel 12...18 kraadi piires, mis on viimase 96 aasta keskmisest 2...8 kraadi võrra kõrgem.
Neljal päeval tõusis nädala jooksul maksimaalne õhutemperatuur üle 20 kraadi. Kõige soojem oli ilm pühapäeval, kui termomeetri kõrgeim näit küündis õhus Jõgeval ligi 27 kraadini ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes 18 kraadi. Selline soojus meelitas juba inimesed järve äärde ja ujuma. Samas olid ööpäevased temperatuuride kõikumised suured.
Nädala kõige jahedamal ööl (kolmapäeval) langes minimaalne temperatuur 2,9 ja maapinna lähedases õhukihis mullal -1,2, rohul -3,8 kraadini. Vihma sel nädalal ei tulnud ja taimed said niiskust juurde ainult kastest.
Nädala alguses on Läänemere kohal kõrgrõhuala lõunaserv. Seetõttu püsib selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub idakaartetuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 22...29, rannikul kohati alla 20 °C, vaid hommikul võib langeda 5...10 kraadini.
Sarnane on ilm ka 15. mail, kuigi pilvi tuleb ilmselt juurde ja öö on soojem.
Kevad muutus tõeliselt suvenäoliseks juba eelmisel nädalal, kui iga päev oli sooja üle 20 kraadi ja alates 12. maist kohati ka 25 ja enamgi kraadi. Kuigi ööpäevane keskmine õhutemperatuur tõusis ka üle 13 kraadi, mis tähistab suve algust, kui see on püsiv, on ööd kevadiselt jahedad püsinud ehk hommikuks on sooja mõnel pool vaid 5 kraadi ja vähemgi olnud. Selle põhjuseks on ebatavaliselt kuiv õhk (suhteline niiskus päeviti alla 20% ja kastepunkt kohati vaid 0...–3 kraadi), mistõttu ööd on vaikse ilmaga väga jahedad, aga päevad lausa kuumad. Ühtlasi on muutunud tuleoht erakordselt kõrgeks.
Edaspidi olukord muutub, sest niiskust tuleb juurde, lisandub pilvi ja ööd muutuvad soojemaks, kuid päevad jahedamaks. Ühtlasi on hoovihma- ja äikesevõimalus küllaltki suur, eriti 17. ja 18. mail, kui aktiveeruda võib lõunatsüklon.
Kuigi pilvisemate ja sajusemate ilmadega on jahedam (päeviti ehk isegi alla 20 kraadi), ei paista siiski erilist jahenemist, mida võib pidada ebatavaliseks. Sellega seoses meenutatakse sageli 1993. a, kui mai oli suvine, aga kuu lõpuks saabus külm ilm lumesadudega, soojemaks muutus alles jaanipäeva paiku. Kaugemast minevikust oli sarnane juhtum 1975. a ja lähemast 2014. a. Seega sel korral paistab suvenäoline ilm püsivat, nagu juhtus 2013. a.
Ilmateenistuse kodulehelt:
14.-15.05. on peamiselt sajuta ilm. Tuleoht suureneb V klassini.
16.05.-17.05. sajab mitmel pool hoovihma. Tuleoht püsib IV-V klassi piires, kohati väheneb I-II klassini.
18.05. sajab vihma, on äikeseoht. Tuleoht väheneb I-III klassini.
Autor: Jüri Kamenik
Esmaspäeval oli tihe udu. Hernehirmutis laukhanedega hernepõllul
Oli kiire kevadiste põllutööde tegemise aeg, mida aegajalt takistasid vihmad. Ümbruskonna nii külvatud kui ka külvamata põldudel oli näha suuri haneparvi peatumas. Talikultuurid olid tublisti sirgunud. Talirukkil tõusis alumine kõrresõlm mulla pinnale, talinisud võrsusid jätkuvalt, talirüps alustas õisiku moodustamist.
Põhja-Euroopa taevas on praegu tugevnemas kõrgrõhuala QUINLAN. See kuningliku nimega pööris aitab Kesk-Euroopa soojusel kõrgematele laiustele jõuda ning kannab suvist õhku kõigepealt piki Skandinaaviat põhja suunas. Meie jääme paariks päevaks (8.-.9.05.2018) kõrge veidi jahedama poole peale, kuid kurta oleks patt, lihtsalt ööd on jahedad (2..9°C).
Päevasel ajal tõuseb termomeetri näit ikkagi 20°C piirile, vaid mere ääres, kuhu tuul peale käib, on õhk ja vesi oma soojuselt üsna samaväärsed ning üle 10°C õhutemperatuur naljalt tõusta ei taha. Nädala teises pooles (10.-13.05) kaardub veidi ida-kagu suunas leviva kõrge abil soojem õhumass üle Läänemere ka Soome ja Baltimaade kohale ning ilm tuleb Eestis lootusrikkalt suvine: öised miinimumid oluliselt 5°C-st madalamale ei lange ning päevased maksimumid kerkivad juba mõne pügala üle 20.
Meri nii kiiresti ei soojene ja eriti rannikul, kuhu idakaare tuul peale puhub, on poole jahedam.
1.05.2018 udu Viimsis
Foto: Päivi Palts
Maikuu esimestel päevadel toob Kesk-Euroopast saabuv väike tsüklon vihma. Alates 5.maist on ülekaalus kuiva ilmaga kõrgrõhkkonnad. Kõrgrõhkkonna kese on algul Läänemere ümbruses, siis Venemaa kohal, kuu teisel poolel võib kõrgema rõhuga ala koonduda Briti saartele. Vihmasadudega päevi on vähe, kuid ajuti on sajud intensiivsed ja koos äikesega ning seetõttu kujuneb kuu sademete hulk kokkuvõttes normilähedaseks (norm 30..55 mm).
Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane (norm 8,7..11,9°C) või sellest kõrgem.
Hall esmaspäeva hommikul
Oli kiire põllutööde aeg ja jõuti vaatamata sadudele juba esimesed külvid teha. Teisipäeval külvati linna lähedal suurele põllule hernest ja kolmapäeval loendati samal põllul 190 suur-laukhane ja 7 valgepõsk-laglet, lisaks umbes 300 kalakajakat. Kuigi linde peletati, käisid nad seal kogu ülejäänud nädala vältel.
Taliteraviljade ja talirapsi, -rüpsi põllud muutusid nädala kestel korrast rohelisemaks ning nädala lõpuks hakkasid rohetama ka kulused heinamaad. Metsaalused sinetasid sinilillede õitest ja nädala lõpuks läksid lahti ka esimesed võsa- ja kollaste ülaste õied. Raagremmelgad alustasid massilist õitsemist siin kandis esmaspäeval. Toomingate pungadest hakkasid nädala lõpuks juba rohelised leheotsad paistma, pungad paisusid marjapõõsastel. Nädala lõpus alustasid õitsemist jalakas ja künnapuu. Konnad hakkasid kudepaikadesse kogunema. Muld tahenes harimisküpseks nädala lõpuks. Nädalavahetusel võis mitmel pool põldudel näha traktoreid töötamas.
Lapsuliblikas näsiniine õitel
Nädal algas erakordselt sooja päikesepaistelise ilmaga. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis esmaspäeva (9. aprilli) õhtupoolikul meteoroloogiajaama järgi 21,4 kraadini ja veel hilja õhtul kesköö paiku oli sooja 10 kraadi. Nii kõrget temperatuuri juba aprilli esimeses dekaadis pole Jõgeval 1922. aastast algava vaatlusrea järgi seni esinenud ja on ette tulnud alles 16. kuupäevast alates.Teisipäev olid pilvisem ja tunduvalt jahedam. Sadas vihma, mille hulka tuli ka väheseid lumehelbeid. Päeval tõusis õhutemperatuur ainult 5,4 °C.
Kevadtalv läks üle varakevadeks.
Nädala esimesel poolel sadas veel lund ja lörtsi, ning põllud olid siin kandis õhukese lumekorraga kaetud. Nädala keskpaiku lumikate avamaastikult kadus ja jäi alles veel ainult varjatud kohtades metsaalustes.
Laululuiged Pedja jõel
Ööd olid külmad. Minimaalne õhutemperatuur langes kolmel ööl alla -10 kraadi. Nädala kõige külmemal ööl (kolmapäeval) registreeriti minimaalseks õhutemperatuuriks -13,1 °C. Päevad olid päikselised ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis kuni 3,0 kraadini (reedel). Lund, lörtsi ja vihma sadas esmaspäeval ja pühapäeva hilisõhtul.
Talinisu põld teisipäeval ja pühapäeval
Õhuke tihenenud lumikate (ümbrus kaetud enam kui 50% ulatuses) püsis, kuigi nädala lõpuks muutusid künnipõllud juba mustaks. Mulla külmumissügavus suurenes nädala jooksul vaatluskohtades 1...8 cm võrra olenevalt põllukultuurist ja lume paksusest. Hommikupoolikuti oli lumi jäätunud ja kõva, kandis inimest peal. Põldudel püsisid veeloigud, aga osa väiksemaid madalama veega loike kuivasid ära.
Haava roheline koor sisaldab klorofülli ja osaleb fotosünteesis
Lumi sulas ja vesi kogunes lume alla, põldudel moodustusid suuremad veeloigud. Lumevallidest sulanud vesi valgus teedele, kus öösel külmudes muutis teed libedaks. Hommikupoolikuti kandis tihenenud ja jäätunud lumi põldudel inimest peal. Aegajalt tekkisid soojematel päevadel maastikus lumikattesse mustad laigud, kuid siis sadas jälle lund ja lörtsi ning lumikate püsis.
11. NÄDAL 12.3.2018.- 18.3.2018. Jõgeval ja selle ümbruses
Nädala esimene pool oli soe ja sompus ilmaga. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis nelja kraadini. Sadas vihma. Lumikate kahanes kiiresti ja künninukid tulid nähtavale. Kõnniteed olid vett täis ja jalakäijatel oli raskusi sihtkohta jõudmisega. Põldudel vajus vesi lume alla ja teisipäeva õhtupoolikuks tulid veeloigud lume alt nähtavale.
Laiguti sulas talirüpsi kaitsev lumikate
Sula jätkus kolmapäeval, kuid õhtuks läks juba külmaks. Põllud jäid Jõgeva ümbruses lumega kaetuks. Nädala alguses 15-20 cm paksusest lumekattest jäi alles 3-7 cm paksune kiht. Orasetaimedel paistsid lehed lumest välja. Võis näha juba esimesi lumeta laike.
Jäätunud loigud põllul
Neljapäeva hommikuks oli tihenenud ja märg lumi muutunud nii kõvaks, et kandis inimest peal. Külm jätkus.
Külmade öödega hakkas jõgi jälle jäätuma
Reedel mõõdeti siin kandis minimaalseks õhutemperatuuriks ‑13 ja laupäeval -15 kraadi ning päevased temperatuurid plusspoolele ei tõusnud. Kolme sentimeetri sügavusel mullas (s.o võrsumissõlme sügavusel) langes talinisupõldudel temperatuur -4 kraadini.
Siidisabad jõel vett joomas
Pühapäevaks andis külm mõnevõrra järele – öösel langes õhutemperatuur -9 kraadini ja maksimaalne tõusis päeval kolme plusskraadini. Ilm oli tuuline ja lumi muutus pinnasekandest põldudel pruunikaks. Päevad olid nädala teisel poolel päikselised.
Laululuikede pere
Künnivaresed saabusid massiliselt esmaspäeval. Kui eelmise nädala lõpus kössitasid ainult kaks künnivarest puul, siis emaspäeval loendati linnas juba ligikaudu 60 lindu. Pedja jõel oli näha sel nädala nelja laululuike (kaks vanalindu, kaks noort), kahte kühmnokk-luike (noored linnud) ja sõtkast. Pühapäeval saabusid ja lendas linna kohal valjult häälitsedses viis hõbekajakat. Soojemate päevadega oli võimalik koguda vahtra mahla.
Fotod: Laine ja Vello Keppart
Jõgeval 19.3.2018
Ronkade pesa on tõusnud iga aastaga kõrgemaks
Ilm muutus nädala jooksul korrast soojemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuuriks arvutati esmaspäeval -13 °C, mis osutus tavapärasest üheksa kraadi võrra külmemaks. Minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti nädala esimesel ööl siin kandis veel -22 kraadi ja maksimaalne termomeetrinäit tõusis päeval -5 kraadini.
Päeval sulatas, kuid öösiti jätkuvalt külmetas, mis muutis teed libedaks. Lume paksus muutus nädalal jooksul vähe. Enamvähem samavõrra, mis lund madalamaks sulatas, sadas uuesti juurde. Laupäevase seisuga oli siinkandis põldudel lund 15...21 cm. Kuigi ilm nädala jooksul soojenes, mulla külmumissügavus kuni reedeni jätkuvalt suurenes eelnenud veebruari lõpu ja märtsi alguse külmade mõjul.
2.03.3018 Kesk-Eesti
Foto: Eve Kõrts
Talv hakkab läbi saama ja põllumeestel aeg hakata atra seadma. Koostöös BASF Agroga tegime põllumeestele oma ilmakeskkonna ilm.ee/agro, kus edastame mullatemperatuuri ja -niiskuse mudelproognoose, lisaks radarid sademete jälgimiseks, ilmaprognoosid, agrometeoroloogilised ülevaated ja...
...siinkohal ongi küsimus põllumeestele endile - missugust ilmateavet oleks veel vaja edastada? Vastused palume kirjutada kommentaariumisse või saata meil aadressil ilm@ilm.ee. Tulekul on ka arutelukeskkond, kus huvilised saavad omavahel suhelda ja teavet vahetada.
Esimene künnivares saabus laupäeval
Külm jätkus. Minimaalsed temperatuurid kõikusid -14,7 kraadist (reedel) kuni -24,2 kraadini kolmapäeval. Lume pinnal oli külm veelgi tugevam. Päevased temperatuurid tõusid nädala esimesel poolel -15...-9 kraadini, nädala lõpupäevadel aga -4...-5 kraadini.
Külmatunnet süvendas (eriti nädala esimesel poolel) tugev tuul. Kolmapäeval võis näha Ilmateenistuse kodulehelt, et Jõgeval ulatus tuulekülm hommikul -30 kraadini.
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi külmematel päevadel kuni 13 kraadi võrra madalamaks viimase 96 aasta keskmisest. Õnneks kattis maad 14-21 sentimeetrine (kohati veelgi paksem) lumekiht ja selle all talvituvatele meil traditsiooniliselt kasvatavatele põllu- ja aiakultuuridele külmakahjustuse ohtu ei tekkinud.
Põldudel tehtud vaatluste järgi langes kolme sentimeetri sügavusel mullas minimaalne temperatuur nädala kestel ainult kuni -1,5 kraadini. Tugev tuul tihendas lund ja lumele tekkis nädala esimesel poolel kohati kuni kahe sentimeetri paksune lumekoorik, mis nädala lõpuks enamus paigus kadus.
Nädala alguses tugevat külma veel ei olnud. Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti esmaspäeval ‑8,2 °C. Nädala teiseks pooleks muutus ilm korrast külmemaks ja minimaalsed õhutemperatuurid langesid kahel ööl (reedel ja pühapäeval) alla -24 kraadi, lume pinnal alla -30 kraadi. Päevased õhutemperatuurid tõusid nädala esimesel poolel -5...-7 kraadini, nädala teisel poolel ‑9...‑11 kraadini.
Kristalne härmatis
Pedja jõgi kattus jääga. Puud olid külmadel hommikutel härmas, mis päeva jooksul varisema hakkas. Igal päeval sadas aegajalt veidi lund, kuid lume paksus muutus vähe, püsides avamaastikul 20 cm lähedal.
Lehtpuude ilu kuni 3 mm paksuse härmatisega
Paksu õhulise lumekorra all olid taimed külma eest hästi kaitstud. Kolme sentimeetri sügavusel mullas kõikus Jõgeva ümbruse põldudel tehtud vaatluste järgi temperatuur -0,3...-1,1 kraadi piires. Päevad olid päikesepaistelised. Kuigi õhus jäid ka keskpäeval korralikud külmakraadid varjus püsima, hakkas päikesepaistel juba lumi vähehaaval sulama. Katuseräästastesse ja mujale tekkisid jääpurikad, mis iga päevaga pikemaks venisid.
Päike sulatab lund kuuse okstelt
Laine ja Vello Keppart
Jõgeval 26.2.2018.
2018. aastal ei tohi vedelsõnnikut laotada 15. novembrist kuni 20. märtsini ning 2019. aasta sügisel ei tohi vedelsõnnikut laotada enam 1. novembrist.
Muudatustega täpsustatakse põlluraamatusse kantavaid andmeid. Edaspidi tuleb põlluraamatusse kanda ka koristatud saagi kogused, mille alusel on võimalik hinnata külvieelselt planeeritud väetiste kasutamise efektiivsust. Sellega võetakse üle direktiivi tasakaalustatud väetamise üldnõuded. Põllumajandustootjad märgivad seda ka praegu üles, kuid kohustusena ei ole see sätestatud.
Edaspidi peavad need, kes kasutavad 100 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutavad lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostama väetamisplaani. Alates 2019. aastast peavad väetamisplaani koostama isikud, kes kasutavad 50 ja rohkem hektarit maad. Nõue on seotud direktiivi nõudega, mille kohaselt tuleb taimi väetada saagi saamiseks piisava väetise kogusega ning vältida üleväetamist. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Tartu Maraton paraja lume ja külmaga peetud ning ongi viimane aeg hakata sättima Eesti Vabariigi suureks juubelipeoks.
Ilmaga on aga nii, et selle asemel, et sammhaaval kevade suunas liikuda, on talv, täpsemalt küll külm alles süvenemas. Põhjust tuleb selleks otsida kõrgemalt atmosfäärist, kuhu meie tavapärane ilm ei küündi. Nimelt on troposfäärist kõrgemal, stratosfääris õhk järsult soojenenud ning selle tulemusena ümber põhjapoolkera tiirutav õhu juhtvool ehk jugavool nõrgaks jäänud. Atlandil tekkivad madalrõhkkonnad on muutunud jõuetuks, tungimaks edasi Euroopa suunas ning arktiline põhjavool hiilib meile vähehaaval lähemale. Ja mitte ainult meile, nädala edenedes levib külm kirdest edela suunas ka Kesk- ja lõpuks võimalik, et Lääne-Euroopasse.
Miinuskraade on siis öösiti -15, päeval -5°C ringis, mida on sealse elanikkonna jaoks liiga palju.
Meie, kes me oleme külmad talved unustanud, peame need taas meelde tuletama. Täna (20.02) hommikul mõõdeti Skandinaavia ja Soome põhjaosa kohal oleva kõrgrõhkkonna keskme lähedal külma 25..30°C, meil Eestis langes termomeetri näit selgimiste tõttu kohati -15°C ümbrusesse.
Järgnevatel päevadel nihkub kõrgrõhuala Fritz (nõnda on ta nimetatud sakslaste poolt) aeglaselt lõuna suunas ning jõuab neljapäevaks (22.02) Eesti lähedale. Kolmapäeva (21.02) ja neljapäeva (22.02) ööl langevad hommikused miinimumid -20°C-ni, sealt edasi madalamale, aga mitte igal pool.
On lootus, et reede (23.02) päeval võib väike madalrõhkkond korraks Eesti taeva kaitsva pilvetekiga katta ja mitmele poole värsket lund tuua. Sel juhul võib uus külmenemine laupäeval (24.02) aega võtta ning Eesti juubelihommik tuleb enam-vähem talutavate miinuskraadidega (Lääne-Eesti rannikupiirkondades -8..-13°C, sisealadel -14..-19°C). Aega veel on, et numbreid täpsustada, aga ME OLEME PÕHJAMAA LAPSED!
Seekord on kolm nädalat järjest lumikate püsinud
7. NÄDAL 12.2.2018.- 18.2.2018. Jõgeval ja selle ümbruses
Talv jätkus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -1...-12 kraadi piires. Neljapäeva hommikul mõõdeti Jõgeva ilmajaamas minimaalseks õhutemperatuuriks ‑19,8 °C, mis on senise talve kõige madalamaks õhutemperatuuriks Eestis. Lume pinnal registreeriti samal ööl meteoväljaku lähedal -25 °C. Puud olid tol hommikul härmas ja looduses avanes kaunis talvine pilt. Teistel öödel esines külma tunduvalt vähem – minimaalseteks õhutemperatuurideks mõõdeti -3....-9 kraadi. Päeval tõusis termomeetri näit plusspoolele nädala jooksul ainult teisipäeval (maksimaalne õhutemperatuur 1,2 °C). Päike paistis neljal päeval.
Jäneste kärbitud aedmustikas
Lund oli piisavalt ja külma parasjagu talverõõmude nautimiseks. Nädala lõpuks kasvas lume paksus põldudel siinkandis juba ligikaudu 20 sentimeetriseks. Aegajalt esines pinnatuisku. Sageli oli hommikuks värske uus lumekord maha sadanud, mis andis võimaluse jälgede järgi teada saada öösel tegutsenud loomadest.
Halljänes on toitunud orasest ja pidanud pulmi
Ligi 20sentimeetrine lumi kaitses hästi külma eest. Kolme sentimeetri sügavusel mullas (s.o taliteraviljadel võrsumissõlme sügavusel) püsis temperatuur talinisupõllul -0,2...-0,7 kraadi piires. Paksu lumekorra all jätkus alumiste kihtide soojuse mõjul mulla külmumissügavuse vähenemine. Laupäevaks oli mulla külmumise alumine piir Jõgeval tehtud vaatluste järgi kõige sügavamal tärkamise faasis talvituma läinud talinisupõllul (32 cm sügavusel) ja kõige kõrgemal valge ristiku kamara all (9 cm sügavusel).
Läbi pilvede paistis päike lapikuna
Huvitavamatest talvitujatest lindudest kohati sel nädalal hangelindu, metsvindi paari ja hiireviud.
Fotod: Laine ja Vello Keppart
Jõgeval 19.2.2018.
See teos on litsentseeritud: Creative Commonsi Autorile viitamine (mitte äriline eesmärk)