Lõpuks on kevad käes. Paljud joad on juba ärganud. Aga kuigi viimasel nädalal on valitsenud plusskraadid ja taevast on tulnud nii lörtsi kui vihma, pole suurvee aeg veel kätte jõudnud. Seetõttu on tegu nagu intermeediumiga. Talvemuinasjutt on lõppenud, tõeline vetemöll laseb ennast aga veel oodata. Aga need lugematud joad, milleni ka keskpäeva päikese kiired ei jõua, jäävad veel mõneks ajaks oma tähetundi ootama.
Eelmisel nädalavahetusel käisin Jägala joal. Ja olin pisut pettunud ja üllatunud. Lootsin vist ta eest leida endises uhkuses, nüüd oli aga talvine pidurüü juba mitmest kohast rebenenud ja kardinatagune jääloss suure osa oma vapustavast ilust minetanud. Ja ka vett oli vaid kidura suve jagu. Tõelisest suurveest oli asi kaugel.
Aga oma silm on kuningas ja parema puudusel võite seda siit ise vaadata.
Möödunud ilu meenutuseks aga veel mõned fotod talvisest jäälossist, tõsi küll, juba seitsme aasta tagusest.
 |
 |
