Üle Eesti lääneranniku kulgeb lindude suur Ida-Atlandi rändetee. Matsalu lahel on kevadeti korraga näha tuhandeid linde, kes teevad siin vahepeatuse teel pesitsuspaika – arktilistele tundraaladele. Märtsi lõpus saabuvad Eestisse läbirändele soomlaste rahvuslinnuks valitud laululuiged.
Kuigi paaritumine toimub suures osas lindude pesitsuspaigas tundras, võib ka Matsalus õhtuti näha luigemängu. Laululuik on paarilisele truu ja hoolsal vaatlemisel võib märgata, et paarid hoiavad ka suures parves kokku. Kevadel on tihti ka eelmise aasta pojad vanematega mestis.
Laululuiged olid varem selgelt põhjala linnud, kuid viimasel ajal on nende leviala hakanud laienema lõunasse. Eestis märgati esimesi pesitsevaid laululuikesid umbes 30 aasta eest. Praegu arvatakse siin sugu jätkavat 50-60 paari.
Põtradega naftatööstuse vastu (16.04.2004)
Balti klint on meie uhkus (09.04.2004)
Tagasi juurte juurde (09.04.2004)
Tere kevad kutsub õpilasi (02.04.2004)
Tähtsad linnualad valitud (02.04.2004)
Vana mööbli uus elu (02.04.2004)
Vabandus (26.03.2004) kökök
Köögihunt ei ulu (27.02.2004) Köögihunt aitab vabaneda toidujäätmetest. Varem prügimäele sattunud ülejäägid suunatakse nüüd kanalisatsiooni.
Tuul puhub tüli (27.02.2004) Virtsu tuulepark on tuulest elektrit muundanud pisut üle aasta. Esimese aastaga toodetud enrgia arvelt jäi Narva Elektrijaamades põletamata 360 vagunit põlevkivi.
Looduskaunid kohad ehitatakse täis (27.02.2004) Looduskaunid kohad Tallinna külje all on kinnisvaraarendajate surve all. Nüüd on ka Kaitseliit alustanud kinnisvaraarendust, kavatsedes Aruküla loomännikusse ehitada oma linnaku.
Mets õpiku asemele (20.02.2004) Põhjamaades ja nüüd ka Eestis on hoogu kogumas algastme õpilaste õpetamine klassiruumi asemel vabas looduses. Eestis on katsetused küll üsna harvad, Soomes-Rootsis aga rohkem levinud.
Kunstloodus õpetab (20.02.2004) Kaasaegsed loodusmuuseumid annavad võimaluse garanteeritud loodusõpetuseks- siinsed linnud laulavad sõltumata aastaajast ning dioraamides maalitud või fototaustaga butafoorse maastikuga vitriinides- elavad mulaashid ja topised.
Pressib linast õli (13.02.2004) Põlvamaal, Mooste vallas asuvasse ajaloolisse mõisakompleksi on end sättinud üks omapärane tööstus. Nimelt on linateadlane Kalju Paalman lina kasutusvõimalusi testides siia püstitanud linaseemnepressi.
Looduse lähendaja (13.02.2004) Lilleküla kooli kauaaegne bioloogiaõpetaja, praegune Tallinna Linnuklubi president Linda Metsaorg on loodusega sinasõbraks teinud mitu tuhat noort läbi kolme põlvkonna.
Merevesi heaks (13.02.2004) Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi järgi peavad 2015 aastaks nii siseveekogud, põhjavesi kui rannikumeri olema hea vee kvaliteediga.
Väikesadamad on osa Eestist (06.02.2004) Ligi seitsmekümnes Eesti väikesadamas ja lautrikohal peatub igal aastal kuni 30 000 meresõitjat. Vajadustele vastavaid sadamaid on vähe ning paljud olemasolevad kipuvad rahanappuses lagunema.
Hobused lumel (06.02.2004) Hobune oli üks esimesi metsloomi, keda eestlaste esivanemad oma kasuks tööle panid. Kunagine asendamatu veo- ja tööloom on täna üsna kõrvale tõrjutud, ometi paistab tallegi tunneli lõpus pisut valgust.
Mõrrapüük nagu muiste (06.02.2004) Peipsi ja Pihkva järve ühendava Lämmijärve äärsetel kalameestel on mõrdade vettelaskmise aeg. Kuni jää kannab, tuleb püünised vette saada.
