Merest sündiv klint Ölandi saarel Horns Uddes.
Balti klint on tohutu ulatusega astangute süsteem, mis saab alguse Ölandi lõunatipu lähedalt ning ääristab saart kogu tema ulatuses. Seejärel kulgeb piki Läänemere põhja kuni Pakri poolsaareni rannikuni, tulles vahepeal vaid Osmussaarel ja Pakri saartel õhku hingama. Põhja Eesti pankranniku nime all on ta jälgitav kuni Narvani, sealt edasi aga juba Ingeri klindina, kuni hääbumiseni Ladoga järve lähistel. Ja kõike seda kokku on linnulennult 1200 km. Ölandil küünib paljanduva klindi kõrgus aruharva 10 meetrini. Eestis on panga kõrgus Ontikal juba üle 50 m. Venemaal, kus klint juba kaugel sisemaal, on tema suhteline kõrgus küll kõige suurem, ulatudes isegi 140 m-ni, samas on ta aga äärmiselt lauge ja püstiseid astangu seinu võime kohata vaid klindist läbi murdvate jõgede kallastel.
Põhja-Eesti pankrannikuga on kindlasti kõik mingil määral tuttavad. Seepärast ongi siin nüüd mõned pildid vaid meile vähemtuntud Ölandi ja Ingeri klindist.
Raukarid Byrumi lähedal on paeastangu jäänukid, millesarnaseid Eestis ei leidu. Merelainete ja hoovuste poolt savikasse paekivisse murrutatud labyrint.
Ka neid klindinõlvast väljaturritavaid paenukke Gillbergas kutsuvad kohalikud raukariteks. Need aga olid mere pureda nii tuhatkond aastat tagasi.
Ingeri klint - see on eelkõige kõrge kuid äärmuseni lauge, enamalt jaolt mattunud nõlv. Ja võimsad, klindist läbi murdvad kanjonorud, kuni paarikümne meetri kõrguste järskude seintega.
Üks maalilisemaid paiku Ingeri klindil on Lava jõe kanjon. See väike jõgi, mida pole peaaegu ollagi, on paeplatoose lõiganud suurejoonelise oru.
Lomashka jõe kanjon oma püstloodsete paeseintega jätab tõeliselt ürgse mulje.
Krahvi sein Tosno jõe kaldal on lõikunud juba liivakividesse. Just sellel kaldapealsel asus kunagi krahv Tolstoi mõis.
